Thursday, November 26, 2009

Koik koosneb molekulidest

:D Eile juhtus viimase aja koige naljakam-absurdsem lugu.

Peale lounat sain Jamesiga Black Cat'i nimelises kohvikus kokku. Ta oli toolt palju varem ara tulnud. Molemad tundsime teatavat sorti kolmapaeva-parastlounale omast igavust... Jaurasime natuke aega Brunswick tanaval, hiljem ostsime suure siidri ja suundusime koju, kus jaurasime monusalt kahekesi edasi.

Kodus olles helises mu telefon, kus mu manager teavitas, et tegelikult ei pea ma homme toole tulema. Mis oli hea uudis, sest mulle meeldivad mu vabad paevad. Nyyd sadas yks lihtsalt kaela... Samas teadsin, et tahan ohtul valja minna, sest muidu ei kuluta ma oma energiat ara.

Laksime Jamesiga sooma. Sealtmaalt hakkas spontaansus end yles kerima. Meist moodus Jamesi tuttav, teavitades, et suundub naituse avamisele, et kas me ka sinna poole laheme. Loomulikult ju - tasuta vein ju! Seekord ka vahuvein.

Lahendasime molemad paar klaasi kihisevat ja valget naudiskledes kunsti ja juhututtavaid. Alkohol vaid lisas soovi enda ohtuga edasi minna... Otsustasin kylasatada Railit ja Remenit. Soitsin rattaga neile kylla.

Barkly tanaval toimus monus koosviibimine ollede ja veiniga. Join neli olut. Ma arvan, et jain paris-natuke purju. Lahkudes laususin oma kuulsad sonad: "Love is the gratest drug Mother Earht has us to offer.", eelnevalt olime arutanud narkootikumide teemat ja seda, kuidas keemia me peas muudab taju valismaailmast molekulideks.

Ja nyyd hakkas saabuma minu jaoks pyant. Koju joudes laksin vannituppa kusele. Tavaliselt kusen ma pysti seistes, aga seekord otsustasin potile istuda. Ajal kui seadsin end kummardades vetsupotile monusalt istukile, loin oma pea vastu kraanikausikapi aart ara. Pommdi! Veri valjas.

Kui oleksin olnud laksu all, siis oleks koik koosnenud molekulidest, mu pea ja kraanikausikapi aar oleks saanud yheks. Mu pea oleks lihtsalt kraanikausikapi aarest labi vajunud. Kuna ma olin lihtsalt purjus, pidin tegelema verise tagajarjega.

Kogu situatsioon nais nii absurdne, et ma lihtsalt naersin sydamest viisteist minutit ja hiljem voodiski olles.

Kui tihti juhtub seda, et sa lood enda pea vastu kraanikausikapi aart ara, samal ajal kui soovid end kergendada!?

Tana on basseini ja raamatu paev.

Raamat, mida loen, algab sellise tsitaadiga:
"Home is heaven and orgies are vile,
But you need an orgy, once in a while."
(Ogden Nash)

4 comments:

Eveliis said...

Ma nii tahaks, et kraanikausiga-üheks-saav, vahuveinist-veinist-ja-õllest-veidike-natuke-purjujääv Tanel Jan oleks mulle veidike lähemal, tahaks ka sinust osa saada. Miks kõik head inimesed nii kaugel on?

midaiganes said...

:D

Kaija said...

APSURD- SOBIB SULLE PIDEVAVAD JUHTUMISED APSUD, MIS VIIVAD ELU EDASI
PAREMINI, KUI ABSURD

KA MINA LÕIN OMA PEA ÄRA TÄIESTI KAINENA DUŠŠI ALL OLLES VATU KRAANI SIIANI MUK OTSA EEST:)

Tanel Jan said...

Koik head inimesed on vaga lahedal:D
Aga jah, ma muutsin absurdi apsurdiks...
See oli mu aju absurdne mottekaik...

;)