Saturday, June 26, 2010

Oo, rõõm
Tartu täiskuuöö säras
oma tipphetkel
valgustamas kõikide pisikesi elusid
mis kuu all kõik nii võrdsed
tühised lausa oma draamades
nii suursugused oma õnnes
igatsuses
lootuses
elus ja armastuses
Ja nii hea
et hakkad nüüd vananema
et saabub kätte pimeduse
ja rahu aeg

Friday, June 25, 2010

Ärkamishetkel oli rõõmu
ärkasin unest, milles olin NY-s
Kuid olin oma voodis
ja taevas oli hall
see paistis aknast kätte
puuladvad liikumas
ju siis oli nõrk tuul
tuul
võiks ära puhkuda mu kurbuse
ärkasin ülesse
haarasin harja
ja pühkisin põranda tolmust puhtaks
Kogu armastuse kontseptsioon on kirjutatud korstnasse
Nii lihtsalt see kuumus hajubki
Vaid palju musta pigi ja tahma jääb järele korstna müüridele
Kas korstnapühkijast oleks kasu?
Või korstnapühkija kuuenööbist?
Pisikesest soovist?
Kuid hing
see on tahmane
süda pigine
ja valus on

Sunday, June 20, 2010

Täna on päike väljas
jaa, pilved on ka
on zen
Mehed telekas räägivad
Vabadusest

Saturday, June 19, 2010

Sel korral ma tajun juba rohkem müra
kuigi on hommik
kell tiksub
koer kiunub ukse taga
tahab välja-pissile-ja-sisse
üksik auto sõidab hoovi
või hoopis lahkub sealt...
Vaikuses on helid
need täidavad ruumi
milles olen

Friday, June 18, 2010

Kurbus
hommikul juba
Sooviks korraldada revolutsiooni
ootamata ära evolutsiooni
Mina
ja kurbus

Mina
ja kurbus!!!

Kas tõesti
hommik
ei naeratanud

Thursday, June 17, 2010

Asusin jooma
kanget
Rõõm
Kahjuks klaasis
suvises Tartus

Metsroos


28 aastat ootamist

Täna ema ütles, et see roos on õitsema läinud. See on esimene aasta, kui see habras metsroos oma õisi näitab. Ma mäletan, kui ma väikese lapsena, poisikesena, selle roosi, mis siis oli vaid üksik madal vars, leidisin me koduaeda ümbritsevast võsast. Mulle tundus see leid siis nii eriline, sest see oli ometigi midagi suursugust keset tavapärast. Meie aias polnud mitte ühtegi roosi ja nüüd ma olin leidnud ühe. Ma ei osanud isegi kujutada ette, millised õied sel veel oleksid, aga ma soovisin nii väga, et ma ühel päeval seda näeksin. Ma otsustasin oma leiu võsast välja kaevata ja oma toa seina äärde istutada, kahjuks ei läinud roos kasvama ja suri välja mu akna all. Kuid ta ajas uued võrsed vanast juurest võsa sees. Siis ma asusin roosi ümber kasvavaid oksi ja taimi eemaldama, et roosil rohkem kasvuruumi oleks. Kasvades muutusin ma julgemaks ning juurisin ja lõikasin lausa noori puid ja oksi roosi ümbert. Et ikka mu roos rohkem päikesevalgust näeks. Ja nüüd, kui ma olen tagasi, avas roos oma esimesed õied! Nii õrnroosad, tagasihoidlikud, lausa räbalad, nii eksinud sinna võssa ja nüüd piiluvad sealt välja.

Tuesday, June 15, 2010

Kord!

Tahtsin vaid su tähelepanu
Graffiti Tartu Raudteejaama tunnelis
Helistasin Tartu Linnavalitsuse Linnamajanduse osakonda
Tehke palun korda, riivab silma!
Tahtsin vaid su tähelepanu
Ptui, mina su tähelepanu pole soovinud
Ma olen korralik linnakodanik

Õudne.

Sõbrale

Mesilased sumisevad kõrvus
kannavad mett sinna
Või on see ehk kärbeste surin
kannavad pori sinna
Ei! See on jalgpallimäng
Publik, kes sumiseb ja suriseb

Mu sõber, see oled hoopis sina
Sa kannad mett mulle kõrva
ja pori sinna
Paned mu sumisema ja surisema
Me oleme mänguhoos
Ma olen õnnelik!

Sunday, June 13, 2010

Meie armastus

Meie armastus on poliitiline
see pole küll poliitiliselt korrektne
Meie armastus on keskkonnasõbralik
väga roheline
Meie armastus on sotsiaalne
me hoolime teineteisest
Meie armastus on kultuurne
Teater, Muusika, Kino
Meie armastus on seksuaalne
meil on emad, kuid see on siiski ilma naisteta
Meie armastus on evolutsiooniline
kandes endas revolutsiooni
Meie armastus on kirglik
õhk ja tuli

Pole õhku, pole tuld, pole soojust
See on meie armastus!

Kodu

Mis on Kodu?
Kus on Kodu?
Kus on kodukoht?

Minu jaoks on kodu ikka vanavanemate talumaja
Paneelmaja korruselamu korter - see on kodu!
Kodu on midagi abstraktset, see ei ole päris kandiline
kuigi ta võib asuda Kandikülas

Ära ütle, et sa oled kodutu
See on 21.sajandi paradigma
Nii kurb.

Armastus

ON

See pole karikakramäng
et on ja pole olemas

on nälg
Alati.

Nii nagu kõik on Piiblis kirjas.
(ma pole Piiblit lugenud)

Ma kujutan ette, kõik on minu peas

Ma kajutan ette, kuidas sa ütled
Ma olen nii tugev
Mind ei saa armastada
Ma olen lihtsalt nii tugev

Ma tahaksin näha sind nutmas
Nii sa ütlesid
nuttes
Mida sa narr nutad, mõtlesin
ja toetasin sind

Ma tulen ju tagasi
Ma kujutan ette
elu läheb edasi: sinuga ja sinuta
Sinuga

100 aastat pole näinud

Ja pole su häält üldse kuulnud
Ja nüüd siin samas teiselpool mobiiltelefoni levi
Sa ütled, et mu hääl on madal
madalam kui varem
kui 100 aastat tagasi
õlu, vein, kanepisuits?
kas see mu hääle madalaks muutnud
aga vaimus oleme me kõrged
nii kõrged, et vaade on hea
ja kõrgusekartust pole
ja katust pea peal pole
ehk hakkame taas armukesteks?

Kas on mõtet
Me ei ole enam ju need, kes me 100 aastat tagasi olime

Saturday, June 12, 2010

Live Riga!

Tagasi eestis (mul tuleb arvatavasti eesti õigekeele käsiraamat kätte võtta, sest ei mäleta enam, millises kontekstis kasutatakse eesti ja millises Eesti). Eks ta siiski üks pisike eesti ole.

Ah, lend on läbi. Mis oli kuni Berliinini lihtsalt suurepärane. Melbourne-Doha-Berliin liinil lennutas mind Qatar, mis on maailma ainus 5-e tärni lennufirma. JA SEE KOMPANII ON VIITE TÄRNI VÄÄRT! Lennureis oli tõeliselt mugav! Melbourne'st polnud väga kurb lahkuda, sest seal muutus ilmastik järjest külmemaks, aga see selleks... Viimane check-in oli seal väga sõbralik, mu paari päeva tagust sünnipäeva märgati, sooviti õnnegi.

Dohasse saabusime vara hommikul, peale 14 tunnist lendu. Seda pisikest kõrbelinna ümbritses ainult tühi liivaväli ja keset tühjust kerkis moodne Doha - klaasist, terasest ja betoonist. Ja juba vara hommikul oli 30 kraadine kõrbekuumus. Doha lennujaam oli küll ajutine, sest nad alles arendavad seal kogu oma lennundusprojekti, ja pisikene. Aga mulle meeldis sealne kosmopoliitne hõng - araablased, eurooplased, aafrikalsed, aasialased - kõik läbisegi seal rahulikult ootamas oma lende. Tõeline inimdzungel.

Berliin Tegel'i lennujaamas ma olen juba varem olnud. Oma äralennu ajal peatusin ka seal. Tol korral pidin äralendu ootama 6 tundi, ka sel korral. See oli natukene vaevaline, sest enam polnud nii põnev. Inimesed olid tuttavlikumad, hallimad, vaiksemad, rahulikumad, ka igavamad. Polnud enam kosmopoliitset segadust. Töötajad tegid oma tööd tõsiselt, passi vaadates uuriti sind ja ei mingit sõbrunemist. Saksa asisus ja tõsisus. Ainukest elevust, emotsiooni tekitasid neiud suitsunurgas, kelle keele järgi paigutasin vene rahvusest läti kodanikeks saksamaal. Jah, nemad olid väljapaistvalt emotsioonirikkamad.

AirBaltic lend Riiga nörritas mind natuke check-in's, kus mul paluti teeninduse eest tasuda 5 Eurot. Ma keeldusin. Seejärel tuli mul täita avaldus, millega sain AirBalticu liikmeks, nüüd oli mul check´in tasuta. See on see asi nende odavlennukompaniidega, pilet võib ju odav olla, aga kõik ülejäänud teenused maksavad: pagas, check-in, toit, jook. Seega oli tõeliselt hea lennata vahelduseks Qatar'iga. Jah, aga ma keeldusin maksmast check-in'i eest, mis on ju loomulik tegevus, kui soovid lennata. Ma oleksin ju nõus ka ilma check-in'ta lennukisse sisse astuma ja esimese vaba istumise hõivama. Aga muidu mulle AirBalticu idee meeldib, lennukompanii on ülevõtmas kogu baltikumi lennundust. Riia tõstab oma pead veel.

Riia sel korral mulle meeldis. Varasemalt pole see linn mulle sümpatiseerinud. Lennujaamast õhtul hilja välja astudes tervitasid mind kümned sääsed, kes tõesti olid väga näljased mu vere järele. Ehk tundsid nad ära värske vere saabumise?
Riia bussid oli uued ja bussides uus moodne elektrooniline piletisüsteem. Kuna see kõik oli nii uus, siis piletit ei ostnudki. Teesklesin rumalat turisti. Üle Daugava jõe suunduv raudteesild oli kenasti tuledes, bussijaam oli remonditud ja kohal olid elektroonilised infotahvlid. Areng. See kõik üllatas mind positiivselt, sest mõtlesin, et Läti on tugevas Masus. Mida ta ka on.

Öö Lätis veetsin couchsurfates kesklinnas. Enda võõrustaja ukse taha jõudsin 23.45 ja mu ärritamiseks, polnud kedagi antud aadressil kodus. Majast lahkudes mõtlesin, et olgu see viimane kord, kui Riias püüan ööbida, alati üks jama. Kogemused õpetavad. Soovides avada kortermaja välisust, sisenes sealt üks naine. Ütlesin talle tere ja tuli välja, et tegemist oli minu võõrustajaga. Ja ta oli väga tore naisterahvas, ristsõnadekoostajast liiva- ja jääskulptuuride kunstnik. Ma veetsin seal toreda öö. Jolanta oli nõus mind seal võõrustama lausa kauemaks, aga ma siiski lahkusin hommikul bussi peale.

Varahommikuses Riia bussijaamas pidin hommikusöögiks leppima moosipontsikutega, kuna see oli ainuke taimetoidu võimalus. Ülejäänud toit oli kõik lihaga. Raskem see taimetoidulise elu. Kehale siiski kergem. Ma soovin oma uuele toitumisele truuks jääda. Ma armastan ja avastan seda.

Jah, Riia mulle meeldis, need Art Deco majad... kujutlesin end Riiasse elama. Eemal, siin samas.

Aga eestis on kõik nii roheline ja värske ja rahulik ja samas ka tühi, täis ruumi. Ja need pikad valged õhtud ja varavarajased valged hommikud. Olin need unustanud. Ja linnulaul... kui allikavee sulin. Loodus on siin nii värske ja puhas.

Wednesday, June 9, 2010

Lendan!

Head-aega Austraalia!

Saturday, June 5, 2010

Palju Onne Synnipaevaks

5. juuni - Tanel Jan'i synnipaev.
5. juuni - Rahvusvaheline Maa keskkonna paev, sealhulgas Rahvusvaheline Tuumarelvastuse Keelustamise Paev

Siin on statistika viimasest uuringust, okoloogilise jalajalje esitosin:

# 1 United Arab Emirates:15.99
# 2 United States:12.22
# 3 Kuwait:10.31
# 4 Denmark:9.88
# 5 New Zealand:9.54
# 6 Ireland:9.43
# 7 Australia:8.49
# 8 Finland:8.45
# 9 Canada:7.66
# 10 Sweden:7.53
# 11 France:7.27
# 12 Estonia:7.12


Kuidas on voimalik, et pisike eesti on viies raiskaja eusroopas ja 12. kogu maailmas. Me oleme ju nii vaike riik ja meil ju nii vahe inimesi?

Viimasel kohal on Bangladesh:
# 141 Bangladesh:0.6

Eile Melbourne's tahistasime ka Tuumarelvastuse Keelustamise paeva. Klikka lingile. Selle ilusa mosaiigi all toimus performance, mul oli ka vaike tahtis ylesanne, ma juhatasin pealtvaatajad vaatamispiirkonda ja hiljem turvaliselt yle tee:)

Tuesday, June 1, 2010

Melbourne I feel U

Et mitte kirjutada Melbourne I need U, kirjutan pigem Melbourne I feel U.
Ma tunnen, et me kuulume siiski veel kokku.
Voi kes seda teab?
Aga natuke kurb olen juba kui paev paevalt laheneb mu aralend...
Natuke tundmatusse, natuke sinna samasse vanasse...
Eestisse
Tagasi Eestisse
Sinna, kust ma soovisin ara.
Tagasi sinna, kylastama
Onu Austraaliast.
Paras Noku.