Kaastunne...

Tädi Marta lahkus meie hulgast. Kummaline ja kurb. Ja me alati mõtlesime, et ta elab veel kõiki meid üle, sest alati oli ta kõbus, kõndis oma aias ringi jne...

Mida ma mäletan tädi Martast? Marta muutis lapsepõlve Õssu külas kindlasti palju huvitavamaks. Kahju, et see teismeiga peale tuli... Siis enam nii palju Martaga ei suhelnud, vahest harva, sünnipäevadel...

Väike mina ja Marta olime ju kui sukk ja saabas.

Tema poole külla minek oli alati väga põnev, sest esiteks elas ta kahekordses majas ja pööningukorrus oli alati nii salapärane, see pikk trepp, mis sinna ülesse viis... Ja Martal oli piaano, see oli ikka väga uhke asi. Mulle nii meeldis selle peal klimberdada. Mu teosed jäid kõik küll eksperimentaalseteks ja salvestusi neist pole, aga mälestus klaveri tõmbejõust on alles.

Ja mis oleks Õssu küla olnud ilma Marta aiata?! Tema aed oli alati korras! Tema aiast võis kohata esimesi kevademärke, lumikellukesi, suviseid pojenge ja sügisekuulutajaid flokse. Ja tikkripõõsad ning pirnipuud, mida kellegil teisel polnud!! Ja keldrimäe vaarikad samuti. Mis oleks olnud lapsepõlv ilma lillede lõhnadeta, puuviljade maitseta.

Ja kindlasti tuleb mäletada seda paterdavate pardikeste, või oli see külmetavate jalgadega hanede laulu, mida ta meile ikka laulis ja mis mulle väga meeldis. Mul oli neist külmetavate jalgadega hanedest väga kahju.

Martale kallistus ja pai, teiselepoole sinna.

Kodu ümbrusekesekene

Galerii:

Sügis vahtralehtedes, päike loojub siin varakult, täna kell 17.17

Nicholson street

Yarra jõgi, nagu Emajõgi

Kohalik sodikunst

Yarra paplid, mis lehed juba langetanud, kuid ikkagi meenutavad Tartu Emajõe alleed...

Kitsed ja hobused linnakarjamaal

Linnakeskne maaidüll, väärt miljoneid;)

Lambakari

Tammeoksad mööda maad, see ala on piiratud - ju siis ökoloogiliselt väärtuslik

Suurim tamm kloostripargis

Klooster, milles nüüd stuudiod kunstnikele, galerii, paar restorani jms kogukondlikku elu väärtustamiseks

Kloostripark

Väravad, olete teretulnud, aga mitte peale 17.00

Yarra sillaalune

Me elame Clarke street'il, et oleks kergem kohale tulla

City asub väga lähedal, et saab isegi oma silmaga näha

Klooster nagu Rõngu kirik

Pisike aguliidülliga nurgake, me elame majas nr 37, mis pildil vasakul

Clarke street

Uksest välja

Kohalikku florat ja faunat

Enne galerii, pärast jutt:

Mooloolaba rannas
Mooloolaba rannavaade
Kus mujal, kui mitte Austraalias?!
Kohalik Maroochydore'i vihmamets-park
Brisbane'i vaade 1
Brisbane'i vaade 2
Nimbinis: Aaron, Bernard (kes on Taani seadusealuses abielus!), mina ja James
Vahva kaubik
Kohalik TV uudistamas rongkäigulisi
Kõrgeaulised kuningas Kanep ja kuninganna Kanep
Kohalikud rahvatantsijad
Kanepi saatkond
Vaade Jo aiamajakesest
Troopiline kohalik lilleke, kuldking vms
Taaskord kohalik õitseja
Lilleke
Ootamatult suur pilv teel Mullumbimbisse
Suurim sisalik, keda ma looduses olen kohanud
Alexandria rand Noosas, see oli ka mitteametlik nudistide rand
Põõsas pudelihari
Kohalik laululind Kookaburra ehk Naeru-Hiidkalur, kes uudistas pulmalisi
Mitte konventsionaalne noorpaar
Pulmalised: James, mina, Aaron. Selleks puhuks lõikusin endale vanadest teksadest uued lühikesed püksid. Isegi lipsu sidusin ette!
Miski sõnajalaline ehk, mis elab parasiitelu
Suurim ämblik, keda siin pool kohanud olen. Elas teine me pulmamaja rõdul.

Nüüd jutt:

Käisime puhkusel. Marsruudil: Melbourne (VIC) - Sunshine Coast (QLD) - Noosa - Maroochydore - Mullumbimby (NSW) - Nimbin (NSW) - Brisbane (QLD) - Mooloolaba - Maroochydore - Melbourne.

Rentisime endile auto, millega oli meie päeva limiit 200km ja kogulimiit 1000km 6-e päeva kohta. Tingimus oli ka, et ei tohtinud rendiautoga Sunshine Coast'i piiridest välja sõita. Kuid me otsustasime siiski rikkuda reeglit ja külastada ka New-South Wales'i kirde tippu ning ka Brisbane'i. Kui auto üle andsime, siis olime kasutanud 980 km. Püsisime ilusti-kenasti kehtestatud piirangutes.

Maroochydore's abiellusid me sõbrad Willem ja Sarah. Tegemist polnud traditsioonilise pulmaga, kus pruut kandis valget kleiti ja peig musta ülikonda. See oli tõeliselt hästi lavastatud, spontaanselt kulgev abielutseremoonia. Kaunis. Aga samas, Willem pole ka väga konventsionaalne tüüp. Pulm lõppes juba äärmiselt ebakonventsionaalselt. Nimelt, kui noorpaar oli just-just sisse sõitmas oma pulmapeole, pidas politsei auto kinni ja toimetas äsja abiellunud politseijaoskonda. Noormees sai trahvi purjus peaga sõitmise eest ja kaotas juhiload üheks aastaks. Loomulikult oli noorpaar alkoholi tarvitanud, sest neil oli just onud abielutseremoonia ja vastuvõtt. Aga kas politsei sellest hoolis ja ka faktist, et auto peeti kinni tõesti-tõesti nö koduväravate ees. Milline juhus. Aga pulm oli siiski tore!!

Noorpaar oli rentinud nooremapoolsetele külalistele ja sõpradele Noosa's maja. Maja oli nagu Mehhiko seebiooperites nähtavad villad;) Neljapäev ja reede sai veedetud sealses villas.

Laupäeval otsustasime sõita Nimbinisse, sest seal toimus parajasti Mardigrass festival (marihuaana kultuuri populariseerimise ja legaliseerimise festival). Minule oli see teine kord külstada Nimbinit. Ööbisime Jamesi sõbra Jo majas, mis asus Nimbinile väga lähedal The Channon'i nimelises külas. Seal piirkonnas saime Kajaga endile 2 aasta working-holiday viisa paberid korda aetud. Tegime maatööd seal;)

Pühapäeval sõitsime edasi Brisbane'i, ööbisime gay-hotels'is Sportsman. See on üks vanimad tegutsevaid gay-baare Brisbane's. Majutus oli odav ja oma hinda väärt. Õhtusõõk oli kohutav, aga lõbus oli ikka. Ikkagi ikooniline koht. Sealses hostelsis tegutses ka baar ja klubi, kus toimus parajasti Heliseva Muusika lauluõhtu ning tõepoolest nii-uskumatu-kui-see-ka-pole gay rahvas oli koos ning laulis üheskoos Heliseva Muusika hitte. Mitte ainult eestlased pole lauluravas. Kahjuks Brisbane's ringi uidata ei saanud, vaid pisut. Tuleb kindlasti tagasi minna.

Esmaspäeval sõitsime tagasi Maroochidory'i, et me sõbrad lennujaama sõidutada. Ise peatusime yhes YHA's ja veetsime järgmise õhtu ja hommikupooliku päikese käes ja ookeanilainetes. Wow! Ma püüdsin paar päris head lainet!!! Ja vesi oli nii soe!

Aga nüüd tagasi sügiseses Melbourne's, kus juba järgneval õhtul tuli minna näituse avamisele...