Thursday, August 11, 2011

Meil on siin päriselt ka talv

Suusapuhkuse galerii Falls Creek:

Esmaspäevane hommikuvaade meie majakesest

Teisipäevane hommikuvaade

Lihtsalt ilus vaade

Oranz kontrast pilve sees

Puud udus

Kompositsioon kuusepuu ja Jamesiga


Suusapuhkus oli tõesti tore. Ma poleks osanud arvatagi, et mäestikusuusatamine mulle meeldima hakkaks. Valmistsin ju murdmaasuusatamiseks.

Taaskord oli meil natuke õnne. Nimelt saime oma suusariietuse linna pealt kokkulaenatud ning pühapäeval jätsid endised suusamajakese elanikud meile ka lifti passid. Pluss suusalaenutus laenutas meile suusad ja saapad kaheks päevaks ühe päeva hinnaga. See oli tore, sest suusatamine on ikka üpris kallis lõbu. Kõik maksab! Sissepääs külasse maksab, parkimine maksab, majutus maksab, suusalaenutus maksab, lifti ja suusaradade kasutamine maksab, lisaks kui saabuda autoga, tuleb ka ketid autokummidele rentida. Kõik maksab.

Me jätsime auto alla külakesse ja kasutasime bussi ülesse külasse sõitmiseks - sääst missugune!

Ma polnud ju elus kordagi mägedes suusatanud, ka liftiga sõitsin esimest korda. Väga lahe oli. Muidugi esimesel korral laskis James mul kohe 2.2km rajale minna... Oeh, peale 100m alla suusatamist olin ma ikka väga masenduses ja valmis alla andma, sest ma ei osanud suusatada. Peale mitmekordseid kukkumisi jõudsin ikkagi esimest korda kenasti alla. Õnneks hiljem andsid sõbrad mulle kiirõppetunni tasakaalu, pidurdamise ja pööramise osas. Järgmine päev läksin ka täiskasvanute suusatundi, aga lahkusin sealt peale 10 min, sest nad olid ikka väga aeglased õpilased. Päev oli aga juba väga lõbus. Ilm oli ilus ja proovisin enamuse algajatele mõeldud nõlvadest ära. Lust missugune. Vaid ühel korral oli tõsisem õnnetus, ma ei suutnud kurvis hoogu maha võtta ning põrutasin rajalt välja vastu puud. Tõsine õnnetus, naljakas õnnetus, aga ei kriimustusi ega sinikaid.

Lõpuks olin viimane me sõpruskonnast, kes suusatamise lõpetas, olin sunnitud lõpetama, sest üks jalg hakkas ära väsima. Hullult meeldis!!!! Ja loodus oli nii ilus ja magada oli nii vaikne!!

Mõnus oli talve kogeda! Külma, lund ja ka lõrtsi. Mõnus.

Statistika:
Kõrgeim tipp 1,842 m
Kõrgeim lift 1,780 m
Küla kõrgus 1,600 m

Thursday, August 4, 2011

Jätkusuutlik muutus

Falls Creek, Austraalia

Mu musta värvi kohvikus töötamise kingad on omadega läbi. Sõna otseses mõttes on ühel neist talla alla auk kulunud, auke on teiselgi paaril. Aga uusi pole viitsimist ka olnud osta. Hoopis otsustasin oma tööpäevi seal lühendada. Täna andsin teada, et ei soovi enam viis päeva töötada, et kolmest päevast piisab mulle. Aitab! Tuleb uusi võimalusi otsima hakata (jah, üks raud on ka ahjus, aga vastust pole ikka veel - austraalia asi - kõik võtab palju rohkem aega - kuid mitte alati).

Kohvikust lahkub järgmise nädala lõpul üks inglise tüdruk, suundub tagasi inglismaale. Mõtlesin, et kui tema lahkub, siis ei soovi enam seal täiskohaga töötada. Töökaaslased on toredad ja koht meeldiv ka ülemused sõbralikud, aga kaua sa jaksad igapäevaselt vestelda teemal "tomatid on täna hästi lõigatud" jne. Ajule ei paku see mitte kui midagi. Kui vaid lühiajalist lühiühendust, mis on osati meeldib, aga mitte pikalt ja viis päeva järjest.

Pealegi peaksin jätkama töötamist kõrvuti ühe naisega, kes suudab olla uskumatult negatiivne, et see mind ennastki tummaks muudab. Tõesti, tummaks, et lihtsalt teed oma asja ja vaikid. Et ei viisti enam vastulauseid pilduda a la "elu on tegelikult tore", "päike on täna väljas" jne.

Ja pealegi ma tunnen, et mu vaim ei saa olla seal tegelikult vaba, piiratud vabadus. Pean kandma musta, nagu oleksid igapäev matused, teiseks pean olema seal konservatiivsem kui tegelikkuses olen.

Ning veel enam, ka kevade saabub ja juba praegugi igatsen enam välja kui sees töötamist. Minul pole kunagi oma vaba ajaga probleeme olnud. Mulle meeldib vaba aeg.

Edasi jätkusuutliku muutuse suunal.

Ps! Kuigi Melbourne pakkus enne talve lõppu kuni +21C (mis on anomaalia!) sooja paaril päeval, suundume varsti mägedesse tagasi talve rüppe. Algamas on suusapuhkus.