Imeilus Sydney
Selles linnas on midagi, mida mujal linnades pole. See on inetu linn, aga tal on sarmi ja iseloomu ning ta volub su ara.
Motlesin, et Melbourne on sydamevalu. Ta pole kena, aga sa armastad teda ikkagi, sest ta on su hingesugulane. Sydney see eest on peavalu, sa tahad teda armastada, sest ta on kena, imeilus. Kuid sa tead, et Sydney pole su hingesugulane. Sydney on ilus, pimestavalt ja kytkestavalt ilus, aga Melboure'il on see seletamatu miski...
Sydney on kommerts, Melbourne on kunst. Toon naite. Kui osalesime S.Tunick'i fotosessioonil, siis harra Tunick teavitas, et Sydney pildistamisel osales 500 inimest rohkem kui omalajal Melbourne'i sessioonil. Selle peale lausus valjult yks naine: Melbourne - Australian Capital of Culture, my ass!
No vot! Samal paeval ilmus ka Tunick'i fotost lugu ajalehes, kus see syndmus nimetati aasta koige suuremaks kunstisyndmuseks Sydney's. Siinkohal tuleb valja oelda, et Tunick kutsuti Sydney'sse USA-st! Tegemist pole autentselt kohaliku kunstisyndmusega.
Melbourne'is toimub koguaeg midagi. Sydney inimesed arvatavasti polnud teadlikud, et paar paeva enne Tunick'i fotosessiooni toimus Melbourne'i kesklinnas toetusmarss elavamuusika esitamise kohtade toetuseks. Selles osales 20 000 inimest!!! See oli koige aegade suurim marss kultuuri toetuseks. Poliitikud muutsid seadust vahetult enne marsi toimumist, lodvendades tingimusi elavamuusika esitamise kohtadele ning lubades kultuurile enam toetusraha. See juba on midagi.
Lugu sai alguse sellest, et kuna diskodel ja muidu pubides oli esinenud vagivalla juhtumeid, siis targad poliitikuonud otsustasid seaduseid karmistada ning panid kohustuse koigile muusikat esitavatele kohtadele omada vahemalt kahte turvameest (kelle palgad on vaga suured). See pani surve alla pisikesed elavamuusika pubid, kus koos kaivad muusikud ja elavamuusika huvilised, mitte diskokutid ja -mutid. Neile kais yle jou maksta yhele turvamehel ekstra, kuna kusagil on esinenud vagivalla juhtumeid.
Kohalik legendpubi The Tote panigi uksed kinni. Aga The Tote oli kohalike elanike sydametes. See oli ikoon koht. Inimesed tulid tanavatele, The Tote ette (sel korral tuhanded, olin ka ise seal) ja protesteerisid rahumeelselt sellise "yhe vitsaga loomise" seaduse pihta. The Tote sulges uksed, kuid eelnevalt oli teema raadios ja ajakirjanduses. Lugu kulmineerusgi elvamuusika esitamise kohtade toetusmarsiga, kus osales 20 000 inimest. Ja poliitikud muutsid seadusi.
Ja sellised asju juhtub Melbourne'is kogu aeg. Just eile tulin Flinders Street Stationist valja ja juba oli keegi ruupori taga ja karjus loosungeid ja kusagil olid lauad, kus koguti toetusallkirju, seekord samasooliste abielude toetuseks.
Melbourne'is on toimud marsid Iraagi soja vastu, Vietnami soja vastu - sellised asju Sydney's ei juhtu. Pole kunagi juhtunud.
Melbourne on aktiivne, Sydney on lihtsalt ilus.
Ja pean tunnistama, lopuks viskas mul Sydney's nii yle see Harbour Bridge'i ja Ooperimaja vaade. Leidsin, et ooperimaja on hea metafoor Sydney'le: valjastpoolt kui ime, kuid sees ei midagi erilist. Interjoor on ooperimajal vaga igav.
Melbourne on second hand fashion, siin on koik moes, kanna lihtsalt valja. Sydney on stiil, kui sa pole moekalt stiilne, siis Sydney's sulle kohta pole. Melbourne kannab koik valja.
Alternatiivne Melbourne
No comments:
Post a Comment