Onnelik, ELUS, Melbourne's!

Minu arm, Melbourne: trammid, jalgratturid ja aeg...

Hei, ma siin motlen, et kuidas on voimalik, et pisikesed, suured muutused elus voivad juhatada suurema onnetundeni. Ma olen taaskord onnelik. Nadal tagasi oli onnelavi ikka vaga madal, kuid see laupaev tootades pagariaris ja vorpides karpe, tundsin ma, kui onnelik ma olen - taas. Ma olen onnelikuna syndinud!

Ja tana samuti. Graafiku jargselt pidi olema mu viimane toopaev Wildreness Society heaks, laksin sinna kohale, loobusin toopaevast ja andsin tagasi kogu neile kuuluva vara. See etapp on labitud!

Joshua kirjutas koigile kirja, kus seisis: "This week we fare well Jan, whose stay with us has been short but sweet.". Kas pole armas?

Ja mu uus elukoht, voi elusituatsioon - meil on nyyd kaks kodu. Yks linna sydames Carltonis ja teine rahulikus Abbotsfrodis. Milline rikkus!

Taaskord avastasin, et mulle ikka vaga meeldib Melbourne. Miks? Sets see linn hoolib inimesest, mitte autost! Sydney's olles panin tahele, kui kiirelt seal jalakaijate valgusfoor vahetub roheliselt punasele, yle tee peab jooksma, sest muidu jaad auto alla. Kuid siin, Melbourne's, olles teise tanava otsas ja nahes foori tule muutust roheliseks, void jatkata rahulikult jalutamist ja olla kindel, et jouad ikkagi yle tee ja seda ilma kiirustamata. Ka mu klassiode Kart, kes kais Austraalias kylas, todes, et Melbourne on vaga chill ja relax, et inimesed vedelevad koikjal. Inimestel on aega.

Oh jah, ja loodan, et uus, parem tooperspektiiv hakkab ka koitma. Seekord The Social Research Centre'i heaks. Poidlad pihku!

Sygist on juba ohus ja see on meeldiv! Karsked varsked hommikud, soojad parastlouad, monusad jahedad ood...

Kas Lootus on surnud?

Lounapaus, ootan, et louend kuivaks. Ahhaaa, ma olen nii vaimustuses, sest pole nii suurele louendile veel maalinud. See pole kyll koige suurem louend, aga suurim, millele olen maalinud.

Too saab kandma pealkirja: "War, Hope, Love" (voib-olla "There is a chance for War, Hope, Love"). Seal on sinine, valge, must spontaansete pintslitommetega taust, siis tuleb sinna valge tuvi, kes tuules lendleb ja pyyab paaseda kuuli eest, mis teda tabab, voi on juba tabanud. Seal on kasivars, mis hoiab revolvrit suunatuna tuvile, noormees, kes sureb 2x, sulgi ja muud pahna:)

Maalimine on nii erutav!

Ja mu uus kodu on lihtsalt suureparane. Need keerduvad trepid. Majal on ju kolm korrust ja koik on meie kasutuses. See on parim koht, mojub ka mulle loominguliselt hasti.

Aga... pankadega kyll mingit lootust pole. See ajab mul kopsu yle maksa. Soovisin oma oppelaenu kontole raha saata kolmel moel:

1. mu austraalia panga kaudu. Aga ei saa, sest miinimumsumma peab olema 500 AUD-i!

2. Wester Union-i kaudu. Aga ei saa, kuna mul pole austraalia krediitkaarti!

3. Jamesi panga kaudu, kust saab saata ka alla 500 AUD-i. Aga ei saa, sest - OH SEDA YLLATUST! - eesti pole nimekirjas, kuhu internetiteel raha saab saata. Helistasime panka, ootasime 10 minutit, siis saime teada, et eestit ei arvestata turvaliste riikide huka, kuhu internetiteel raha lubatakse saata.

Armas NAB Pank, kas teate, et eestis on raskem isegi inernetipanka sisselogida, kui siin, et eesti on vaga internetiseeritud riik, et minu enda austraalia pank lubab eestisse saata... Ma arvan, et see karjumine lihtsalt ei aitaks. Aitab ehk teadmine, et ka Lati ja Leedu polnud nimekirjas. Keskaeg!

Pole hullu, lootust on siiski, siinkohal armsa ema naol! Tanan!

Joy of Life!

Eile ytles James mulle, et minust kiirgub nii palju negatiivsust viimasel ajal. See on tosi, sest isegi mu keha manifesteerib mulle kylmavilli ja vistrikke, viimased pole mind ammu enam kylastanud.

Aga... Tana alsutasin muutustega, sest room mu elus oli toesti oma teed lainud ja see on vaga kurb.

Tana eemaldasin (tegin algust) yhe suure AGA. Andsin teada, et loobun oma toost Wilderness Societys, sest see pohjustas vaga palju tigedust ja viha minus. Lolli rahvamassiga voitlemine pole minu rida ja kui see mind ikka valjaspool tood vihasena hoiab, siis pole asi hea.

Tana oli meil Serenega lounapausi ajal tosinie sydamest sydamesse vestlus, kus molemad todesime, et see too meid hoopis kurnab, vihastab ja vasitab. Et room on kadunud ja see on kandunud me eraelusse samuti. Otsustasime molemad, et see pole meile. Mina andsin juba tana teada sellest. Peale lounapausi laksin hoopis ujuma. Tore oli:)

Kurb ka, sest loodus vajab abilisi, kuid kui see su enda maha niidab, siis mis abi see ikka on.

Eile kolisin enda uude majja, uude tuppa. See on hea, James otsis sinna juba ka voodi ja kaks toalille. Ma tundsin, et olen nii palju siin kolinud, et ei suuda enam vaimustuda, roomustada. Aga koik see on seotud, sest eile olin ma lihtsalt maas omadega. Maja on toesti ilus ja ruum ok. See on endine pangamaja, seal on ilusad nikerdustega baroksed trepid. Ja elan nyyd taiesti Melbourne sydame lahedal. Mulle sobib korterielu enam kui maja valdamine. See muutus on hea.

Tunnen, et suudan ka suhtesse rohkem energiat ja armastust panustada. Room on tagasi. Ja nii lihtsalt. Lihtsalt eemaldasin koik, mis ei sobinud, tootanud minu olemusega.

Tana tuli hoopis kunst minu juurde tagasi. Kylastasin galeriid ja seal hakkas yks naine minuga raakima, raakisime 20 minutit kunstist, siis leidsin yhe raamatu kaasaaegsest kunstist austraalias. No tore ju! See roomustas mind.

Joy of Life!

Seisak

Hetkesk on nagu mingisugune seisak mu peale tulnud. Iseenesest see polegi midagi halba. Mingitsorti stabiilsus on saabunud, aga...

Ju homme kolin uude kohta. Siinkohal hakkan juba vasima liitest uus. Uus mille perspektiiv selkorral on maaramata ehk loputu. Uue asukoht on sobiv, linna lahedal. Majagi uhke - vana pangamaja, aga...

Ka tooga on lood hetkel keskmiselt head. Mul viis paeva tootegemist. 2 paeva pagariaris ja 3 paeva Wilderness Society heaks, aga...

Ka suhtega on suhteliselt hasti, aga...

Aga kas ma tahan viriseda? Tuulevill tuli huulele. Tuulevill pidi olema keha manifestatsioon valitsevale sisemisele vajadusele, harjumusele viriseda, vinguda.

Yks hommik arkasin yles ja panin jalga oma uued teksapyksid ja laususin: "vahemalt midagigi head mu elus" (pidasin silmas oma uusi pykse). Aga vigisemiseks polnud pohjust, sest on stabiilsus. Koik on justkui hasti.

Koik on justkui hasti, et tuleb endale manifitseerida, et koik ongi hasti, aga...

Maletan, et Kaksikute-inimeste kirjelduses on oeldud, et nende puhul tuleb lauestest ara koristada AGA ja TEGELIKULT...

Aga ikkagi on seisak, selkorral stabiilsus. Vasimus rytmilisest tootamisest.

Voib-olla sobib mulle kaos enam kui stabiilsus voi olen eluga kaoses nii ara harjunud, et ei oska rahulikus stabiilses keskkonnas enam olla?

Voib-olla.

Koik on korras, ilma agata.

kunst Kunst KUNST

Pean blogima vahelduseks, kuna louend kuivab ja ei saa toodega edasi minna. Avastasin, et akryyl peab taielikult ara kuivama enne kui glittervarviga yle varvida. Mul tekkis louendil kahe varvi vahel keemiline reaktsioon. Lopuks need kaks siiski sobrunesid. Varvide kuivamine votab liiga palju aega:) Noh, vahemalt ei kasuta olivarve. Siis ootaks paevi, enne kui edasi saaks minna. Praegusel juhul piisab lounapausist.

1. kollaz-tehnikas maal on valmis. "Aussie proud!" on selle nimi. See on irooniline, satiiriline kollaaz. See kujutab Sydney ooperimaja, ankurdatud valget meest, lounatahte ja ollepudelikorki, millel kysimus: "From what country is the Sydney opera house designer?", vastus: "Denmark.". Siis on seal veel mark "100% Australian. And bloody proud of it". Valge mehe pea kohale naelutasin ollepudelikorgi, mille sees aborigeeni peanupp.

2. saab olema tagurpidi pooratud vaade louendisse... "Its a jungle out there!". Yks tegelane ytleb: "I asked for the room with a view. If I pay I expect more." Tagaplaanil on ahned naod ja esiplaanil, raamist valjas, plastiksodur, kes tulistab elevanti. Raami aaristavad veel 2 liblikat ja natuke dzunglirohelust.

Aga loodusest raakides. Victoria osariigis kaebas yks roheline organisatsioon osariigi valitsuse kohtusse, kuna see plaanis langetada yhel maeharjal polismetsa (teiselpool maeharja oli ta juba seda teinud). Kaebe aluseks oli sate, mille osariigi valitsus oli iseendale kehtestanud - hoida ja kaitsta osariigi loodust! Kohtunik, kellele see kysimus esitati, perekonna nimi on Forest. Ja on suur toenaosus, et roheline organisatsioon voidab, sest tegelikkuses osariigi valitsus toepoolest hoopis havitab loodust, mitte ei kaitse seda.

Inimesed toimetavad looduse suhtes genotsiidi.

Tagasi kunsti juurde.

21 tundi tood kahe paevaga!

Just lopetasin oma 21 tunnise too pagariaris sel nadalavahetusel. Manager oli tooajatabeli taaskord nassu keeranud. Aga pole hullu, rohkem tood = rohkem raha.

Kuid siiski, laupaeval laksin toole 6.30-ks, sest manager tevitas mind, et avan kohviku. Molemil paeval oli aratus 5.50. Sinna joudes tuli valja, et graafiku jargselt alustasin siiski 7.30. Ok, 1 tund siia-sinna, anname andeks. Tana laksin toole graafikujargselt 6.30-ks, teadmisega, et lopetan 15.00. Aga tuli valja, et manager oli ekslikult kaks inimest pannud avama ja lopetama 15.00-ks. Kes see siis sulgeb? See oli kysimus.

Teadisn, et ta ytleb mulle, et mina pean sulgema, aga kuna tema oli vea teinud ja ka juba laupeval, siis niisama seda talle kinkida ei tahtud. Ja mulle ei meeldinud ka selline lahenemisviis, kask - sina sulged! Wot tha Fuck! Sina keerasid asja nassu. Kuisasin pisut manageri, teavitasin, et ei saa sulgeda. Hiljem ytlesin, et tegin paar konet ja saan nyyd, aga pean pooleks tunniks kohvikust ara kaima. Kaisin ka. Kaisin kunstitarvete poes. Ostsin varve, pintslitekomplekti ja louendi. Mu naituseaeg ju laheneb. Tuleb toole asuda. Tegin end tahtsaks manageri silmaks. Minu naol tasuta louinaid sellele kohale ei ole.

Eile oli Melbourne'is 40 aasta tugevaim torm. Sadas rahet (mones kohas tennisepalli suurused rahekamakad) ja puha, loodan, et rahe lohkus palju uhkeid autosid. Mul on alati hea meel, kui loodus massab, isegi kui tagajarjed on kohutavad. Naitabki inimestele, et nad pole looduse kunnid.

Trammid ujusid, inimesed sumpasid (mina tootasin)

Suur pesupaev

Southern Cross Station'i katus andis survele jarele

Kusagile tekkis ajutine jarv

Rahe purustab ka koige kallima auto

Melbourne'i ajutised kanalid

Melbourne - Sydney

Imeilus Sydney

Tagasi Melbourne'is olla on nii hea. See linn sobib elamiseks, olemiseks - justnimelt olemiseks.

Selles linnas on midagi, mida mujal linnades pole. See on inetu linn, aga tal on sarmi ja iseloomu ning ta volub su ara.

Motlesin, et Melbourne on sydamevalu. Ta pole kena, aga sa armastad teda ikkagi, sest ta on su hingesugulane. Sydney see eest on peavalu, sa tahad teda armastada, sest ta on kena, imeilus. Kuid sa tead, et Sydney pole su hingesugulane. Sydney on ilus, pimestavalt ja kytkestavalt ilus, aga Melboure'il on see seletamatu miski...

Sydney on kommerts, Melbourne on kunst. Toon naite. Kui osalesime S.Tunick'i fotosessioonil, siis harra Tunick teavitas, et Sydney pildistamisel osales 500 inimest rohkem kui omalajal Melbourne'i sessioonil. Selle peale lausus valjult yks naine: Melbourne - Australian Capital of Culture, my ass!

No vot! Samal paeval ilmus ka Tunick'i fotost lugu ajalehes, kus see syndmus nimetati aasta koige suuremaks kunstisyndmuseks Sydney's. Siinkohal tuleb valja oelda, et Tunick kutsuti Sydney'sse USA-st! Tegemist pole autentselt kohaliku kunstisyndmusega.

Melbourne'is toimub koguaeg midagi. Sydney inimesed arvatavasti polnud teadlikud, et paar paeva enne Tunick'i fotosessiooni toimus Melbourne'i kesklinnas toetusmarss elavamuusika esitamise kohtade toetuseks. Selles osales 20 000 inimest!!! See oli koige aegade suurim marss kultuuri toetuseks. Poliitikud muutsid seadust vahetult enne marsi toimumist, lodvendades tingimusi elavamuusika esitamise kohtadele ning lubades kultuurile enam toetusraha. See juba on midagi.

Lugu sai alguse sellest, et kuna diskodel ja muidu pubides oli esinenud vagivalla juhtumeid, siis targad poliitikuonud otsustasid seaduseid karmistada ning panid kohustuse koigile muusikat esitavatele kohtadele omada vahemalt kahte turvameest (kelle palgad on vaga suured). See pani surve alla pisikesed elavamuusika pubid, kus koos kaivad muusikud ja elavamuusika huvilised, mitte diskokutid ja -mutid. Neile kais yle jou maksta yhele turvamehel ekstra, kuna kusagil on esinenud vagivalla juhtumeid.

Kohalik legendpubi The Tote panigi uksed kinni. Aga The Tote oli kohalike elanike sydametes. See oli ikoon koht. Inimesed tulid tanavatele, The Tote ette (sel korral tuhanded, olin ka ise seal) ja protesteerisid rahumeelselt sellise "yhe vitsaga loomise" seaduse pihta. The Tote sulges uksed, kuid eelnevalt oli teema raadios ja ajakirjanduses. Lugu kulmineerusgi elvamuusika esitamise kohtade toetusmarsiga, kus osales 20 000 inimest. Ja poliitikud muutsid seadusi.

Ja sellised asju juhtub Melbourne'is kogu aeg. Just eile tulin Flinders Street Stationist valja ja juba oli keegi ruupori taga ja karjus loosungeid ja kusagil olid lauad, kus koguti toetusallkirju, seekord samasooliste abielude toetuseks.

Melbourne'is on toimud marsid Iraagi soja vastu, Vietnami soja vastu - sellised asju Sydney's ei juhtu. Pole kunagi juhtunud.

Melbourne on aktiivne, Sydney on lihtsalt ilus.

Ja pean tunnistama, lopuks viskas mul Sydney's nii yle see Harbour Bridge'i ja Ooperimaja vaade. Leidsin, et ooperimaja on hea metafoor Sydney'le: valjastpoolt kui ime, kuid sees ei midagi erilist. Interjoor on ooperimajal vaga igav.

Melbourne on second hand fashion, siin on koik moes, kanna lihtsalt valja. Sydney on stiil, kui sa pole moekalt stiilne, siis Sydney's sulle kohta pole. Melbourne kannab koik valja.

Alternatiivne Melbourne

Sydney, Sydney, Sydney

Tagasi Melbourne's ja vasinud, vasinud, vasinud... Kuidas vasinud? Laheme ajas tagasi:

1. Esmaspaev, tousime ylesse 4.00, et jouda Spencer Tunick'i fotosessionile. WOW!

See see on: The Base

Meedia kajastus:

http://www.abc.net.au/news/stories/2010/03/01/2832634.htm

http://www.abc.net.au/news/video/2010/03/01/2832731.htm

James ytleb: "There is nothing to be nerveous about for me at all.", ja mina naeratan ta korval:)

Meid intervjueeris ABC, Reuters, ja veel mingi austraalia kanal. Kui juba yks intervjuu sai antud, tahtsid ka teised.

Eesti meedia lyhikokkuvotte:

http://www.postimees.ee/?id=231145

http://www.ekspress.ee/news/foto/fotogalerii/article.php?id=29478673

Alguses pildistati meid ooperimaja ees, kuid Spencer pildistas ka sees. Sissepaasemiseks oli vaja piletit, mida meil ei olnud, kuid mille omanikeks ruttu saime (inimesed, kes pidid peale 1. sessiooni toole ruttama, andsid pileteid ara). Seega saime ka ooperimaja sees olla. Alguses olid meil istekohad, aga James tiris meid lavale. Seega fotosessiooni ajal lebasime paljalt Sydney Ooperimaja suure saali laval. Paris voimas, olla pildistatud nii ees kui ka sees.

Kogu sessioon kestis 4.00 - 9.30. Kokku osales 5200 inimest. Kolme kuu jooksul peaks postkasti saabuma ka originaalfoto.

See oli vaga voimas kogemus.

Peale fotosessiooni kohtusin Kajaga, kellega hangisime nyyd juba vihmases Sydneys. Soime hommikusooki, kohvitasime, jalutasime ja vestlesime. Ostsin endale ka uued ujukad, sest pealelounat ootas meid basseinipidu Sydney pilvelohkujate vahel.

Ivy bassein, pidu toimus vihmas:)

Minu peanupp alt paremalt poolt nurgast teine:)

Ivy oli vaga uhke koht ja seal pidutsesid vaga uhked ja ilusad inimesed. Me laksime sinna kogu oma kolaga (seljakotid jne) ja tundsime end hasti. Olime seal vaid 2 h, sest basseinis oli kyll soe, aga vihmas jallegi kylm. Kaua sa vees ikka liguneda jouad.

Suundusime ara lennujaama.

2. Pyhapaeval me jaurasime niisama ringi. Soime hilise hommikusoogi ja asusime vaikselt lobutsema. Kylastasime kohvikuid ja baare. Hiljem suundusime koju, et pisutki puhata ja vihma eest paaseda. Aga ohtuks suundusime Harbour Party'le.

Kaunima vaatega peopaik!

Harbour Party oli ka tore. Viimane dj oli liiga disko ning siis lahkusime. Lahkusime, kuna olime ka naljased ja soovisime vara magama minna, et Spencer Tunick'i tarvis vara argata.

3. Laupaev oli Mardi Gras paraadipaev. Otsustasime Jamesiga, et yhineme Rohelistega paraadi ajaks. Meile pakuti voimalust jalutada koos hularongaste keerutajatega, aga leidsime, et jalutamiseks sobivad paremini Rohelised. Suundusime kogunemiskohta kell viieks, et liikuma asuda kell 21.00.

See oli taaskord ylivoimas kogemus, sest Sydney Mardi Gras on maailma suurim! Seal oli nii palju kirevat seltskonda: sulelisi, siledaid ja karvaseid.

Roheliste ylesvotted Youtube'st:

http://www.youtube.com/watch?v=OQUPGBabccE

http://www.youtube.com/watch?v=zFnOH6RUCc8

Karneval oli vaga lobus, palju poseerimist turistidele ja ka kohalikele. Ja kui sa juba marssisid, siis see oli lihtsalt nii voimas... nii palju publikut ja koik elavad kaasa, lehvitavad, kisavad, toetavad... See on yks suur pidu.

Paraad loppes Karnevali peoga, kus oli kolm lobutsemiskohta: pealava ja 2 diskoteeki. See oli vaga tore!

Suleliste ja karvaliste galerii:

4. Reedel soitsime hommikusoogiks New Towni, mmmm... hommikusook maitses hea:) Pealelouaseks ajaks votsime praami ja kylastasime Manly beach'i. Ujusime taaskord ookeanilainetes. Sydney rannad on vaga head! Ohtul suundusime Oxford klubisse Retro Gras Party'le. See oli taaskord vaga lobus!

5. Neljapaeva ohtuks saabusime Sydneysse. Melbourne's oli meie lennujaama joudmine ja check in'i tegemine toeline onne asi, sest trygisime jarjekorrast ette ning 1 minut peale me check in'i kuulutati, et me Sydney lend on nyyd suletud!

Olid peod, olid ajad.