Mul on nüüd oma arvuti, millel muutsin klaviatuuri eesti keelseks.
ÖÄÕÜ -Wow!
Saan nüüd paremini tööotsingutele kekskenduda.
Aga siin Brunswickis elamine on ikka nagu maal elamine. Mul on siin kaks kana ja kaks kassi ja taimed. Kõik see fauna ja floora nõuab hoolitsemist. Paneb pidurid peale mõneks ajaks pidutsemisele, sest on ju vaja loomi toita. Jube tüütu.
See mulle selle maaelu juures ei meeldigi, sa muutud orjaks - kõik vajab hoolitsemist. Lihtsalt kohutav. Vabadus minna-tulla, nii nagu soov on, kaob ära. Kanad kaagutavad, kassid kräunuvad... hea, et meil siin lehmi pole!
Linnaelu olemus on vabadus.
Aga eks need kanad ja kassid ja taimed ole mul siin ajutine nähtus, nii kauaks kui Chris Perthist tagasi saabub. Ja eks mulle see fauna ja floora natuke meeldib ka.
Eile sõitsin rattaga Carltonisse ja hiljem tagasi - polnudki see teekond nii hull. Tagasi sõita oli isegi huvitav, sest jalgrattatee kulges raudtee ääres. Ümbrus oli vaga industriaalne, laohooned ja tehased ning graffiti igalpool. Tagasisõit võttis aega ~25 min. Tubli tulemus!
Brunswickis oleme rohkem kodused - sööme isegi kodus! Ah, elu ilma kohvikute ja restoranideta - loodan, et see kõik on ajutine, et varsti sumisev linn mind taas enda embusesse haarab.
Vaatab, vaatab...
Loodame, loodame...
2 comments:
Hehhee, sa oled vist liiga palju maal vanaema juures olnud suvel. Kuigi tõsi - mina ei saa kusagile mujale maale kolida enne, kui mu kassid kõrvad pea alla panevad. Väga tahaks, siis saaks, aga ei taha.
Oi, kui tore- sul on vastutustunne ja südametunnistus! (Mitte, et ma selles varem kahelnud oleksin)
Post a Comment