Ikka edasi, edasi, ei sammukestki tagasi

Joulud olid toredad. Sain kingitusi kaa! James ostis mulle uued tennised - sinepikollased, jubelahedad! Tema ema ja kasuisa kinkisid mulle pudeli Gin'i, sest kui kylastame neid, siis alati joome seal gin'i. Saime ka hunniku kaarte. Kusjuures siin ei olegi kingituste tegemine suurele seltskonnale nii oluline, tahtis on, et kingid kaardi koos labimoeldud teksti, sooviga.

Aga joulud olid jah kiire aeg (lopuks ometi labi!):

......... - joululouna Jamesi venna juures koos sugulastega

23.12 - joulupidu Jamesi tookollektiiviga

24.12 - ohtusook Jamesi isa juures

25.12 - jouluhommikusook meie majas - tegime pannkooke

joululouna Jamesi ema juures

joulutee Victoria juures

joulupidu Deani juures

jouluhang Edingburgh'i aias

joulureiv South Yarras

26.12 - joululouna Jamesi venna juures

Lopuks said need joulud labi.

26.12 soitsime Melbourne'st valja, Confesti suunas. Nagin maastikke, mida varem nainud pole. Tyhja poolkorbe igas ilmakaares monede poolelus-surnud puude ja puhmastega. Igatsen nyyd kylastada Alice Springe'i, et kogeda taielikku punast korbetyhjust.

Confest oli vaga lahe! See toimus NSW-s Edwardi joe kallastel. Olin algselt skeptiline selle festivali suhtes, koik muudkui kiitsid ja kiitsid... aga oligi lahe. Festivali varavates oli silt Welcome home, see vottis igasugused pinged koheselt maha.

Festivalil sai paljalt ringi hangida, paljalt ujuda, kylastada esoteerilisi opitubasid, mudavannis vedeleda, aurusaunas monuleda ja ujuda, ujuda, ujuda! Ning loomulikult telkida! Ja tantsida trummide saatel.

Koguaeg siiski paljalt ringi ei kondinud, sest ilm oli nii kuum ja paike nii sarav, et pidin oma valge pohja-euroopa keha kinni katma.

Opitubadest kylastasin:

1. kaejoonte lugemine - mis oli naljakas, sest esimese asjana luges juhendaja tulevasi lapsi, enamusel sai olema 3-5-7 last!!! Ka neil, kes juba 40.ndates. See oli kahtlane. Aga noh, ega saagi ju koike tosiselt votta. Minul saab olema kolm last, 2 tydrukut ja 1 poiss!

PS! arvan, et 1 laps perekonna kohta on kyll, maailm on ylerahvastatud. Pole vaja lapsi.

Minu napuotstest loeti valja, et ma olen juht, igas napuotsas oli kirjas juht. Siis ytles juhendaja mulle veel, et mu sydame- ja eluteejoon saavad yheks. Mul tuleb teha otsus ja see tuleb teha ruttu.

Veel teadis ta, et ma sobiksin suureparaselt tootama lastega nt algkoolis voi pohikoolis, aga ma oleksin ka tippspetsialist teatud valdkonnas.

2. Kundalini meditatsioon oli vaga lahe. Varistasime end kinnisilmi ja siis tantsisime kinnisilmi ja lopuks rahunesime. See oli vaga huvitav, sest varistamise ajal laks mu selgroog ootamatult vabaks ja tundsin kuidas energia hakkas liikuma, energia voolas puhtalt.

3. Alasti jooga oli ka huvitav, kuigi mitte midagi erilist.

4. Katega tervendamine paelus mind samuti vaga.

James kylastas ka polygaamia opituba. Hiljem arutasime polygaamia teemat oma seltskonna siseselt. Filosoofia on, et suhe tuleb hoida avatud, tingimata mitte seksuaalses mottes.

Confest oli vaga lahe! Telkisime seal terve nadala. Ka aasta 2010 sai seal vastu voetud. 2010 ool evakueerusime oma telgist autosse magama, sest me teelt Coles'st 15.-$ ostetud telk lasi vett taielikult labi. Aga need oised tormid olid lahedad: aikesesahvatused, myristamine ja paduvihm. 1 jaanuari ohtul sai vihma kaes trummide saatel tantsitud ja vihma valja kutsutud. Lahe, lahe, lahe! Iga kell laheks sinna tagasi.

Edasi jatkasime oma teekonda Mildura suunas. See linn oli naljakas. Linn oli nagu oaas keset korbe. Puhas, rikas ja valge kogukonnaga. Linn oli kena ruut, kus ristmikud olid ringteed ja tanavad 1.avenyy - 18. avenyy. Kesklinnas olid sildid jalgrattaga, rulluiskudega, toukerattaga, koertega liikumine keelatud - otsustatud linnavalitsuse poolt. Kirjutasin yhele neist siltidest: NO FUN! Vaesed lapsed seal linnas. See linn oli valge rikka keskklassi paradiis. Hollywoodilik syrreaalne taiuslik linn. Oobisime Jamesi tuttavate juures. Nad teadsin raakida, et paljud ei lahku kunagi sealt - synnivad ja surevad seal, sest seal on nii turvaline. Oudne! Moned lapsed kannavad koolides peapaelu: WE ARE FULL! (tahenduses, ei immigratsioonile). Suletud yhiskond ruudus! Ja kuna linn on rikas, siis motlevad targad linnaisad, et kutsuvad kasiino linna - on raha mida kulutada.

Milduras saime onneks oma autol ka rehvid ara vahetatud, sest Jamesi tuttava vend omas seal 'juhuslikult' autotookoda.

Mildurast edasi siirdusime Adelaide'i suunas. Selle linna kohta olin kuulnud palju negatiivset, et igav vaike lame suurlinn. Aga mulle meeldis! Linnas polnud pilvelohkujaid ja vanad majad olid vaga ilusad. Melbourne'i tume kivi muudab selle linna gootilikuks, kuid Adelaide on ehitatud heledast liivakivist, mis muutis linnast mulje helgeks. Viibisime seal vaid paeva (couchsurfisime seal oo). Nyyd olen ametlikult viibinud South-Australia's.

Adelaide'st siirdusime mooda Great Ocean Roadi soprade suunas, kes telkisid enne Apollo lahte. Oo veetsime Portlandis yhe perekonna juures (couchsurfing), kes majutasid meid suureparaselt. Teel soprade juurde nagin ara ka Martrid, Londoni kaare (varem oli see sild) ja 12 Apostlit. 12 Apostlit oli toeline turismimagnet - see oli nagu palverannaku sihtkoht. Vahemalt nagin ara!

Meie uus telkimiskoht Blanket Bay laheduses oli toeliselt kaunis. Seal asus arvatavasti mu senine lemmik rand Austraalias. See rannariba asus kahe mae vahel, seal sai kaljudel jalutada ja ookeani lainetes supelda. Rand oli vaga privaatne, rahulik. Vordeline Bayron Bay rannaga! See oli vaga yrgne!

Jargmine paev suplesime, seksisime kaljudel ja siirdusime tagasi Melbourne'i suunas vahepeatusega veelkordseks ujumiseks ookeanis enne Melbourne'i.

Labisime kahe nadalaga ~2000 km, nagin ja kogesin vaga palju uut. Tundsin, et ei ole enam see inimene, kes lahkus 2009 Melbourne'st.

Soovin vahetada tookohta, voib-olla hakkan toole Greenpeace heaks! See oleks mu aurale hea.