Elust purjus!

Confest, Mudtribe, sel korral sellest osa ei votnud,

liiga palav oli, et mudasena ringi joosta:)

Tana kogesin omalaadset retke minevikku. Suundusime St.Kilda botaanikaaeda piknikule ja korraga randasid mu motted hetkedele, kui saabusin siia, Melbourne'i. Plaanisin ju ise alguses St.Kildale kolida ja mu onneks tol hetkel sain ka endale toa St.Kilda botaanikaaia vastas... Kuid elu laks teisiti, ytlesin toa ylesse ja jatkasin elu Victoria juures.

Ma olen elanud Melbourne's South Yarras, seal alustasin oma uut eluperioodi, siis liikusin edasi Carltonisse, siis tagasi Yarrasse, siis lyhikeseks ajaks Elwoodi, tagasi Yarrasse ja siis reisima ning nyyd Abbotsfordis. Varsti kolin Brunswicki. Ma olen nii rikas, ma olen nii paljusid erinevaid piirkondi Melbourne'i sees nainud ja kogenud. Tana jalutasin ja jagasin CV-sid Sydney Road'il, mis on Brunswick'i peatanav - vaga lahe piirkond! Piisavalt arty, trashy ja kosmopoliitne.

Jah, otsin tood. Pagariari kohvikuga laks hasti, soovisin sealt ju lahkuda ja plaanisin seda teha nyyd, kui naasesin tagasi roadtripilt. Nad helistasid mulle ise ja andsid teada, et kuna on vaga vaikne ja rahulik, siis neil ei ole mulle vahetusi pakkuda. Vastasin, et ma nutma ei hakka ja andku teada kui tulevikus midagi tulemas on. Tegelikult olin onnelik, et ei pidanud ise araytlema neile.

Huvitavat saatuse lahtihargnemist kogesin eile labi yhe jaapani noormehe, kes oli saabunud Melbourne'i ning keda kohtasime eile Raili ja Remeni juures Carltonis. Kogesin aratundmist, et olen ise samasuguses situatsioonis olnud, kus ei tunne kedagi ja korraga hakkab koik hargnema - kysid kellegi kaest midagi, keegi teab kusagil kedagi jne jne. Jaapani noormees kysis tanaval lihtsalt teed ja selmet juhatada sonade abil oigesse kohta vottis juhataja (Raili ja Remeni sober) ta endaga kaasa. Enne oigele tanavale joudmist astusid nad labi Raili ja Remeni juurest ja nii hakkas maailm, Melbourne avanema. Uued sobrad ja situatsioonid hakkavad hargnema. Hiljem tuli valja, et see noormees oli ka Confestil olnud. Nii lahe oli kogeda, kuidas sa oled osa tema onneloost Melbourne'is.

Vahepeal oli hullult palav, eile +44 max ja oosel +37, alles kell kaheksa hommikul tuli ilmamuutus. See oli Melbourne'i ajaloo palavaim oo! Sellises oos sa magada ei saa, ohku pole mida hingata. Kell kaks oosel oled ventilaatori myhina saatel yleval ja ootad aga und... Mida ei tule.

Kylma muutust tahistasime ujumisega tuulises rannas. Jep, laineid saab pyyda ka Melbourne's:)

Ah, tana motlesin ka, et kui igav mul siin ikka oli, enne kohtumist Jamesiga, ma motlen. Oli rahulik ja igav, jah, avastasid kohti ja kaisid valjas ka ning kohtusid inimestega, kuid temaga koos on elu lahti hargnenud.

Ja koik need unistused, milledega ma siia saabusin, mis nendest on saanud?

Ma olen elu hoovuses.

Naide opitoast Confest'il