Koik koosneb molekulidest

:D Eile juhtus viimase aja koige naljakam-absurdsem lugu.

Peale lounat sain Jamesiga Black Cat'i nimelises kohvikus kokku. Ta oli toolt palju varem ara tulnud. Molemad tundsime teatavat sorti kolmapaeva-parastlounale omast igavust... Jaurasime natuke aega Brunswick tanaval, hiljem ostsime suure siidri ja suundusime koju, kus jaurasime monusalt kahekesi edasi.

Kodus olles helises mu telefon, kus mu manager teavitas, et tegelikult ei pea ma homme toole tulema. Mis oli hea uudis, sest mulle meeldivad mu vabad paevad. Nyyd sadas yks lihtsalt kaela... Samas teadsin, et tahan ohtul valja minna, sest muidu ei kuluta ma oma energiat ara.

Laksime Jamesiga sooma. Sealtmaalt hakkas spontaansus end yles kerima. Meist moodus Jamesi tuttav, teavitades, et suundub naituse avamisele, et kas me ka sinna poole laheme. Loomulikult ju - tasuta vein ju! Seekord ka vahuvein.

Lahendasime molemad paar klaasi kihisevat ja valget naudiskledes kunsti ja juhututtavaid. Alkohol vaid lisas soovi enda ohtuga edasi minna... Otsustasin kylasatada Railit ja Remenit. Soitsin rattaga neile kylla.

Barkly tanaval toimus monus koosviibimine ollede ja veiniga. Join neli olut. Ma arvan, et jain paris-natuke purju. Lahkudes laususin oma kuulsad sonad: "Love is the gratest drug Mother Earht has us to offer.", eelnevalt olime arutanud narkootikumide teemat ja seda, kuidas keemia me peas muudab taju valismaailmast molekulideks.

Ja nyyd hakkas saabuma minu jaoks pyant. Koju joudes laksin vannituppa kusele. Tavaliselt kusen ma pysti seistes, aga seekord otsustasin potile istuda. Ajal kui seadsin end kummardades vetsupotile monusalt istukile, loin oma pea vastu kraanikausikapi aart ara. Pommdi! Veri valjas.

Kui oleksin olnud laksu all, siis oleks koik koosnenud molekulidest, mu pea ja kraanikausikapi aar oleks saanud yheks. Mu pea oleks lihtsalt kraanikausikapi aarest labi vajunud. Kuna ma olin lihtsalt purjus, pidin tegelema verise tagajarjega.

Kogu situatsioon nais nii absurdne, et ma lihtsalt naersin sydamest viisteist minutit ja hiljem voodiski olles.

Kui tihti juhtub seda, et sa lood enda pea vastu kraanikausikapi aart ara, samal ajal kui soovid end kergendada!?

Tana on basseini ja raamatu paev.

Raamat, mida loen, algab sellise tsitaadiga:

"Home is heaven and orgies are vile,

But you need an orgy, once in a while."

(Ogden Nash)

Menage-a-trois

Mul on see nadal vaid kaks vaba paeva. Ma ei ole mitte midagi teinud. Ma tunnen igavust ja tydimust. Viis paeva tootamist vasitab mu lihtsalt nii ara, et tahangi vaid vedeleda ja igavleda. Kuigi mul pole kunagi tapvalt igav, alati leidub tegevust. Ma naudin isegi oma igavust. See on kaega loomine, alla andmine, rahu. Igavene igavlemine.

Eile otsustasin, et ei vaata aega. Lasen ajal kanduda. Kui aeg kandub, siis pole stressi. Pole kiirust taga, et justkui peaksin kuhugi oma paevaga joudma. Ei joudnud kuhugi. Kirjutasin, lugesin, soin ja join, pesin pesu. Olin tubane. 

Ei viitsi isegi enam basseini aarde minna. Igav on vedeleda ja igav on raamatut lugeda. Ma ei saa hasti lugeda basseini aares, sest mul on silmad peas, ma tahan ringi vaadata. Aga ma olen seal juba vedelnud ja seda koike nainud. Ma ei viitsi basseini aarde minna, sest siis teised naevad ka mind, ehk ihalevad? Nagu yks paev, noormees tuli kohvikusse ja ma teenindasin teda. Ta tegi yllatunud nao ja lausus, et nagi mind ykspaev basseini aares. Siis tutvustas ennast. Kui igav. Hiljem nagin teda suurel naituse avamisel, aga enam ta juurde ei tulnud - olin ju kasikaes koos Jamesiga. Kui igav.

Eile laksime siiski kinno. Peale kino sooma. Silmasin yhte noormeest, kes silmas ka mind, just vahetult enne Vegie Bar'i minemist. Me ei teadnud, et me molemad suundume Vegie Bar'i, aga suundusime. Vegie Bar'is silmasime teineteist uuesti, tema istus juba laua taga, kuid meid Jamesiga suunati ootejarjekorda (kuigi me leidsime endile kohad). James hakkas protestima, mis on talle nii vaga omane mille peale ettekandja alla andis ja tegutsema asus. Meid suunati istuma noormehe korvale, keda olin eelnevalt silmanud. Istus ta ju yksida neljases nurgalauas. See koik juhtus koik kiiresti, silmamised, ettekandja, meie suunamine noormehega lauda... Ohus oli, et me leidsime endale uue sobra voi vahemalt vestluskaaslase ohtusoogi ajaks. Aga vota napust. Noormees ehk kohmetus, aru saades, et ma olin koos Jamesiga. Pyydsin kyll vestlust alustada, aga noormees jai sulgunuks... Kas pahvatas teda hirv menage-a-trois ees...?

Kuulge, kelleks te meid peate, me oleme siiski tsiviliseeritud inimesed!

Abbotsford'i klooster

Vaade aijast 

Sygise(talve) vaade sisehoovile

 Yks abihoonetest - meenutab eestimaa moisaid

Yksik nurgatorn

Selle kloostri vahetus laheduses ma elangi. Ja meie maja, kus ma elan, on olnud eelnevalt nunnade eluase. 

Kloostril endal on olnud huvitav ajalugu. Kloostri tegevus oli eelkoige suunatud abivajajatele naistele (yksikemad, vagivalla ohvrid jne). Kui kloostri paevad said loetud, jai see lihtsalt ripakile... ajakatte ootele.

Yhel hetkel avastasid kinnisvara arendajad, et see suurejooneline ehitis on suureparane voimalus luksuskorterite ehitamiseks. Kloostrit ymritseb ilus avar roheline aed (park), mis oleks jaanud vaid majaelanike kasutusse - eramaaks. Jah, ja kinnisvaraarendajad ostsidki maja valja. Kuid siis joudis uudislugu kohalike elanike korvu, ning nemad ei olnud sellega nous, et see vaartuslik hoone koos pargiga oleks jaanud vaid kaputaie rikkurite eralobuks. Kohalikud elanikud asusid koguma allkirju, et omavalitsus keelaks kinnisvaraarenduse kloostris ja et hoonele tootataks valja avalikku kasutust toetav kontseptsioon. Piirkonna elanikud voitsid ning omavalitsus oli sunnitud kloostri valjaostma. 

Valjavote Wikipediast: The Abbotsford Convent is located in Abbotsford, Victoria, an inner city suburb of Melbourne, Australia. The Convent is in a bend of the Yarra River west of Yarra Bend Park, next to the Collingwood Children’s Farm. During the 19th and part of the 20th century the 6.8 hectare site was a convent. Today the site and it's buildings are used as an arts and cultural hub, the grounds, historic buildings and gardens are occupied by and host artisans; community and cultural events and cultural institutions, a community classical music radio station, live music performances, a gallery, theatre, markets, bakery, bar, cafe and organic, vegan, pay-as-you-feel restaurant. 

There are 11 buildings on the site; the Convent, Convent Annexe, St Euphrasia, Providence, Rosina, St Mary's, Mercator, Magdalen Laundries, Sacred Heart, Industrial School and St Anne's.

Kloostri lahedus on yks pohjuseid, miks me ei soovi oma elukohta vahetada. Siin on lihtsalt nii hea ja ilus.

Avalikud tanusonad

Avalikud suured ja sydamest tulevad tanussonad minu emale ja Rongu vanaemale, kes on mind aidanud rahaliselt, kui olen olnud maksuvoimetu. 

AITAH!!!

Nyyd, aasta hiljem, olen saanud omale jalad selliselt alla, et olen kustutanud ara koik eestimaal hingitsevad volad (loomulikult oppelaen tiksub oma rahulikus rytmis edasi oodates oma loppu). 

Tana tegin viimase makse. Olen no. volgadest prii. 

Uus algus voib alustuseks viia ka pohja, nii see minu puhul kais. Kui nyyd saan lubada endale 10.- dollari eest hommikusooki, siis maletan aegu, kus kogu nadala soogiraha oli 20-30 dollarit.

Jah, ja pean tanama ka Kajat, sest olid siin ajad kui minu eelarve oli 0.- dollarit. Voi siis koos eesti volgadega tugevalt miinustes. Voib-olla saatus punus sedasi, et Kaja oli minu korval siis, kui mul midagi enam polnud.

Tunnen, et uus algus on alles nyyd end loomas. Tegelikkuses end loomas. Enda lammutamise protsess on labi. 

Ma soovisin seda kirjet nii vaga kirjutada, kuid pidin kolm paeva ootama, sest Swedbank on kehtestanud 3000.- kroonise paevamakselimiidi. Ja nyyd saan hoisata! Olen vaga roomus!

Ahjaa, tanan ka Jamesi, sest labi tema toetuse sai mul rahakogumine olema palju lihtsam! Palju-palju lihtsam. Jamesi ja minu teekond kestab edasi...

Room. Koige ja koigi yle. Voib-olla see koik peab nii olema, voib-olla keegi seal kusagil, miski seal miskis juhib... Mina lihtsalt usaldan.

Ps! finantsraskused pole vahendanud pisemalgi maaral seiklusi:) Huvitav on kogu aeg olnud.

 

:) sulle mu jumal! :)

Vihm on room

Yksikud vihmapiisad sajavad taevast alla

soidan rattaga mooda ohetavat musta asfalti ja olen roomus

Yksikud piisad tabavad mu nagu liitudes higipiiskadega

Inimesed ruttavad poodidesse, kohvikutesse 

pakku vihma eest 

Rohi seab end peoks valmis

Lill rohus naeratab

Biking around

Fitzroy avatud ujula 

(talvel soojustusega, 

elekter vee soojendamiseks tuleb paikesepaneelidelt)

Yks vaga suur pohjus, miks mulle Melbourne's meeldib, on see, et vaga lihtne on siin linnas inimestega kontakti saada. Punkt.

Nt. tana, kui soitsin rattaga basseini aarest tagasi koju ja olin pidama jaanud foori taha ning kui teine rattur oli saabunud minu korvale, lausus ta mulle ootamatult: 'Hei, sinu esiratas on tagurpidi'. Ma ei osanud midagi arvata kui vaid suuri silmi teha. Siis lausus ta, et voib selle siinsamas mu eest ara parandada, sest tal on tooriistad kaasas. Jah, tuligi valja, et minu rattal oli esiratas koik-see-aeg tagurpidi. Hiljem tuli valja, et mitte ainult ratas ise vaid ka rattarool oli mitu korda tagurpidi. 

Mehe nimi oli Rob ja ta oli pool-hungarlane ning vahete vahel tootavat ta Ceres'i keskuses, kus parandab rattaid. Milline kummaline juhtum.

Aga mitte ainult. Tana laksin basseini aarde (onneks olid pilved taevas ja ei pidanud end paikesekreemiga kokku makerdama, sai lihtsalt ujuda... eile olin basseini aares 2h ilma paikesekreemita, istusin kyll varjus, aga pisike punetus jai ikka), tahtsin rahu ja vaikust ja lihtsalt ujuda, aga enam ei saa. Ukse ees oli Bernardo, basseini aares Jeremi, siis saabus sinna noor James, siis tutvustati mulle kaht uut inimest - ah, kas saab kusagil ka lihtsalt olla?

Kui aus olla, siis oli koiki tore naha, sest tana ohtuks tuli kutse Bernardo juurde BBQ-le ja 17.dets'iks noore James'i synnale. 

Olin tana tubli - imesin tolmuimejaga kogu meie elamise puhtaks!

Vaba paev

Melbourne St.Kilda'st vaadatuna

Tana olin nii laisk voi siis vaadates teise matta otsast, nii rikas, et otsustasin hommikust syya Gluttony's. Minu hommikune menyy:

1. weak flat white (lahja kohv piimaga)

2. scrambled eggs with pesto sauce, mayo sauce and on olive bread (munapudru pesto kastme, majoneesi kastme, oliivileivaga)

Seda koike 10.- dollari eest!

Kui oled Gluttony's kord soonud, siis tunduvad koikide teiste kohtade hommikusookide hinna, portsu ja kvaliteedi suhe vaga nigel. 

Eilne ohtusook oli ka super. Phoenix ja tema partner Ben korraldasid oma korteris St.Kildas ohtusoogipeo. Phoenix oli/on suureparane kokk. Menyys olid:

1. tofu juust ja krevetid kastmes

2. adru

3. rostitud spargel

4. merekarbid

5. riis

6. magustoiduks erinevad aasia maiustused

Ohtusook toimus suurel rodul, kus vaade oli Melbourne pilvelohkujatele... 

St.Kilda iseeneset on nagu Parnu Melbourne'is, sest linnaosa on aaristatud lahega. Elustiil on seal ka 'Parnu suvelik' - pisut jouka keskklassi maiguline, kus endid demonstreerivad kenad sportlikud Ken'id ja Barbie'd.

Ma meeldin Phoenix'le ja tema partnerile samuti, sest mulle tehti ettepanek kolida nende korteri kylaslistetuppa, kus mul oleks oma rodu ja 10 min jalutuskaik randa. Ma saaksin osa luksuslikust elustiilist, aga voib-olla peaksin maksma ka mingit hinda... kuid mitte yyri.

Loomulikult ei koli ma sinna, vahelduseks on seal tore kylas kaija ja miljonidollari vaadet nautida juues kallimat sorti veini. Minu syda tuksub Smith tanava rytmis rohujuure tasandil. Kuigi pean todema, et tomme 'rikaste ja ilusate' elustiili juurde on olemas... Kuid, jah, lihtsalt St.Kilda iseenesest on pisut pealispindne ja igav. 

Tana, omal vabal paeval korrastasin oma rahaasju, kylastasin kolme galeriid, pesin pesu ja motlen, et kuna taevas selgines ja blogi on peetud, tuleks minna rattaga basseini aarde.

Lugupidamisega:)

Smith St. Gertrude St.'i poolt vaadatuna