Viinapuu vaat me aijas

Tana markasin me aijas, et osad viinamarjad olid paris valmis. Noppisin neid viinapuu all seistes omale suhu.

Vihma sajab, mulle vaga meeldib vihmasadu Melbourne'i linnas. Toeline onnistus taimedele.

Nii rahulik on. Mu uues kodus on nii rahulik. Ja nii sobralik ja sotsiaalne. Voorustan yhte eesti tydrukut hetkel. Paris harjumatu - voorustada eesti tydrukut. Ta saabus uude maailma nadal aega tagasi.

Avastasime, et inimestel on siin korged aijad, naaber naabri aeda ei nae. Saab vabalt oma aijas olla nii nagu tahad. Keegi siin ei kommenteeri, et nae, sul muru niitmata voi nae, sul koer karnas. Ja keegi ei motle ka, et ei tea, mis neil need aijad nii korged on, tea, kas varjavad seal midagi, varjavad rikkust.

Eile ohtul soitsid meist pimedas mooda pea kymme jalgratturit. Koik ytlesid meile aitah. Lihtsalt seetottu, et lasime neil endist mooduda.

Elu on tore.

Ja viinapuu vaat me aijas on toesti korge.