Peale eilset sissekannet koondasin oma jouvarunatukesed ja kirjutasin valmis naituse projekti. 3 tundi kirjutasin seda. Pole tykil ajal end selliselt toole sundinud, et moelda kontseptsioon ja eesmargid jne jne. Polnudki nii hull. Arvasin, et enam selliseid asju paberile ei pane, aga nae, elu (ma ise) sundis takka. Ei suutnud enam enda sees pakitsevale soovile midagi enamat teha, peale logelemise, vastu panna.
Aga muidu oli ka paev tore, sest kaisin basseini aares paikest votmas ja ujumas. Tana on paikese pohmakas. 2.5 tundi esimese korra kohta oli ehk liiga palju... Aga tulemus on see-eest juba naha:D Seega eesmark pyhendas abinou.
Kohtasin eelmine nadal naituse avamisel vana tuttavat, keda polnud 100 aastat nainud, ta ytles mulle, et ma olen vaga kahvatu, et kui Austraaliasse tulin, olin ma paevitunud ja jumekas. Vot siis. Aga teda oli hea naha, sest ta on kunstnik ja seega teen talle varsti-varsti ettepaneku koostooks.
Melbourne on vaikeseks muutunud. Nt eile laksime Chrisi juurde kylla ohtusoogile, mis muutus spontaanseks BBQ-ks, ning yhel hetkel astus aiavaravast sisse Nick. Ma motlesin veel, et tuttav nagu ja hiljem tuli valja, et olime kohtunud paar nadalat tagasi yhel naituse avamisel, kus ma temaga juhuslikult tutvust tegin. Milline kokkusattumus, et ma valisin taiesti juhuslikult tema valja, et suhelda ja nyyd kohtusime taaskord.
Eile oli huvitav rahvusvaheline seltskond meie spontaansel gei-kogunemisel:
Mina - eestlane
Nick - itaallane
Bobi - ameeriklane
Bernardo - mehhiklane, kel taani kodakonsus
Nasa - sakslane, kel austraalia kodakonsus
James - austraallane, Melbourne'st
Chris - austraallane, Perth'ist
Ryan - austraallane, Melbourne'st
Aaron - austraallane, Victoria'st
Yks tydruk oli ka - hetero:)
Aaron ja Bernardo on paar. Nick ja Ryan on paar, mina ja James oleme paar.
Tana nagin unes, et olin Tallinnas. Vaga selge unenagu oli. Pidin kokku saama Kaidiga. Ootasin teda Baltijaama taga, seal kus traamid suunduvad Kopli poole. Pidime minema koos ohtusoogile, aga tuli valja, et meie kohvik oli suletud. Hiljem soitsin trammiga teise kohta ohtusoogile, Kaja oli ka trammis. Ka see teine koht oli teisipaeviti suletud. Loo moraal: olin kyll Tallinnas, aga soovisin taaskord vaga tugevalt tagasi Austraaliasse.
Minu jaoks pole eestis kohta. Eile vesteldes selle rahvusvahelise seltskonnaga, avaldasid koik arvamuse, et nad on kogenud oma kodumaal vooraks olemise tunnet, voi et neil on olnud juhtumeid, kui neid on kodumaal valismaalastena koheldud. Jah, ka mul on seda juhtunud, kus olen baarist jooki lainud tellima ja mind on teenindatud inglise keeles. Kui kysisin miks, siis vastati, et arvati, olen valismaalane.
Tehtud!
1. naituse projekt on valmis kirjutatud
2. paikese kaes on peesitatud
7 comments:
Mis mõttes pole kohta eestis? mis sa sellega öelda tahad? kas see tähendab seda, et mu lastelastel on kunagi välismaasugulane, kes värvilisi ja vilkuvaid jõulukaarte saadab?
ja projekt...kõlab nii huvitavalt, tahaks rohkem teada
Projekti nimi on Dominus and Holy Virgin :D eks selle koha ka leiab, kui tarvis, aga kas poleks tore omada ka valiseestlasest sugulast:)
Kui mul samamoodi oleks kusagil välismaal sõbrad ees ootamas, nagu siin, Tartus oli, kui ma siia kolisin, siis läheksin ilmselt kah minema. Või kui ma praegu saaks kogu selle seltskonna kaasa võtta,kes siin on, muidu ei läheks ka. Praegu.
Eesti ei ole boheemlastele hea koht. Kadestan su toredaid kirjeldusi ...
Tundub, et austraalia geide seas on välismaalased popid.
Voi tahavad valismaalased austraalia geisid:D :D
Okei, lepin väliseestlasest sugulasega vaid juhul kui hakkan saama kirjusid jõulu- ja sünnipäevakaarte ning mu lapselapsed saavad vanaonu juures Austraalias ööbida:)
Post a Comment