Kaisin linnast valjas...

Eile tulin tagasi... ma ei tea, kui juba linnast valja saad ja ookeaniga kokku puutud ega siis enam nii lihtne linna tagasi saabuda pole. Laupaeval soitsime Daylesfordi, enne seda kylastasime ratastega projekti 360 (vist oli sedasi). Igaljuhul voitles see projekt kliimasoojenemise vastu. Daylesfordis oli 2 synnipaeva - molemad olid suht igavad voi-ma-ei-tea-kah. Esimene oli nagu perede piknik ja teine oli nagu kordame 10 aasta tagust vagevat pidu, mida enam ei olnud, sest koik olid muutunud. Ahjaa - molemal peol oli suur loke, seega tahistasin mina Jaanipaeva. Tunne oli selline. 

Tore ja hingekosutav oli looduses olla - koikjal oli nii roheline! Uskumatu! 

Pyhapeava hommikul jaurasime Daylesfordis ringi. Hull tuul oli - tahtsime turgu kylastada, aga see ei olnud sugugi meeldiv tegevus, sest tuul puges igaltpoolt sisse ja tagasi valja. Tahtsime ka hommikusooki syya, kuid ei leidnud sobivat kohvikut. Lopuks laksime pisut yuppie-maigulisse kohta. Tellisime kahed scrambled-eggsid ja kohvid. Tegime kylma arve. Kulus ara sellele yuppie kohale, sest hinnad olid kallid tavaparase toidu eest. Jah, ja tuju laks ka paremaks.

Siis soitsime Daylesfordist valja Great Ocean Roadi suunas. Ilus tee oli sinna ja Great Ocean Road ise oli ka ikka vagev. Ja uskumatu, et Melbourne'i ymbruses sellised kaunid rannad on. Muidu kuuled ikka, et Sydney kaunid rannad jne, aga natuke Melbourne'st valja ja oledki ookeani lainetes. Jaime peatuma Jamesi venna suvekodusse Great Ocean Roadil asuvas kylakeses. Majal oli miljonidollari vaade. Nojah, kui vend ja vennanaine molemad on advokaadid, siis saab ju miljonidollari vaatega maja endale suvekoduks lubada. Mina oleksin nous olnud sinna majja nadalaks jaama, aga jah, jargmine paev suundusime tagasi linna - koikidel vaja ju toole minna.

Esmaspaeval vaatasime veel vaateid rannikule, joime kohvit majaka juures ja suundusime Bells beachi suunas (yle maailma kuulus surfibeach). Onneks oli ilm meiega. Ma kaisin isegi suplemas ara. Wow! Ookean on ikka vagem. Seekord mollasin rohkem kaldal, sest lained olid ikka vaga suured ja kallas ise oli suhteliselt jarsk, mis muutis tagasiminema laine eriti tugevaks  - noh selle laine, mis sind jalust ookeani tahab tirida. Ookean on lahe.

Ja linna saabudes saabus minule peata olek. Mida siin linnas teha!? 

Kaisime ka kinos Julie & Juliat vaatamas ning ehk andis see film mulle inspiratsiooni jatkata oma idee osas... Meryl Streep oli suureparane, lihtsalt nauditav! Oscari vaariline rollisooritus.

Muide, Woody Alleni film Whatever Works on ka vaga hea!

Mida siin linnas siis teha peale aja surnuks loomise? Raske on saabuda tagasi linna, kui oled looduses ara kainud. Aga kyll ma hakkama saan!