Monday, November 3, 2008

Surm võib tabada ootamatult

Ma ei tea
Ma pole selliseid elukaid veel nainudki
Üks kala oli rannas surnud
Meri oli ta hüljanud ja randa ta ei sobinud
Seal see õnnetuke lebas surma agoonia näos
Maaõhk talle ei sobinud
Kuigi nähtavasti oli ta ahminud seda kuhjaga

Päästsin ühe õnnetukese ära
Polnud sellist varem näinudki
Suur karp kombitsatega ja üks silm punnitamas mind
Meri oli ta hüljanud võib-olla rand tahtis teda
Aga ma astusin vahele ja viskasin selle eluka merre
Võib-olla tapsin ta hoopistükis

Oh jaa Ja siis need armastajad
Kes minust randa maha jäid
Kes jõid rannas veini ja siis lähevad
Purjus peaga ujuma ja upuvad ära
Või see suur praam
Mis Tasmaania poole suundus
Ei see kohale jõua

Ise kasutan päikesekreemi näol
Faktor 20 seda on isegi vähe
Nad ütlevad faktor 60 aitab

1 comment:

Vidualoogia Seltsi professor said...

see luuletus on väga hea

maaõhk ei sobinud talle
kuigi nähtavasti oli ta ahminud seda kuhjaga

meri oli hyljanud ta


nii palju häid kujundeid veel ja veel je veel mis tevadkis elles luuletuse nii sygavaks ja huvitavaks lugeda

see on tõesti väga hea luuletus