Saturday, November 29, 2008

Igavuse tont

Igav on tohutult yyratult igav on
Et isegi sina ogadega tont ei suuda mu igavust tappa
Isegi sina oled igav seal liiva sees
pyydsid avastada sulle keelatut ja surid ara
oh kui loll sa olid
kas ema isa ookeanis ei raakinud et sul pole maale asja
miks sa ei kuulanud vanemaid targemaid
miks sa eirasid suurimat reeglit su liigile
su liigi esimene kask - hoidu maismaast!
Aga sa hyppasid randa ja vedeled nyyd ehmatusest rannas
Hing jai kurku kinni
oh seda yllatust sa ei saagi elada ilma veeta
igav lugu kyll see su elu lopp
aga vedele seal edasi seal liiva sees sa ogadega tont
vast moni manguhoos laps astub sulle kogemata peale
siis saab jalle nalja ja on sust taaskord kasu
muidu surid niisama ilma naljata ara
ilma naljata

2 comments:

Vidualoogia Seltsi professor said...

nii ilus nii julm nii imelik nii ilus

hea luule yks tunnus mu meelst on ka see kui ei aima luuletsue lõppu millega ta lõpeb

aga elu... on jah igav igav igav ja tyytu nagu ytles ka Tsehhov
aga tea et mida Sa ka ei koge seda kogevad ja tunnevad ka paljud inimesed, mitte midagi ei ole uut sellele mõtlemine aitab siis tead et ma ei koge seda yksi vahel kui päevad on tuhande aasta pikkusena nagu Beowulfis

Edu!

Vidualoogia Seltsi professor said...

tead lugesin täna Su blogi ja ikka on valus

kui ma mõtlen augustöö ja varahommiku peale

ikka on valus see valu ei lähe vist iial ära

:(