Monday, April 26, 2010

Rahu

Tana oli nii rahulik esmaspaev, esmaspaev nagu pyhapaev. Meil oli siin ju tana puhkepaev - Anzac day!

Ilus rahulik sygisilm oli. Ilus rahulik paev oli. Koik on tehtud. Olen naituseks valmis. Homme satin oma teosed galeriisse ylesse.

Alustasin oma reisiromaani kirjutamist.

Friday, April 23, 2010

Tuesday, April 20, 2010

Kaameravabadus

Sober laenas paariks paevaks kaamera, et saaksin oma kunsti kunstinaituse plakati tarvis pildistada, aga ma tarvitasin kohe rohkemaks seda kaamerat, sest muidu olen ju ilma:)
Minu kunst, ei teagi veel, kuidas seda kutsuda ja ka allkirjastamata... Ja mis selle hind veel olla voiks? Paarsada tuhat kindlasti:)

Mina, harjutav kunstnik, oma Carltoni kodu-stuudios:)

Tykike Abbotsfordi sygist.

Haabuv kapitalism kloostris.

Mahepollundus on au sees, iga yhel oma peenralapike.

Abbotsford on me nn. maakodu.

Kloostrihoone ja kloostrihobused.

See idyll vaid 30 min. kaugusel kesklinnast, 15 min. kagusel Carltonist.

Yarra jogi Abbotsfordis, ei aja yle.

Kloostrivaravad.

Meie Abbotsfrodi maja, Clarke St. 37. Jamesi toa aken.

Teekonnal Carltonist Abbotsfordi.

Lihtne pesuvaras voi pervert? Kunst voi sodi-podi?

Carltoni kodu vaade naabruse korstnatele.

James vaatab ka kuhugi. Vaade nagu Lasnamael:)
Kesklinn 15 min. kaugusel.

Need on koik meie trepid!
Vaatan kolmandalt korruselt alla.


Carltoni linnahaarber, mu toa aken vasakult esimene.
Elgin St. 128.

Mu jalgrattas, mille sain kingituseks tol hetkel vooralt.

Yks stiilipuhtamaid vanu hooneid Melbourne's - kohtuhoone kuppel.

Natuke Melbourne'i arhitektuuri.

Vaade Dockland'lt, mu uue tookoha lahedalt linna suunas.
Keskmine torn on louna-atmosfaari koige korgem ehitis.

Mu uus tookoht asub seal kastis, trammipeatuse lopus.
Sellest vasakul uus pangahoone, mis olevat Austraalia koige "rohelisem" hoone.

Loon iseennast. Labi valede mingisuguse toe suunas.

Monday, April 19, 2010

444 - tuhanded Inglid ymbritsevad sind

Tana tousin hommikul vara yles, ja taaskord tundsin, et pagariari tookliima on lihtsalt tappev ja palk niru. See on kui orjus, millest ei saa lahti. Tundsin, et mul tuleb sellest kohast lahti saada, kuidagi pogeneda...

Tousin vara yles, et minna 2.-le proovipaevale Nashi (koha omanik siiski austraallane mitte venelane) kohvikusse. Tegin proovipaeva kenasti ara ja siis ootasin omanikku, kes ilmus valja 1.5 h kokkulepitust hiljem. Motlesin just, et AITAB! - mul on sellest ootamisest korini, et sirvin veel viimase ajakirja labi ja lahkun ja just siis ilmus ylemus lopuks valja. Vabandas ja puha ja lausus, et mu proovipaevad on kulgenud edukalt ning ta soovib mulle pakkuda tookohta oma uues kolmapaeval avatavas kohvikus. Wow! Ma olin taiesti veendunud, et sealt ei tule midagi head... aga... sel korral tasus taaskord kannatlikkus ara. Ma saan lopuks ometi hyljata oma 10-tunni pikkused nadalavahetuse toopaevad ja naasta normaalsesse rytmi, et alsutada hommikul ja lopetada pool neli voi neli voi kolm paeval ja seda esmaspaevast reedeni koos hea palgaga.

Viivane kogemus pagariariga oli taaskord lihtsalt nii negatiivne. Motlesin, et ei taha sellest isegi kirjutada. Loppes koik sellega, et yhel hetkel laususin managerile, et kas Temaga on koik korras? Kuna ta terve hommikupooliku lihtsalt kamandas inimesi ringi. Tee seda, ara tee seda, nyyd tee seda. Yks tootaja tuli mu juurde ja ytles, et ta ei saa enam aru, mis toimub. See on seal yks korruptisooni pesa. Ja see koht on naide sellest, et sitaga harjub ara. Lihtsalt kohutav.

Peale jamamist manageriga kargasid pyhapaeval veel ka kliendid mulle kaela. Kogu juhtum oli lihtsalt naeruvaarne. Teenindasin kliente yksi. Yks klient soovis kohvi, aga meil polnud puhtaid latte-klaase, mis tottu suundusin taha, et tuua must klaas ja see pesta ja valmistada kohvi. Aga teised kliendid ju ootasid... ja vahepeal saabusid leti taha kolm india tydrukut, kes tootavad pagaritena ja kes valmistasid endale lounaks voileibu. Tegin kohvi ja paar kliente kargas mulle selja tagant kallale, vaga valjult ja kurjalt: "Oleme siin juba pikka aega oodanud ja keegi meid ei teeninda! Misk keegi meid ei teeninda, seal on kolm tydrukut ja keegi meid ei teeninda! Ja sina lahed konnid minema ja tuled tagasi ja teed kohvi. See jatab vaga halva mulje sellest kohast!".

Aga mul oli jumala suva selleks ajaks juba koigest, sest mu paariline oli lainud lounapausile, kuna kell oli 12.00 ja ta alustas paeva 6.30! Ja ka mina polnud veel hommikust soonud, kuigi 2x proovisin, aga manageri uued kasud ei laskud. Siis vastasin, poordudes elegantselt ymber, naidates, et valmistan kohvi: "Ma tootan siin praegu yksi. Need tydrukud ei teeninda kliente, kuna nad tootavad taga. Kas soovite, et kutsun ylemuse, et saaksite talle kurta koike seda, mis teile selle koha puhul ei meeldi, sest ka mina arvan, et siin on paljud asjad valesti, aga ma ka ainult tootan siin. Ja kui te veel kuuleksite, millist palka siin makstakse, siis te ei imestaks." Sellesk ajaks olin ma kohvi valmis saanud, viies seda lauda, lisasin:"See siin on meie Austraalia unelm.". Nad olid vait. Tulin tagasi ja laususin:"Kuidas ma saan teid aidata?". Olles nad teenindanud, andsin neile koha visiitkaardi soovitisega kindlasti helistada kontorisse ja oma mure ara kurta. Visiitkaart voeti vastu kobisedes, et see koik jatab kohast vaga halva mulje. Who cares? Not me, anymore.

Ja te ei usu, kui julmalt voivad austraallased korri karata. See on hoopis teine tase. Huvitav oli veel see, et paar tundi tagasi just paarilisega, kes on soomlanna, arutasime, et inimesed voivad siin olla vaga juhmilt jamedad. Et vanas heas euroopas sellist kaitumist ei ole. See kaitumine on a la selline, ma ryndan sind ja kui sa mind ei rynda, siis ma voidan. Kui sa ryndad mind ka, siis tugevam voidab. Tundlikkust, pehmust ja labiraakimist jaab vajaka. Valitseb haamriga pahe suhtumine. Mulle pakub see eriti seetottu huvi, et muidu ollakse siin nii sobralikud ja how-are-you-viiskas-naeratavad.

SEE EI KEHTI KOIKIDE KOHTA, erandid kinnitavad reeglit.

JA MINA EI PEA SEAL ENAM TOOTAMA! OEH!!! Pean kyynla kusagil syytama.

Ps! eile ohtul parandsin oma jalgratta ara, Melbourne on loodud jalgrattaga soitmiseks:)

Ps!! eile ohtul saime valmis ka naituse plakati. :)

Ps!!! tunne on, et mingit suuremat sorti transformatsioon leiab mu elus praegu aset. Voib-olla ei moista ma veel koike, miks ja milleks ja kuidas ja kuhu... Jalgime.

Thursday, April 15, 2010

Rahvusvaheline armastus

Love [la:v]
aah aaah aaah
Amor [amo:r]
ooh oooh oooh
Armastus [armastus]
arghh arghhh arghhh

Wednesday, April 14, 2010

Foto, mina ja James istukil, seal, kus ka minu esimene naitus varsti varsti aset leiab!

Tuesday, April 13, 2010

Raha paneb rattad kaima, rattad kaima...

Silme eest votab kirjuks!

Hakkasin sel nadalal tood otsima, voi noh, olen otsinud tasakesi koguaeg, kyll mitte keskendunult. Kuid nyyd yhtejutti olen saanud kolmele intervjuule ja ka kolmele proovipaevale. Ahhaaa, ja ara sa ytle, ka minu Kaksikute horoskoop lubas selleks nadalaks suureparast arisoont.

Miks ma tood otsin? Sest seal pagariaris makstakse kehvasti ning tegelikkuses on mul seal vaid kaks toopaeva ja need ka nadalavahetusel. Aitab!

Esimesel intervjuul kaisin eile... Anti kohe proovipaev, kuhu ma ei lainud, sest reklaamiti kohviku tootajat, aga tegelikkuses pakuti koogiabilise kohta. No toit ja mina... Oleks ju voimalus oppida, aga kusagile tomban joone.

Tana kaisin teisel intervjuul. Jah, arvan, selle koha votan. Homme on proovipaev.

Kolmas intervjuu oli ka edukas. Anti kohe ka proovipaev laupaevaks, aga... See koht on Melbourne kesklinnas, keset linna. Koige-koige... Ja ma ei teadnudki, et tegelikkuses on voimalik lihtsalt teenindajana, ettekandjana teenida koos tipiga ~30 000.- eesti krooni kuus. Ja mulle pakuti seda suureparast voimalust. Kuid... Sealne manager oli vaga... Koik sobis, aga... Ma ei viitsi enam teenindada selliselt "viisakalt" kysides klientidelt: "Kas teile maitses eelroog? Ah ei matsenud... Kuidas me saaksime oma toidu kvaliteeti parandada? Kas olite rahul teenindusega? Olite. Oi, suureparane. Me pyyame oma kvaliteei hoida.". Ma ei viisti enam teenindada inimesi, kes soovivad teenindamist. Raha nimel ju voiks.

Mu CV-st luges manager valja fakti, et olen sojavaeteenistuse labinud. See talle meeldis. See on ju hea, naitab, et inimene allub kaskudele. Lahkudes veel ytles mulle, tule kohale sojavaelise tapsusega.

See koht oleks suureparane hyppelaud teenidussfaaris edasiliikumiseks (intervjuul ju ka mainiti, et pakutud palk on stardipalk, sealt edasi... kes seda teab ~ 40 000? 50 000?). Voib olla, vaatab...

Homme lahen teise kohta proovipaevale. Seal saan kanda vaba riietust (ok. T-sark on nende poolt) ja koht ei noua ette-taha kummardamist. Inimlikum ning makstakse samuti hasti, kyll ilma tipita.

Raha paneb rattad kaima, aga ma ei soovi olla rahakeha mingis naitemangus.

Ps! samas olen kyllalt pikalt osalenud heategevusprojektis nimega pagariari, sealne palk on ikka vaga niru ja ei vasta austraalia standarditele. Aitab.

Ps!! tegelikult on huvitav ka see, et hiljuti ma esitasin Universumile palve, soovides kiiresti head ja tasuvat tookohta. Ja ma sain, koos valikuga voi koos koigega. Koos kirssidega!:)