Meet Estonia!

Eile oli taaskord väga huvitav peoohtu, mis tekkis täiesti juhuslikult.
Saime James´ga Shwurtz (tolkes homo,gay) kohvikus kokku kell 18... Joime rahulikult seal olut, kui korraga nägin Kristiinat (kooliode VKA päevilt), kes tassis voileibu.

Sama kohviku all tegutseb ka klubi ning samas hoones asub veel ka muuseum, mis tutvustab homoseksuaalsust kunstis läbi aja. Tuli välja, et klubi ruumes hakkas toimuma Eesti ohtu - Meet Estonia, peaesineja Iiris.

Kusjuures, kui Iiris sisenes kohvikusse, siis ma eemalt vaatasin teda tulemas, ma ei teadnud, kes ta oli, lihtsalt vaatasin, et huvitav neiu mustade kassikorvadega. Ta läks me lauast mööda ja ütles saksa keeles tere. Ma vastasin ka saksa keeles terega.

Paraku Meet Estonia maksis 10 eurot, kuid siis tutvusin ma juba korraldaja Helenaga, kes andis mulle festivali käepaela, kuna olin eestlane. James ütles veel: "What about your boyfriend?". Ka tema sai käepaela.

Väga lobus ohtu oli, saime kiluvoileibu ja hapukurki meega ning viina kah. Tutvusin veel Eesti saatkonna esindajatega - kultuurinouniku Reet Weidebaumiga ja julgeolukunounikuga.

Iiris oli väga hea. James´le ka meeldis väga, meenutas talle Kate Bushi ja Coco Rosie´t. Ka temaga tutvusin. Iiris ja tema bänd veel vallutavad maailma! :)

Hiljem oli seal veel üks bänd, küll kohalik, ka nendega tutvusin - sain ka CD neilt. Bänd nimega Dark Room Notes.

Kuna alkohol oli tasuta, siis jagus ka seda. Mis oli veel huvitav, nimelt kohtasime seal ühte austraallanat, kelle abikaasa on eestlane. Tutvusime nendega Melbourne´s Per Square Metre´s näituse avamisel. See naine jäi mulle veel meelde, sest ta oli näitlejanna ja advokaat samal ajal. Ei mäletagi, kes kelle ära tundis siin Berliinis.

Peo lopuks jäin ikka väga purju, aitas ka see, et ohtusöögiks jäidki vaid näited eesti köögi suupistetest. Jumal ikka joodikuid hoiab, raske oli rattaga koju soita. Kukkusin pehmelt isegi ümber. Täna kodus avastasin, et olin kukkunud hobusekaka sisse:)

Seega, taaskord oli väga lobus.

Käepaelte pealt saime teada, et tegemist oli veel suurema festivaliga Popkomm Showcase festivaliga. Ka täna käisime kontserte kuulamas.

Huvitav, et istudes Berliinis gaykohvikus voib sattuda eesti ohtule, mis toimus gayklubis, ning tutvuda nii paljude uute ja huvitavate inimestega:)

**********

Eelmisel nädalavahetusel olime Queer Punk Thingy festivalil ühes skvottis. Wow, see oli alles pidu! See koht ise oli juba nii lahe ja voimas. Ja kui ma veel avastasin meetodi tasuta olle saamiseks, läks ka olu tarbimine palju libedamalt. Tasuta olle saamiseks tuli vaid kokkukoguda 4-5 tühja pudelit ning anda need baari ja saidki olu voi muu joogi vastu. Viimast tasuta olut ei suutnudki enam ära juua.

Pidu oli nii lahe, et ühel hetkel tantsisin ma ühe mustanahalise (kuidas mulle ka see termin ei meeldi! Inimesed on vordsed!) naisega, kellega ka suudlesime. Just for fun!

***********

Berliin on eufooriline! :)

Berliin

Väga palju uut ja huvitavat on taaskord Berliinis...
Palju uusi ja huvitavaid inimesi...
Tekib tunne, et ei lahkukski, et pikendaks siinset eluperioodi...
Ma alles alustan ja varsti lahkun ka.

Berliini galerii

Berliini galerii

Berliini galerii

Viies rattasoit Berliinis

Nagu juba kirjutasin, teisel Berliinis viibimise päeval saime endale kaks ratast, loomulikult tasuta. Parandasime molemad rattad ära ja nautisime soitu. Tasane Berliin muutus palju armsamaks. Kolmandal päeval tegin küll rattaga väikese onnetuse. Onnetus rattasoite ei kahandanud, läksin koheselt sadula selga. Paraku varastati peagi me kaks ratast ära. Olime pisikese perioodi ilma ratasteta. Kuid vahepeal me tutvusime austraallase Lucas´ga, kes lubas meile anda oma ratta enne Berliinist lahkumist. Koik paistis kokku jooksvat, sest teise ratta lubas meile kasutamiseks anda sakslanna Franzie, kes soitis ära Etioopiasse. Lucase 150.- eurose ratta saime 20.- euroga. Franzie ratta saime ka, kuid paraku ei avanud Franzie poolt antud rattalukuvoti rattalukku. Seega oli meil kahepeale vaid 1 ratas, mis tekitas siiski pingeid, sest kuidas üks soidab ja teine konnid voi jookseb ja kes soidab jne. Lopuks tuleb välja ikkagi, et molemad konnivad, aga üks konnib koos rattaga.

Täna leidsime endale uue ratta, mille esiratas vajab taaskord parandamist, aga siiski. Ratas tuli seekordki tasuta.

Nüüd muutus Berliin taaskord palju armsamaks. Tundub, et koos rattaga voib me linnas peatumine isegi pikeneda. Rattaga on palju monusam, eriti tasases Berliinis.

Kui rattaid ei olnud, kasutasime väga palju ja nahaalselt U-Bahn´i (metroo), mis töötab lihtsalt imetabaselt hästi! Onneks pole veel tasuta soitmisega vahele jäänud (ptui-ptui-ptui). Kusjuures ma arvan, et ühistransport voiks olla tasuta. Astud sisse ja soidad, ilma muretsemata, kust saada piletit, kui palju see maksab jne. Ma olen nous oma maksudega ühistranspordi kinni maksma. Paraku nii see pole.

Elu on koos rattaga taas roosilisem.

Täna lähen Queer-Punk Thing´le, mis toimub ühes skvottis. Arutlesin siin, et mina olen pigem queer-boheem kui queer-punk. Voib-olla olen queer-punk-boheem. Kuidas kunagi.

Byrokraatia ja Elu...

... kas alla anda voi labi narida? Selles on kysimus.

Eile soovisin oma austraalia kontolt teha ylekannet oma eesti kontole, aga... Tehingu sooritamise ajal tuleb teade, et tegelikult sa seda teha ei saa. Miks? Sest sa oled valismaal, euroopas ja ylekande sooritamine on korge turvariskiga. Helistasime panka, et abi saada. Pangateller annab meile teada, et juhid muutsid nadal tagasi turvameetmeid, mis tahendab, et rahvusvahelise makse sooritamiseks peab sul olema uus vidin (PIN -kalkulaator?). Aga mul ei saa seda olla, kuna reisisin ju riigist valja enne uute turvameetmete kehtestamist ning vaga oleks vaja ylekannet teha. Vastus taas, et ei saa, sest systeem ei lase. Palun, akki kuidagi saab, sest minu austraalia kaart ka ei toimi siin, kuigi peaks toimima. Seega, palun, vaga on vaja ylekannet teha. Vastus, ei saa, systeem ei lase.

Nadalaid tagasi helistasime ka panka, sest tahtsin sooritada austraalia sisest ylekannet, aga ei saa, sest panga turvameede on sms-i saatmine austraalia numbrile, mis lopetab kehtivuse, kui riigist valjuda... Palun, kallis pank, avita. Onneks, oli nous teller sel korral eemaldama turvameetme.

Kaarti ka kasutada ei saa, sest kuigi on Maestro kaart, ei taha PIN kood siinsetes automaatides tootada, kysisime ka pangast, et miks ei toota. Nemad ei saa aidata, sest PIN koodi tean vaid mina ja pank aidata ei saa. Pakkusid lahenduseks, et proovigu ma PIN koodi ette paar nulli ja kui ei toota, siis taha paar nulli, et akki laheb labi. Akki ma ei tea PIN koodi, aga tean, sest see number vaatab mulle pangapaberilt vastu.

Proovin ajada ka viisa asju. Loobusin arstlikust kontrollist saksamaal, sest see on 3x kallim sama teenuse kasutamisest eestis.
Teen seda koike eestist.

Soovisime saata austraalia politseile avaldust minu kriminaalse tausta kohta. Saatsime ara, aga siis tuli valja, et on ka menetlustasu. Ma lolli peaga motlesin, et noh, mis seal ikka, teeme ylekande. Aga austraalias on vaga tavaline, et saadetakse rahatsekk. Ja see ongi ainuke voimalus. Rahatsekk peab olema Austraalia pangast voi Austraalia pankade poolt volitatud pangalt. Uue avalduse teeme sedasi, et anname avatud ymbrikus avalduse James'i isale, kes tuleb Berliini sel nadalavahetusel ning tema viib ymbriku austraaliasse, kus votab austraalia pangast rahatseki ning postitab siis selle austraalia politseile. Punkt!

Alati leidub tee valja!!! Alati. Tuleb hambad teravad hoida ja narida.

Soovides osta tana yhte ymbrikut postimajast, noh et saata politsei avaldust. Nagin kohe ara, et myyakse vaid kymneseid pakke. Motlesin, et ma ei osta pakki, sest soovin vaid yhte. Jarjekord joudis minuni. Kysisin yhte ymbrikku. Myyja viitas riiuli poole. Ma taaskord, soovin vaid yhte ymbrikku ja paraku muuakse vaid kymneseid pakke. Kuna ma raakisin inglise keeles ja muuja ei osanud vaga imglise keelt, siis ta lihtsalt toi mulle tagaruumist yhe ymbriku. Leti alt nii oelda.

Hale ja naljakas.