Thursday, March 17, 2011

Jaapani katastroofi tuumavalguses



Pean kirjutama, et ma olen häiritud teadmisest, et Postimehe küsitluse järgi 60,3% pooldab jätkuvalt tuumaelektrijaamade rajamist.
Meil leidub isegi arvamusi, kes julgevad öelda, et Eesti oma tuumajaam tuleb nii-kui-nii.

Ma pole tuumateadlane, kuid humanitaarsest vaatevinklist olen tuumaenergia vastu. Kohutav, eks ole.

Vaatasin ükspäev saadet, kus jutustati lugu veest ja sellest, kuidas iidsed tsivilisatsioonid tekkisid sinna, kus oli vesi. Ja kadusid sealt, kust vesi otsa lõppes. Samal ööl oli unenägu, mis näitas, et tänased tsivilisatsioonid peavad kolima sealt, kus on toimunud tuumakatastroof, liigne radiatsioon ei lase piirkondades enam elada. Kuid see oli ainult unenägu. Reaalsuses on vaid hetkel Tsernobõl see koht, kus elada ei anna. Ja teine koht võib-olla on tekkimas - Jaapanis.

Ja tuumajaamad peavad olema vee lähedal, sest reaktorid vajavad jahutamist ja sellele kulub palju-palju vett.

BBC-s toodi Wikileaks'i kaudu välja, et Jaapani valitsusele anti 2 aasta tagasi hoiatus. Hoiatuses öeldi, et tuumajaamad ei pea suurele maavärinale vastu.

Eestis maavärinaid ei esine, kuigi...

Väljavõte EPL 30.dets.2010 artikklist /... vaid 30 kilomeetri kaugusel asuva Osmussaare põhjatipus registreeriti 25. oktoobril 1976 maavärin, mille võimsus oli 4,75 magnituudi Richteri skaala järgi. Tõenäosus, et midagi sellist Suur-Pakril kordub, on aga ääretult väike... /. Ja nii me jäämegi lootma selle väikese tõenäosuse mitte juhtumise peale.

Aga, see on vaid üks osa tõenäosusest. Tõenäosus õnnetuseks võib olla ka lihtne inimlik eksitus,tehnika altvedamine, terrorismiakt vms mida keegi ette ei oska näha.

2010 oli meedias ka sellise pealkirjaga uudis: "Haruldased liblikad takistavad Pakri poolsaarele gaasiterminali rajamist".
Ma tõesti loodan, et midagi sama haruldast ja imelist leitakse ka Pakri saartelt. Ka liblika tiivaripsutus võib katastroofi põhjustada.

2 comments:

Anonymous said...

hejia! heija! soome-ugrilased kaugelt Põhjast tervitavad ja ütlevad sekka, et meie neid eesti väikseid tuumareaktoreid ei karda aga vene sosnõi bori peale oleme küll mõeld, et kui seal midagi juhtub siis on küll jama.

tervituse lapirannast

soome-urgilane Tantorna
aastast 1259

Anonymous said...

Küsimus tuleb püstitada tarbimise pinnalt. Kas ja kui palju elektrit tegelikult tarbima peaks?
Mingi lahend on ka, et igale oma isiklik päikesepaneel (nii palju kui toodad, nii palju saad ka elektrit tarbida) ja kõik, mis vähegi põleb tuleb vajaduse tekkimisel lihtsalt ahju ajada (vastasel juhul ajad lihtsalt riideid rohkem selga).