Pisarad põselohkudes

Korjan oma põskedelt pisaraid kokku
igatsusest on nad sillerdamas põselohkudes
esimene sillerdab eestimaad
teine peegeldab mu koduteed
kolmas mu kalleid
ja lennutan need õhku
lootuses, et kuum päike nad aurustab
lootuses, et tuul haarab need enda keerisesse
lootuses, et nad kanduvad pilvedena edasi
lootuses, et nad jõuavad pärale kõige vihmasemal päeval
lootuses, et nad sajavad maha mu kodus - mu eesti kohal
lootuses, et vihm niisutab mu tolmavat koduteed
lootuses, et vihm paitab mu kallimaid
sabistades, et ükspäev saabun ma koju.