Thursday, May 14, 2009

Ma pean natuke blogi...


...sest nii palju toredat on juhtunud. Elan ju maal, mis sellest linnaelust oleksi olnud kirjutada, seal ju ainult pidu ja töö, töö ja pidu. Kuigi mul oli hullult palju ka mitte töötamist. Ma Melbournes suht sulgesin oma töötsakra:)

Ojaa, ma tunnen ennast nii hästi! Eile õhtul saatsin kosmosesse küsimuse, et mida kuradit ma siis siin Austraalias peale hakkan, sest esimene aasta saab varsti otsa ning teise aasta working holiday viisa saame arvatavasti kätte (kuigi kunagi ei tea siiski ju lõplikult:), aga lootust on 98%.

Ja kosmos siis saatiski vastuse unes ühe telediktori näol, kes teadvustas õhtustes uudistes midagi sellist: "And now the gay of the month, guy who is creating a new conseption of culture management". How cool is that!

Vahepeal mind kooli minek üldse ei erutanud, hullult väsinud olin õppimisest, aga nüüd hakkab tahtmine ja kirg tagasi saabuma. Ja see tähendab seda, et jään Austraaliasse viieks aastaks. No vot, võtke siis teadmiseks. Pühendad end PhD-le. Ma arvan, et see saab olema huvitav rännak ja Melbourne on väga sobiv linn, kus rahulikult ja vabalt süveneda uue kontseptsiooni loomisse - rohelise kontseptsiooni.
Tänase kuupäevaga on see mõte minu omand!

Oh jaa ja olengi siin maal koos Kajaga ja teeme talutööd. Ümbrus on kaunis, nagu paradiisis. Näiteks kasvavad siin põõsastena jõulutähed, loomulikult palmid ja muu lopsakas loodus. Ning meil on banaanid ümber ringi. Kas tead, et banaanipuu kasvatab vaid ühe õie, millest küpseb banaanikobar ning peale küpsemist tuleb see banaanipuu maha raiuda. Mina nüüd tean:) Meil ongi siin ümberringi banaaniistandused ja makadaamia pähklite istandused. Viimaseid on rohkem ja viimaseid oleme ka korjanud. Me saime kilo eest 25 senti, kokkuost ostab 1 dollar kilo ning poes müüakse puhastatud kujul 7 dollarit 250 grammi. Milline huvitav ahel. Kusagil arengumaades on see kõik veel odavam.

Kordan taaskord, ma tunnen end väga hästi. Käsi mullas, perse kullas:) Siitpeale hakkab nüüd väljanäitus me nädala tööst:













Ps! Kes otsida tahab, kus asume, siis google earth´ida Australia, New South Wales, Dunoon, Matiatia talu (Dunoon asub Lismore linna ja Byron Bay vahel). Siinne maa on väga kaunis ja viljakas, sest kunagi ammu-ammu tekkis see kõik ilu ja viljakus vulkaanipurskest.

Ja kui tahate teada kelle juures me elame, siis: mybigbackyard

3 comments:

Perekond Väli said...

Kick-ass talunik oled - väga eestlaslik ;)!

Kaidi said...

mulle meeldib, et sa oled oma blogisse kirjutanud asju. Nüüd olen sinuga rohkem kursis.

Vidualoogia Seltsi professor said...

Ilus koht
ja mõtle: nii kaugel kodust

kus on Su kodu?

ja ma nõustun Kaidiga: on väga tore lugeda Su seiklustest seal kaugel maal

ja kas lugesid, et leraak paneb edasi aasiasse, mu esimene mõte oli OMG
ma loodan et ta seal džunglis jääb ellu... aasia- see kõlab nii suurelt... ummmmm. ei tea kas sinna inimene ära ka võib kaduda?

ma hoian teile kõigile pöialt et teil läheb seal kõik hästi