Ma ei viitsi enam...

Ma ei viitsi enam sokke paari panna
Ma ei viitsi enam T-särke kokku voltida
Ma ei viitsi enam pükse triikida
Harva viitsin veel voodit teha - noh nii, et külalistel hea vaadata oleks

Aga minu kapisügavustesse külalised ei näe
Nad ei näe asetatud, sätitud särke, pükse, sokke
Nad näeksid vaid hunnikuid
Segaduses erivärve särke
Jalutma läinud sokke
Omavahel seotuid pükse

Nad näeksid kõike seda

Elu on liiga lühike
et kulutada seda korrastamise peale

Kirjutamisest ja kirjanikest...

Eile kohtusin (taaskord läbi Jamesi) Kate Holdeniga. Kate on kolumnist The Age kultuurilisale + kirjanik. Ta on, nagu James nimetas, oma eagrupi edukamaid kirjanikke. Aga... tema elu ja läbilöömine pole olnud lihtsad.

Raamat, mis talle edu tõi, oli "In my skin". Nimelt oli ta enne raamatu kirjutamist heroiini sõltlane ja prostituut. Raamatut saatis rahvusvaheline edu. Hiljem, tänu raamatule, pakuti talle kolumnisti kohta The Age´s. Sealt edasi kirjutas ta kaks uut romaani, aga kirjastused lükkasid ta ideed järjepanu tagasi. Neid raamatuid ei avaldatud, kuigi ta oli siis juba tuntud. Nüüd kirjutab ta taas romaani, mis on inspireeritud tema enda elust, tema perioodist prostituudina ja sellele on kokkulepe kirjastusega olemas.

Väga huvitav oli temaga vestelda, sest ta oli hiljuti külastanud Soomet ja mäletasin tema kolumni Soome kohta.

James kirjutas raamatu "Bob Brown, gentle revolutionary". See on elulugu Tasmaaniast pärit poliitikust, kes asutas maailma esimese rohelise erakonna, kes oli austraalia esimesi avalikke gei-poliitikuid ning kes nüüd esindab rohelisi parlamendis. Selle raamatu kirjutas ta enne 30. sünnipäeva. Nüüd on ta asunud tööle uue idee kallal, et enne 40.ndat sünnipäeva see ehk avaldada.

Hetkel loen raamatut Edmund White "City boy", mis räägib loo kirjaniku elust New Yorgis, kuidas ta saabus suurlinna sooviga kuulsaks kirjanikuks saada ning kuidas tema romaan järjepanu kirjastuste poolt tagasi lükati. Enne 30.ndat verstaposti naeratas talle õnn ja tema esikromaan ilmus. Nüüd on ta maailmakuulus kirjanik.

Mina olen 27, mu põlvkond suundub 30.nda verstaposti suunas...

Lugu sellest, kuidas yks mees elab ilma rahata.

Ma olen kommunist

Nagin tana unes, et intervjueerisin oma ema. Kysisin ema kaest, et kas ta oli kommunist, kas ta uskus kommunistlikesse vaartustesse. Esialgu vastas ta ei, aga tema suunurgas oli naeratus. Pisut hiljem kysisin temalt sama kysimuse uuesti ja siis ta vastas juba julgemalt, et jah, ta oli kommunist.

Selline unenagu. Hetk hiljem helises telefon, kell 7.52. Mind kutsuti toole kella yheksaks (graafiku jargselt alustanuks 10.00). Asusin vahepeal toole Lux Foundry's (jarjekordne ettekandja ametipost). Aga kuna ma oobisin tana Abbotsfordis, mitte Brunswickis, siis pidin ytlema, et paraku ei joua, olen mujal. Siis sai James mu peale pahaseks ja hakkas ajama, et ma ju jouaksin, et peaksin lihtsalt voodist valja kargama, dushi alla minema ja rattaga toole kihutama. Ma laksin jumala tigedaks. Kurat, mulle helistatakse ja aratatakse yles, ma ei tea, mis kellgi on ja oeldakse, tule toole. NU PAGADI!

Anyway... ei lainud yldse toole, sest mulle ei meeldinud see uus koht. Maksid kyll paremat palka, aga pakkusid lyhemat toopaeva, ei pakkunud syya ega juua. Ja see oli igavene yuppie koht, nii nagu nimigi ytleb - Lux Foundry. My ass!

Ega ma seal kaua toodanudki - lihtsalt intervjuul ja proovipaeval kaisin, kuid mu tunne ytles juba intervjuu ajal, et tegelikult pole see minu koht. No kui ma ei tunne end hasti kusagil, siis miks ma pean seal kannatama. Isegi mitte raha nimel.

Haid uudiseid on ka. Vahepeal kandideerisin tootama Wilderness Society'sse. Kaisin intervjuul ja jargmine nadal on treeningud ja proovipaev! Wilderness Society tegeleb keskkonnaga, metsade, jogede, kliima heaks, et kapitalistlikud "ettevotjad" kogu maad ettevotluse teenistusse ei pooraks vaid loomadele, lindudele, kaladele, taimedele ka ruumi jataks.

Vot Nii!

Luule, mis sündis autos ja kohvikus.

Peavalu

Paganama peavalu

Kõik on justkui paigas
samas ligadi-logadi

Kõik on justkui õigesti
samas valesti

Iga seitsme aasta tagant
on kõik su keharakud uuenenud
Viimane kui üks
Sa oled uus
Iga seitsme aasta tagant

Justkui uus
ja justkui ikka see sama vana


Muutused

Muutused muutused muutused
Muututused
Muutumatused
Muutumatud
Ja siis saabuvad matused
Matuseauto ootab ukse taga
On ikka elu!

PS! Lõikasin paar päeva tagasi oma juuksed peaaegu maha. Hakkasin muutuma liiga ilusaks. Nüüd olen eest kiilakas, vaid kukla osas on juuksetriip - justkui budistlik munk. Huvitav, aga mitte ilus.

Lugesin kohvikus oma nädala horoskoopi, mis ütles: Ära muutu lihtsalt muutuse enda pärast.

The Big Day Out 2010

Pealava, 2 tükki korraga. Üks lõpetab, teine alustab.

We love Australia!

Eile oli Austraalia Päev - päev, mil J.Cook avastas Austraalia. Me tähistasime päeva The Big Day Out festivalil. See on üks maailma suurimaid rock-festivale! Festivalil oli kokku 8 lava, 76 esinejat - bändi ja dj-d kokku. Sel aastal oli publikut enam kui 500 000 inimest! Terve Tallinna linn pluss enamus Tartut. James saab igal aastal tasuta pääsmed sellel festivalile koos pääsuga külalistetsooni. Seal olid eraldi baar ja söögiletid, et ei peaks massiga koos järjekordades seisma. Puhketsoonis olid potililled kaunistuseks ja istumisalused, toolid ja lauad.

Kogu esinejaskonnas nägime, kuulsime 14 esinejat. Nimekiri:
1. Decoder Ring - nad meeldivad mulle. Olime küll neid varem laivis juba näinud, aga head on nad ikka.
2. Magic Dirt
3. Passion Pit
4. The Decemberists
5. The Horrors - lemmikumad sellelt festivalilt.
6. Rise Against - vegan rock-bänd
7. Devendra Banhart - James´le meeldis, minule nii suurt muljet ei jätnud. Liiga pehmekesed.
8. Lily Allen - ainuke nimi, mis mulle midagi eelnevalt ütles, oli tore pealava esineja. Kandis puha austraalia lippu ümber oma keha.
9. The Mars Volta
10. Peaches - samuti lemmikud. Parim show oli neilt. Show sisaldas erinevaid kostüüme, lavalt publikusse kukkumist, publiku kätel kõndimist. Mu vaieldamatu lemmik show-element oli tussutuluke. Tussutuluke (pussylight) oli trikoo tussu osas põlev tuluke.
11. Muse - nemad olid ka head pealava esinejad.
12. Sasha
13. Dead Prez
14. Groove Armada - võimas laser- ja valgusshow.

Pean tõdema, et olen muusikaalal päris võhik. Paljud esinejate nimed ei öelnud kavalehelt mulle midagi, aga hiljem kuulates selgus, et nii mõnedki (ehk enamus) olid väga suured staarid.

Tore oli. Tasuta ju!:)

Publikule vett näkku.
Kusjuures enamus lõpetas päeva põlenud näo ja õlgadega.
Ka meie.

Superstaar Lily Allen - I love you Australia!

Gayme näituse avamisel

Anaru, Jan & James

Anaru on Matti partner, nad kasvatavad koos last. Laps on Matti esimesest kooselust Kimsha`ga. Anarul on kolm passi: Inglismaa, Austraalia ja Uus-Meremaa. Ema on tal Maoori päritolu ja isa Shottimaalt. Ma arvan, et see on üks parimaid fotosid minust ja James´st.

Jeremy & Matt

Jeremy on Jamesi esimene partner, nad elasid koos ~5aastat ja neil olid isegi pulmad. Nad kohtusid tudengitena Lismore`s. Matt on Anaru partner. Matt on James`i sõber keskkooli päevilt. Matt ja Jeremy on kunstnikud.

James & Graig