Rikastades erinevusi

Eilne paev algas teatava tylpimusega Melbourne'st (Austraaliast?). Tark on mitte ajalehti lugeda. Neis ei kirjutada yldjuhul midagi head. Eilses ajalehes oli palju artikleid teemadel, kuidas ajakirjanikud on Austraalia peaministris ja uues valitsuses pettunud, kuna valitsuse poolt valitseb status-quo ning peaminister ei suuda rahvusvaheliselt end margatavaks teha. Kritiseeriti ka peaministri valjaytlemisi seoses Wikileaksiga, Julian Assange on ju Austraalia poiss, aga valitsus toukas oma poja ara. Ajakirjanikud palusid pressikonverentsil peaministril nimetada seadus, mida Assagne on rikkunud, sest ta ju kuulutati ka siinse valitsuse poolt kurjategijaks. Peaminister ei suutnud seda seadusepunkti nimetada ning jahus midagi fundamentaalsest alustalast, mida Julian on rikkunud. Lopuks suutis siiski nimetada, et Julian on rikkunud seadust USA-s. Ei tasu ajalehti lugeda, sest seal kohtab palju lollust (rumalaid poliitikuid!).

Isiklikku tylpimust tekitab veel Austraalia valitsuse status-quo gay-kooselude teemal ja kliimamuutusega tegelemisel. Esimese kysimuse on juba enamik laane riike ara lahendanud, aga Austraalia ikka veel ootab, ootab... Ja teises kysimuses lihtsalt ei toimu enam midagi. Teadlased siin vahepeal avaldavad uurimusi nt mis saab siis kui merevee tase touseb 1m, et kuidas see mojutab Brisbane'i erinevaid linnaosi jne. Ponev, aga ei mingit arengut. Voib-olla naeb valitsus selles pigeb kasu majandusele, sest kui hakkavad toimuma regulaarsed yleujutused, tuleb ju inimestel asuda ymberkolima, see tahendab, et hakatakse ehitama uusi maju korgematele kyngastele - kasu ju ehitussektorile, kolimisfirmadele.

Aga noh, jah...

Lugesin eile ka huvitavat uurimust teemal, mis seletas kuidas haide rynnakud inimestele on sarnase kaitumismustriga sarimorvarite kaitumisele inimsoos. Kui hai tahaks lihtsalt syya, siis oleks tal palju targem lihtsalt nottida hylgeid, sest nad on kerge saak, aga inimrynnakute puhul on tegemist planeeritud rynnakuga, kus hai valib valja ohvri, et see tappa. Hai valib inimkarjast ohvri valja, jalgib teda ning hiljem ryndab. Kuid kohutaie mottes oleks palju lihtsam hail hylgeid nottida.

Ohtul kasime ka peol - John party. Toimus see kesklinnas yhel katuseterrasil vaadetega ymbruse pilvelohkujatele. Ilus koht oli. Ilm oli kyll tsipa kylmavoitu, aga polnud hullu. Vihma ka sabistas, kui korraldajad olid varunud selleks tarbeks palju vihmakeepe, mida jagati tasuta. Vaga lobus oli. Korraldajad olid organiseerinud ka kunstlumesaju suvisesse Melbourne'i, mojus taitsa usutavalt. Minu plaan oli sel korral end tosiselt tais kaanida, sest - home is an heaven and orgies are vile, but you need an orgy once in a while. See plaan ka onnestus! Yhel hetkel asusime nappama teiste unustatud jooke:) Selliselt saab raha kokku hoida ning samas lisab see ponevust. Nagu hai rynnak inimestele, valid unustatud klaaside hulgast ohvri ja nappad ara. Peo loppedes suudlesin taaskord yhe mustanahalise naisega rikastades selliselt erinevusi.

Kusjuures tana hommikul liikus mu mote sellele, et kui huvitav oleks, kui ma kunagi saaksin isaks labi mustanahalise naise voi labi aasiast parineva naise... lihtsalt selline mottekaik.

Elu on taaskord tore ja usk Austraaliasse taastatud. Viis paeva nadalas tootamist on hea, aga paraku ei jata see aega tegeleda tahtsamate asjadega nagu joonistamine ja kirjutamine. Koik see muutub varsti, sest kohe on algamas kolm nadalat puhkust.

PS! Melbourne tabas just jarjekordne tormihoog. Myristas ja ladistab vihma.

Rahulikult souab, kaugele jouab...

Meie kodukandi Yarra nire on muutunud maslevaks karestikuks

Tana lubas Melbourne's maha sadada kuu aja normi. Mitte, et tanaseni vahe oleks sadanud. Siiani ongi ilm pigem kulgenud rytmis: vihm-vihm-vihm-paike-paike-vihm-vihm-vihm-vihm-paike-vihm. Melbourne'i ymbruse tammid on 52.4% tais (eelmisel aastal samal ajal oli see naitaja 39% - siis oli paanika, et Melbourne's saab vesi otsa).

Kuigi on sajune, pole mu elu ilmast tingituna vahem paikeseline. Paike paistab ikka ja koguaeg on lobus, kuigi vahel harva ei ole ka, eriti siis kui olen suhtlemisest vasinud.

Tool laheb suureparselt. Parim tookoht, mis mul eales Melbourne's on olnud. Vaga monus rytm on sisse kulgenud.

Viisapaberitega olen samuti pea-aegu yhele poole joudmas, kuid...

Kui mu unenaos nahtu ja elu tegelikkus kokku langeb, siis "hiirt korvast ja kana jalgadest" voib juhtuda, et elu poorab mind hoopis 180° tagasi 46°12′N 6°09′E lainepikkusele.

Seega, me pole kindlad, kas oodata lainepikkuse 100% toekssaamist voi esitada viisapaberid sisse.

Ehk poleks oige ka enneaegselt hoisata, aga miks mitte erutunud meelt teabe jagamisega rahustada.

Mina ise olen uuest kolimise ideest juba vaimustuses!

Koik on toesti tore! Aga... Yks aga siiski on. Koik on vaga tore, aga ma tunnen, et kuigi mul on tore, siis kuidas ma panustan oma toreduses nt maailma parandamisse. Mida ma teen selle heaks? See on see kysimus, mis ootab vastust.

Ps! Hoolimata vihmadest on esimene suplus meres tehtud.

Sick & tired of manifesto

Im sick and tired of riding my bike to work.
Im sick and tired of riding my bike from work back to home.
Im sick and tired of work.
Im sick and tired of getting 5 days of work.
Im sick and tired of rain.
Im sick and tired of Australian politics.
Im sick and tired of Estonian politics.
Im sick and tired of having two continents to live.
Im sick and tired of having strange dreams.
Im sick and tired of having celebrities in my dreams (Linnar Priimagi, Kate Moss, Rupert Everett).
Im sick and tired of having dreams of being in Estonia.
Im sick and tired of having dreams my family in them.
Im sick and tired of not knowing all the words in english.
Im sick and tired of not looking new words up from dictionary.
Im sick and tired of having too busy social life.
Im sick and tired of drinking too much.
Im sick and tired of smoking pot too much.
Im sick and tired of not swimming enough.
Im sick and tired of having zen and then loosing it.
And specially Im sick and tired of knowing that zen will come back.

ZEN

Olen avastanud voi tegelikult pean hoopis tunnistama, et pole nii pikalt ja jarjepidevalt - nii pysivalt - onnelik olnud. Minu sees on mingi taielik sisemine ZEN.

Armastus
Sobrad
Melbourne
Paike (ja ka vihm!)

Katus on pea kohal, toit on laual, ja elu pole sugugi nagu hernes vaid ikka palju ponevam.

Viimased ajad on moodunud kultuuriuputuse tahe all: naitused, naitused ja veelkord naitused ning sekka ka kino.

Tana tegi too juures omanik Joe mulle komplimedi keset paeva. Joe'i tuli mu juurde ning lausus: Tead, ma pean sulle ytlema, et sul laheb vaga hasti!

Vottis tummaks isegi natuke. Noh, mis siis, et tegemist on koigest kohvikuga, aga lahe ju kui sind sedasi tunnustatakse positiivsete sonadega.

Seal kohvikus on mul ka taielik ZEN. Vaid ykspaev kysisin paarilise kaest poliitilise kysimuse - see oli viga! Poliitika ja too ei sobi kokku:) Ohk voib sedasi paksemaks minna.

Kui saaks suurelt oma olemist kokku votta, siis kirjutaks vaga suurte tahtedega ZEN. Laialt ja suurelt.

Onnelikud onnetused

Ehheee, eile laksime ohtul valja vaatama lyhifilme. Lyhifilmide ohtul jagati koikidele osalejatele loteriipileteid. James sai yhe B3 ja mina sain ekslikult kaks B4 ja B5 pileti. Lihtsalt jagaja ei marganud, et rebis mulle kaks tykki korraga. Aga B4 ja B5 voitsid molemad yhe paari lyhikesi spordipykse ja 10$ vaartuses kinkekaardid. Nyyd on meil Jamesiga suveks lyhikesed pyksid olemas.

===============================

Kaisime nadalavahetusel ka reivil. Nimelt toimus Messy Creation 10. pidu, kus pilet ukselt oli 25$ ning eelneva registreerimisega 20$. Me targalt ikkagi registreerisime endid ara. Uksel saime siis oma piletid katte, maksime molemad 20$, kuid hiljem avastasime, et myyja oli unustanud yldises segaduses piletid meie kaest ara votta. Kuna pidu oli valja myydud, aga ukse taga sisse tahtjaid kyll, laksimegi valja ja myysime oma piletid taaskord maha. Saime olle raha.

Pidu kestis varajaste hommikutundideni.

Mulle ytles yks NY parit tegelane, et ma olen "hot". No vot!

==============================

Patti Smith teab ytelda, et elu on onnelike ja onnetute juhtumiste jada (lucky & unlucky accidents).

Vali Myers - artist, dancer, muse

Motlen, et mis on siis viimasel ajal koige ponevamat, huvitavamat juhtunud.

Juhtusime yhele naituse avamisele yhel vihmasel reede parastlounal. Nimelt avati naitus kunstnik Vali Myers'st.
Galerii oli rahvast paksult tais, et ega seal lobus olnud. Ja Vali enda toid oli vaid yhes galerii ruumis. Ja neist toodest, mis valja oli pandud, oli originaale vaid kaputais. Aga rahvast oli toesti murdu.

Olin varem Valist kuulnud - kyll oma austraalia soprade kaudu. Nimelt on tegemist Austraalias syndinud kunstnikuga, kes seilas siit minema Pariisi ja hiljem elas hoopis Itaalias, kust kylastas ka New York'i. Oma elupaevade lopuks kolis ta tagasi Melbourne'i, kus James'il oli au temalt saada tema elu viimane intervjuu.

Minu ja James'i yllatuseks oli galerii seinal suurelt tsitaat James'i poolt kirjutatud intervjuust, mis andis kokkuvotva hinnangu Vali loomingule.

Naitusel esitleti ka Vali elulooraamatut, mida ma nyyd usinasti loen. Vaga meeldib! Sel korral asusin raamatut esimesena lugema selmet peale James'i lugeda. Ytlesin, et ei soovi olle "second best". Aga raamatu varastasime endile naituselt kaasa. James arvas, et Vali poleks seda pahaks pannud, sest ta ise olevat yks paganlik naine. Raamatu hind galeriis oli 39.99 AUD, kuid raamatupoes markasin hinnaks olevat 49.99 AUD.

Vali enda looming meenutas mulle oma loomu poolest eesti Wiiraltit.

====================================

Siinpool maakera on huvitav see, et ma ei ole huvitatud enam kirjutamisest. Kasi haarab hoopis paberi ja harilikupliiatsi jarele - juba 4 kavanditki valmis. Inspiratsiooni joonistusteks sain eile peale tood, kui ootasin rattaga valgusfoori ees ning pornitsesin maha ning nagin asfaltil varjudena kahte suudlevat nagu...

Olen signeerinud oma kavandid YAN NORMAN'i nimega.

====================================

Esmaspaeval ylesse argates oli mul vaga "sinine" olemine. Motlesin, et mida perset! - olen 28 ja oman magistrikraadi, aga pean toole minema kohvikusse, valmistama seal voileibu ja teenindama laudu. No ei ole aus. Toole joudes tundus, et ka teistel oli pisut "sinisem" olemine. Toopaeva lopuks oli paeva normaalne tonaalsus taastunud. Ma tootan koos vaga meeldivate inimestega. Tahaks vaga tookoha yle viriseda, vinguda, aga no ei saa. Lihtsalt ei saa, sest seal on vaga meeldiv ja armastusvaarne ohkkond.
Tahaks viriseda, no tahaks... kuid mu kaed on seotud ja suu lukus.

====================================

Tana oosel nagin ka huvitavat unenagu. Nimelt olin ma keskaegses Tartus, mis nagi imeilus valja. Tegelikult olin ma hoopis kaasaegses Tartus uuesti ylesehitatud keskaegsel keskvaljakul. Hooned olid valged vaid korruste vahed ja hoonete aared olid mustad (saksa stiilis). Selliselt sooviti rohutada keskaegse Tartu puhtust ja ilu. Huvitaval kombel juhtusin hiljem olema hoopis keskaegses Tallinnas, mis oli vastukaaluks Tartule varvikirev, olles kirkalt kollane, sinine, oranz jne. Vaga ilus oli viibida neis linnades.

====================================

Hingan Vali'ga hetkel yhes rytmis.

Wake in Fright & Welcome to my interesting world

Kui nyyd aus olla, siis saabumisjargne ehmatus oli paris suur. Austraalia ei ole Euroopa! See sai nyyd hoopis selgemaks. Austraalia ja Euroopa on kaks taiesti erinevat kontinenti ja kultuuri. Tegelikult ma langesin esimesel nadalal masendusse. Kultuurishokk oli sellel korral palju tosisem. Muidugi shokki soodustasid ka muremotted tuleviku ees, et mis ja kuidas ja kuna ja mida... jne, jne...

Kel aega ja viitsimist voiks yles otsida sellise filmi nagu Wake in Fright (Oudusunenaosse arkamine). Tapselt selline tunne mul esimene nadal oligi, justkui oleks oudusunenaosse arganud ja valja ka kuidagi ei saa...

See film valmis 1971 aastal ja polati austraallaste poolt ara, sest nad ei olnud veel valmis oma riiki selliselt nagema. Film laks kaduma, aga 2009 leiti ta yles ja taastati. Yks minu lemmikuid filme, mis ma austraaliast ole nainud.

Onneks (ptui-ptui-ptui - 3x yle vasaku ola) laabus sel korral koik palju kiiremini.

Minu ratas ju varastati siin ara (kes teab, ehk majanaabrid lihtsalt kaotasid ratta ara), aga juba esimese nadala lopuks oli mul juba uus-vana ja parem ratas. Ratta sain ma endale reedel ning selle muretses (! - mida vorm!) mulle James. Reede oli yldse maagiline paev. Hommikul arkasin ylesse tosises-tosises masenduses (voib-olla kogesin isegi vaikest sisemist paanikahoogu). Otsustasin kylastada Railit, et eestlaslikult kurta ja viriseda. Muremotted kurdetud otsustasime minna linna. Kolasime niisama ringi, juhtusime lausa katedraali sisse ja naituse avamisele, kus joime vahuveini ja soime juustu ning maasikaid. Raili lykkas mu sisse ka yhte kohvikusse, mille aknal oli silt HELP WANTED.

Ma ei kujutanud enam ettegi, et kuhu ma sel korral toole saan ja lahen. Raili hakkas mind hullult kiitma, kui hea ma ikka olen, ma ise olin veel eestlaslikult tagasihoidlikum ja vaiksem a la , et mis nyyd mina, et tegelikult ma pole yldse nii hea... Aga sain endale juba esmaspaevaks proovipaeva. Lahe oli veel see, et omanikud ei kysinud isegi mu CV-d ning panid mulle sydamele, et joulude ja uus-aasta perioodil on nad suletud. Mulle see sobis, sest mulle just meeldib, kui saab joule ja uus-aastat ilma tootamiseta tahistada. Oligi ju plaanis Jamesiga sel ajal puhkus votta.

Nii, et reedel, arganud masenduses, voisin uinuda teadmisega, et mul on uus ratas ja potentsiaalne uus tookoht.

Esmaspaevane proovipaev laks vaga libedasti. Kartsin kyll, et kuidas ma peale viit kuud toolt eemal olemist hakkama saan, aga sain hakkama vaga hasti. Nad isegi maksid proovipaeva eest!!! Ja kujutage ette, omanikust naine helistas mulle teisipaeval ja palus vabandust, et oli mulle 10 $ vahem maksnud! Veel palus ta vabandust, et juba mulle helistas sooviga mu toograafikut muuta. Kuna ma ei saanud tootada sellel teisipaeval, siis vahetas ta mu paeva ara neljapaevale. Naise nimi on Angela (inglike:).

See on parim tookoht, mis mul Austraalias on olnud. Ja koik laks vaga libedasti.

Kunagi mind paelus numeroloogia, see juhtum pani mind taaskord numbrite seose peale motlema. Maja number, milles kohvik asub on 23, mis teeb ristsummana 5. Nr 5 on mind elus paljudel kordadel saatnud. Ka synnipaev mul 5 juuni. Raili synnipaev 5 veebruar, mu ema synnipaev 23 juuli, ode 14 oktoober. James'i kogu synniaja ristsumma tuleb 23 ehk 5. Eks neid numbreid ja seoseid voib leida mujaltki.

Ei saanud teisipaeval toole minna, kuna broneerisin endale arstliku labivaatuse aja. Noh, ikka viisa tarvis. Seal laks ka koik libedasti. Loodan, et vereproov ja uriiniproov midagi kahtlast ei paljasta (ptui-ptui-ptui).

Sain teada, et kaalun 67 kg - wow! Elasin teadmisega, et kaalun 63-64 kg.
Pikkus on jatkuvalt 182 cm. Silmanagemisega on koik korras, naen kaugelt lugeda koige vaiksemat kirja. Kopsudega on koik korras.

Elu hakkab vaikselt taaskord oide puhkema.

Ps! Esmaspaeval kaisime kinos vaatamas Uus-Meremaa filmi Boy. Soovitan! Vaga naljakas ja soe film. Klassika.

Welcome to my interesting world.

Ja tegelikult ka, sest juba ongi nii lobus olnud. Nii palju pidu, kultuuri, suhtlemist, sopru. Elu toetab mind ja ma olen tanulik selle eest.

Ps! isegi Abbotsfordi majas on rahu, nimelt juhtus ime ning alati vingus-alati masendunud majakaaslane Peter leidis endale poiss-sobra. Ka tema naeratab nyyd roomust. Armastusest.