Mõnikord on nii, et ükskõik mis...
mittemiski ei loe...
purunenud unistused
pooled täituvad...
pisarad pudenevad kildudeks
pooled jäävad...
Ma nagunii nii harva nutan
ja mida ongi seal taga nutta?
Mul ei ole ju mitte midagi
vaid pool maamaja
natuke riideid
neid on ikkagi liiga palju
selga ei ole mitte midagi panna
Oh saabuks juba üldine suur KATASTROOF
hakkaks kergem
No comments:
Post a Comment