Ma olin täna Nii Õnnelik

Ma kõndisin temast täna mööda. Seal ta oli põranda peal kükili ja otsis midagi või ajas midagi taga ja tema tagumik oli minu poole ja see paistis läbi kohvikuakna mulle teisele poole tänavat ja tema aluspesu triip paistis välja ja see oli ilus vaatepilt ja sel hetkel ma otsustasin, et ma lähen sinna kohvikusse tagasi, et teda näha ja tema käest Valget Kohvit osta. Ja ma läksingi ning põlvist võttis nõrgaks ja süda hakkas pekslema ning ta küsis minu käest kas ma olen Saksamaalt. Ma olen Eestist. Ja siis ta küsis kui kauaks ma Melbourne´i jään, ma vastasin, et üheks kuni kolmeks-neljaks aastaks. Kohvi maksis kolm dollarit ning kuigi mul olid rasked ajad oli see kolm dollarit mitte midagi ja ma olin väga õnnelik ja naeratasin ja inimesed kõndisid mulle vastu ja ajasid omi asju. Minu Mustikakarva Päev.