Saturday, August 29, 2009

Linnukesed laulavad kui hommikul toole lahen

Heia heia tervitused koigile

Pyhapeav - aratus saab olema 5.45 ja siis tuleb ohtul synnipaevale minna
Laupeav - aratus 7.45. Olin kyll vasinud, et tahtsin peale tood koju tuttu minna, aga James tuli too juurde jargi (kus ma pea 1 h yletood tegin) ja William oli ka autos ja siis ma ytlesin, et olen vasinud ja tahan koju, et minust peolooma ei ole, aga William masseeeris mu kaela ja laksin aga valja olut jooma... aga siiski olen nyyd kodus ja jaan siia, kuigi on laupaeva ohtu.
Reede - aratus 5.45. Olin kyll vasinud, aga peale tood  tahtsin peole ikka minna. Laksin koju ja tuttu (discosleep), aga siis tegi James syya ja ma pidin yles arkama ja peale sooki laksin dushi alla ja siis riietusin ja siis laksime alkopoodi ja ostsime gini, sest olin tydinud veinist ja olust ja laksime Raili ja Remenile kylla ja joime gini ja laksime peole.
Neljapeav - oli vaba paev, aga aitasin Liisi raamatupoes, hiljem jaurasime Railiga ringi ja veel hiljem Jamesiga ning hiljem veel laksime Raili ja Remeni juurde ohtusoogile ja hiljem Truck Stop Cock Monsters Partyle, kus oli tore performance printsess Diana elust.
Kolmapaev - oli vaba paev, pidin saama kokku Railiga, aga ei saanud ja siis kolasin ringi ja hiljem ohtupoole saime Justiniga kokku ja laksime koik koos Bambi peole. Sel ohtul kylastasime esimest korda Mehhikko kooki, mis oli vaga hea - meie uus lemmik.
Teisipaev - vaba paev, oli paha ilm, joonistasin ja kirjutasin. Olime imekombel kodus. 
Esmaspeav - tootasin ja siis ohtul oli me traditsiooniline kinoskaik ja kinole jargnes ohtusook.
Ja nii tagasi ja nii tagasi...  Yhesonaga iga paev olen joonud, selle vahega, et reedel join olu ja veini asemel gini. Muidu on elu tore. Linnukesed laulavad kui hommikul toole lahen ja see on tore. 

Tuesday, August 25, 2009

Impressioon

Ootusarevus on hinges
mis saab kus saab kes saab
kruvib pinget

JA KEVAD TULEB!

Rahutumalt sel korral
kyll rohkema vihmaga
Mis on hea,
sest maa vajab vihma!

Rohkema vihma
ja ootamatute hoovihma hoogudega

Kevadearevus on hinges

Yldiselt on ju koik hasti
detailidesse ei lasku sellel korral

Arevus
Ang
Mure
Kibelemine
Rahutus

Kas see on kevad sellel korral?

Paike ei looju ega touse
Maa poorleb
Tiirleb ja loob muljet

Nagu impressionist.

Friday, August 21, 2009

Relatiivsusteooria

Suhtetosiselt suhtes
suhteliselt vaba
suhteliselt onnelik
suhtes suhteliselt

Thursday, August 20, 2009

KEVAD TULEB
ja see on hea

Monday, August 17, 2009

Soda Rahu Armastus ja Viha

MA TAHAKSIN KIRJUTADA sojast
AGA MA EI SUUDA KIRJUTADA sojast
MA TEAN ET SEE ON MINUS OLEMAS
soda minu soontes
voolamas
ootamas oma traagilist loppu
vereplekke vaibal
verepritsmeid seinal

Aga kus on siis armastus?

Kus on minu sees armastus?
Valupisarad silmades
Andestuse valu sydames

Kus on minu sees armastus?

Vahepeal ma kahtlen
Ta on minu sees! - nii saan ma kirjutada!

Sunday, August 16, 2009

Lopp - katkestatud

Kui see on lopp
siis jalgi seda
kuidas see saabub

Ta saabub, ehmatab
ja saab edasilykatud

Lopp moodub nagu paha ilm
mida sa vaatad labi akna
ja jalgid...

Soda saabub alati ootamatult
Ja lopus lepitakse kokku.

Thursday, August 13, 2009

Lopuks viskab kopa ette

Ytlesin Jamesile, et tana kirjutan oma blogisse juttu, et ei viitsi valja minna. Siis James tegi nalja, et mida ma siis sinna kavatsen kirjutada, et kaisin temaga ohtusoogil? Ma vastasin, et jah, kavatsen kirjutada, et kaisin sinuga ohtusoogil, et kaisin sinuga ohtusoogil eile ja yleeile ja kaisin sinuga ohtusoogil esmaspaeval. Pole paeva, mil ma ohtusoogil temaga ei kaiks. Aga tana ma motlesin autos, ohtusoogile soites, et kas mul saab lopuks sellest Austraalia raudteest korini ka voi... et ei joua enam. Stopp, teeme peatuse ja jatame selle meelte igaohtuse stimuleerimise. Rahuneme koduryppe. Aga siis ma motlesin, et Austraalia raudteel on samuti lamedamaid, aeglasemaid kohti, et pole vajalik ehk raudteelt maha hypata. Aga siiski, palun, kroonika (Jamesi kiusamiseks, kuigi ta eesti keelest nagunii aru ei saa):

Neljapaev: Hommikusook Justiniga Lentilsis, kohviku lounapaus Liisiga CBD-s, ohtusook Maroko supikoogis Jamesiga ja ta sobra Imoginaga.
Kolmapaev: kohtumine Jamesi sobra Justiniga San Fransiscost, ohtusook Lentilsis, hiljem galeriis naitus-oksjoni kylastamine, veel hiljem kylaskaik Sircuit baari.
Teisipaev: Jamesiga ohtusook India restoranis, hiljem Aaroni kylastus, kus oli ootamatult kogu sopruskond kohal + little bit joint stuff...
Esmaspaev: ma ei maleta, aga midagi me tegime... kodus me ei olnud... meelde tuli, kinos kaisime "Beautiful Kate" - Austraalia film, mida peetakse selle ma kinokunsti yheks tahtsamaks filmiks.
Pyhapaev: James saabus magedest tagasi, aga edasi ma ei maleta...
Laupaev: olin yksi kodus
Reede: saabusin magedest tagasi, olin kodus
Neljapaev: magedes - suur seiklus, mis algas Brightis ja loppes Brightis - onneks me auto veeres sinna tagasi. Tegime kogu maestikule tiiru peale, kuna ei kuulanud hoiatussonu. Mt. Hothamis olles ei soovitatud meil Falls Greeki kaudu Brighti naasta, kuid James (ma ka) olime piisavalt kangekaelsed, et seda teha. Igaljuhul teel Omeosse laks autol rehv katki, onneks veeresime Omeosse valja. Seal sai minu mobla aku tyhjaks ja Jamesil kadus levi. Omeo oli toeliselt onnetu paik, hea, et sealt minema saime. Teel Falls Greeki tegime monusa pikniku, kuid peale seda kui saabus Falls Greeki ristmik, tervitas meid topeltsilt Road Closed... Aga me soitsime sinna sisse ja edasi 20 km, et avastada, et tee oli toepoolest tokkepuuga suletud. Siis kobasime alla tagasi, avastades, et peame tegema tohutu 4 h ringi, et Brighti tagasi jouda. Mis siis ikka. Jargmine asustatud punk Mitta Mitta asus Tallinn-Tartu kaugusel ja me bensiin hakkas otsa saama. Mitta Mittasse joudsime pimedas, tee sinna oli aaristatud ghost gumtreedega (polenud kummipuud) ja vahepeal muutus tee suvaliseks metsavaheteeks. Natuke statistikat, teel Omeost Mitta Mittasse soitis meile teel vastu vaid kolm autot! Mitta Mittas oli bensiinijaam suletud ja meie auto vilgutas juba punast tuld. Saime aru, et meil on vaja bensiini, otsustasime suuna votta Mount Beauty peale, sinna joudes selgus, et esimene bensiinijaam avatakse jargmine hommik. Motlesime, et jaame sinna juba ooseks, kuid James otsustas siiski auto proovile panna, kuna Brighti tee oli pooles osas maest ylesse ja pooles osas maest alla. Maest alla me veeresime ja kohale veeresime. Joudsime tapselt pizzarestorani peaaegu sulgemise ajaks tagasi. Ahjaa, lund nagime, mis oli peaeesmark ja see sai taidetud. Me nagime lund!!!!
Kolmapaev: otsustasime hommikul magedesse minna, vahepeal tegime peatusi veiniistandustes ja maitsesime erinevaid veine.
Teisipaev: kaisime India restoranis soomas ja hiljem Bar Openis, James arvas, et kuna meil molemil on tulemas vabad paevad, siis tuleks meil linnast valja soita.

Ja nii tagasi ja nii tagasi...

Eile sain ma teate, ei ytle kust, aga tsitaat sealsest teatest: "Millal te tagasi kodumaale naasete?".
See pani mind motlema, mis ja kus on minu jaoks kodumaa? Kas seal, kus ma syndisin? Voi seal, kus ma end koduselt tunnen? Voi seal, kuhu ma enda kodu loon? Kahjuks ei saa sellele kirjale filosooifiliselt vastata, oleks liiga palju. Patriootlikud kirjad tahavad patriootlikke vastuseid. Ehk siis: Eestimaa, mu kodumaa, mu isamaa, mu emamaa, mu ainuke maa, kus eales tahan elada ja mitte kunagi kuhugi mujale minna.

Toesti, toesti, Austraalia - igatsen sind juba taga!

Palju onne koigile!

James lebab kodus diivani peal, vaatab telekat ja surfab netis ja ma leban madratsi peal ja kuulan telekat ja kirjutan blogisse - milline idyll! Vaikene vaikne vahepeatus.