Ma kajutan ette, kuidas sa ütled
Ma olen nii tugev
Mind ei saa armastada
Ma olen lihtsalt nii tugev
Ma tahaksin näha sind nutmas
Nii sa ütlesid
nuttes
Mida sa narr nutad, mõtlesin
ja toetasin sind
Ma tulen ju tagasi
Ma kujutan ette
elu läheb edasi: sinuga ja sinuta
Sinuga
Sunday, June 13, 2010
100 aastat pole näinud
Ja pole su häält üldse kuulnud
Ja nüüd siin samas teiselpool mobiiltelefoni levi
Sa ütled, et mu hääl on madal
madalam kui varem
kui 100 aastat tagasi
õlu, vein, kanepisuits?
kas see mu hääle madalaks muutnud
aga vaimus oleme me kõrged
nii kõrged, et vaade on hea
ja kõrgusekartust pole
ja katust pea peal pole
ehk hakkame taas armukesteks?
Kas on mõtet
Me ei ole enam ju need, kes me 100 aastat tagasi olime
Ja nüüd siin samas teiselpool mobiiltelefoni levi
Sa ütled, et mu hääl on madal
madalam kui varem
kui 100 aastat tagasi
õlu, vein, kanepisuits?
kas see mu hääle madalaks muutnud
aga vaimus oleme me kõrged
nii kõrged, et vaade on hea
ja kõrgusekartust pole
ja katust pea peal pole
ehk hakkame taas armukesteks?
Kas on mõtet
Me ei ole enam ju need, kes me 100 aastat tagasi olime
Saturday, June 12, 2010
Live Riga!
Tagasi eestis (mul tuleb arvatavasti eesti õigekeele käsiraamat kätte võtta, sest ei mäleta enam, millises kontekstis kasutatakse eesti ja millises Eesti). Eks ta siiski üks pisike eesti ole.
Ah, lend on läbi. Mis oli kuni Berliinini lihtsalt suurepärane. Melbourne-Doha-Berliin liinil lennutas mind Qatar, mis on maailma ainus 5-e tärni lennufirma. JA SEE KOMPANII ON VIITE TÄRNI VÄÄRT! Lennureis oli tõeliselt mugav! Melbourne'st polnud väga kurb lahkuda, sest seal muutus ilmastik järjest külmemaks, aga see selleks... Viimane check-in oli seal väga sõbralik, mu paari päeva tagust sünnipäeva märgati, sooviti õnnegi.
Dohasse saabusime vara hommikul, peale 14 tunnist lendu. Seda pisikest kõrbelinna ümbritses ainult tühi liivaväli ja keset tühjust kerkis moodne Doha - klaasist, terasest ja betoonist. Ja juba vara hommikul oli 30 kraadine kõrbekuumus. Doha lennujaam oli küll ajutine, sest nad alles arendavad seal kogu oma lennundusprojekti, ja pisikene. Aga mulle meeldis sealne kosmopoliitne hõng - araablased, eurooplased, aafrikalsed, aasialased - kõik läbisegi seal rahulikult ootamas oma lende. Tõeline inimdzungel.
Berliin Tegel'i lennujaamas ma olen juba varem olnud. Oma äralennu ajal peatusin ka seal. Tol korral pidin äralendu ootama 6 tundi, ka sel korral. See oli natukene vaevaline, sest enam polnud nii põnev. Inimesed olid tuttavlikumad, hallimad, vaiksemad, rahulikumad, ka igavamad. Polnud enam kosmopoliitset segadust. Töötajad tegid oma tööd tõsiselt, passi vaadates uuriti sind ja ei mingit sõbrunemist. Saksa asisus ja tõsisus. Ainukest elevust, emotsiooni tekitasid neiud suitsunurgas, kelle keele järgi paigutasin vene rahvusest läti kodanikeks saksamaal. Jah, nemad olid väljapaistvalt emotsioonirikkamad.
AirBaltic lend Riiga nörritas mind natuke check-in's, kus mul paluti teeninduse eest tasuda 5 Eurot. Ma keeldusin. Seejärel tuli mul täita avaldus, millega sain AirBalticu liikmeks, nüüd oli mul check´in tasuta. See on see asi nende odavlennukompaniidega, pilet võib ju odav olla, aga kõik ülejäänud teenused maksavad: pagas, check-in, toit, jook. Seega oli tõeliselt hea lennata vahelduseks Qatar'iga. Jah, aga ma keeldusin maksmast check-in'i eest, mis on ju loomulik tegevus, kui soovid lennata. Ma oleksin ju nõus ka ilma check-in'ta lennukisse sisse astuma ja esimese vaba istumise hõivama. Aga muidu mulle AirBalticu idee meeldib, lennukompanii on ülevõtmas kogu baltikumi lennundust. Riia tõstab oma pead veel.
Riia sel korral mulle meeldis. Varasemalt pole see linn mulle sümpatiseerinud. Lennujaamast õhtul hilja välja astudes tervitasid mind kümned sääsed, kes tõesti olid väga näljased mu vere järele. Ehk tundsid nad ära värske vere saabumise?
Riia bussid oli uued ja bussides uus moodne elektrooniline piletisüsteem. Kuna see kõik oli nii uus, siis piletit ei ostnudki. Teesklesin rumalat turisti. Üle Daugava jõe suunduv raudteesild oli kenasti tuledes, bussijaam oli remonditud ja kohal olid elektroonilised infotahvlid. Areng. See kõik üllatas mind positiivselt, sest mõtlesin, et Läti on tugevas Masus. Mida ta ka on.
Öö Lätis veetsin couchsurfates kesklinnas. Enda võõrustaja ukse taha jõudsin 23.45 ja mu ärritamiseks, polnud kedagi antud aadressil kodus. Majast lahkudes mõtlesin, et olgu see viimane kord, kui Riias püüan ööbida, alati üks jama. Kogemused õpetavad. Soovides avada kortermaja välisust, sisenes sealt üks naine. Ütlesin talle tere ja tuli välja, et tegemist oli minu võõrustajaga. Ja ta oli väga tore naisterahvas, ristsõnadekoostajast liiva- ja jääskulptuuride kunstnik. Ma veetsin seal toreda öö. Jolanta oli nõus mind seal võõrustama lausa kauemaks, aga ma siiski lahkusin hommikul bussi peale.
Varahommikuses Riia bussijaamas pidin hommikusöögiks leppima moosipontsikutega, kuna see oli ainuke taimetoidu võimalus. Ülejäänud toit oli kõik lihaga. Raskem see taimetoidulise elu. Kehale siiski kergem. Ma soovin oma uuele toitumisele truuks jääda. Ma armastan ja avastan seda.
Jah, Riia mulle meeldis, need Art Deco majad... kujutlesin end Riiasse elama. Eemal, siin samas.
Aga eestis on kõik nii roheline ja värske ja rahulik ja samas ka tühi, täis ruumi. Ja need pikad valged õhtud ja varavarajased valged hommikud. Olin need unustanud. Ja linnulaul... kui allikavee sulin. Loodus on siin nii värske ja puhas.
Ah, lend on läbi. Mis oli kuni Berliinini lihtsalt suurepärane. Melbourne-Doha-Berliin liinil lennutas mind Qatar, mis on maailma ainus 5-e tärni lennufirma. JA SEE KOMPANII ON VIITE TÄRNI VÄÄRT! Lennureis oli tõeliselt mugav! Melbourne'st polnud väga kurb lahkuda, sest seal muutus ilmastik järjest külmemaks, aga see selleks... Viimane check-in oli seal väga sõbralik, mu paari päeva tagust sünnipäeva märgati, sooviti õnnegi.
Dohasse saabusime vara hommikul, peale 14 tunnist lendu. Seda pisikest kõrbelinna ümbritses ainult tühi liivaväli ja keset tühjust kerkis moodne Doha - klaasist, terasest ja betoonist. Ja juba vara hommikul oli 30 kraadine kõrbekuumus. Doha lennujaam oli küll ajutine, sest nad alles arendavad seal kogu oma lennundusprojekti, ja pisikene. Aga mulle meeldis sealne kosmopoliitne hõng - araablased, eurooplased, aafrikalsed, aasialased - kõik läbisegi seal rahulikult ootamas oma lende. Tõeline inimdzungel.
Berliin Tegel'i lennujaamas ma olen juba varem olnud. Oma äralennu ajal peatusin ka seal. Tol korral pidin äralendu ootama 6 tundi, ka sel korral. See oli natukene vaevaline, sest enam polnud nii põnev. Inimesed olid tuttavlikumad, hallimad, vaiksemad, rahulikumad, ka igavamad. Polnud enam kosmopoliitset segadust. Töötajad tegid oma tööd tõsiselt, passi vaadates uuriti sind ja ei mingit sõbrunemist. Saksa asisus ja tõsisus. Ainukest elevust, emotsiooni tekitasid neiud suitsunurgas, kelle keele järgi paigutasin vene rahvusest läti kodanikeks saksamaal. Jah, nemad olid väljapaistvalt emotsioonirikkamad.
AirBaltic lend Riiga nörritas mind natuke check-in's, kus mul paluti teeninduse eest tasuda 5 Eurot. Ma keeldusin. Seejärel tuli mul täita avaldus, millega sain AirBalticu liikmeks, nüüd oli mul check´in tasuta. See on see asi nende odavlennukompaniidega, pilet võib ju odav olla, aga kõik ülejäänud teenused maksavad: pagas, check-in, toit, jook. Seega oli tõeliselt hea lennata vahelduseks Qatar'iga. Jah, aga ma keeldusin maksmast check-in'i eest, mis on ju loomulik tegevus, kui soovid lennata. Ma oleksin ju nõus ka ilma check-in'ta lennukisse sisse astuma ja esimese vaba istumise hõivama. Aga muidu mulle AirBalticu idee meeldib, lennukompanii on ülevõtmas kogu baltikumi lennundust. Riia tõstab oma pead veel.
Riia sel korral mulle meeldis. Varasemalt pole see linn mulle sümpatiseerinud. Lennujaamast õhtul hilja välja astudes tervitasid mind kümned sääsed, kes tõesti olid väga näljased mu vere järele. Ehk tundsid nad ära värske vere saabumise?
Riia bussid oli uued ja bussides uus moodne elektrooniline piletisüsteem. Kuna see kõik oli nii uus, siis piletit ei ostnudki. Teesklesin rumalat turisti. Üle Daugava jõe suunduv raudteesild oli kenasti tuledes, bussijaam oli remonditud ja kohal olid elektroonilised infotahvlid. Areng. See kõik üllatas mind positiivselt, sest mõtlesin, et Läti on tugevas Masus. Mida ta ka on.
Öö Lätis veetsin couchsurfates kesklinnas. Enda võõrustaja ukse taha jõudsin 23.45 ja mu ärritamiseks, polnud kedagi antud aadressil kodus. Majast lahkudes mõtlesin, et olgu see viimane kord, kui Riias püüan ööbida, alati üks jama. Kogemused õpetavad. Soovides avada kortermaja välisust, sisenes sealt üks naine. Ütlesin talle tere ja tuli välja, et tegemist oli minu võõrustajaga. Ja ta oli väga tore naisterahvas, ristsõnadekoostajast liiva- ja jääskulptuuride kunstnik. Ma veetsin seal toreda öö. Jolanta oli nõus mind seal võõrustama lausa kauemaks, aga ma siiski lahkusin hommikul bussi peale.
Varahommikuses Riia bussijaamas pidin hommikusöögiks leppima moosipontsikutega, kuna see oli ainuke taimetoidu võimalus. Ülejäänud toit oli kõik lihaga. Raskem see taimetoidulise elu. Kehale siiski kergem. Ma soovin oma uuele toitumisele truuks jääda. Ma armastan ja avastan seda.
Jah, Riia mulle meeldis, need Art Deco majad... kujutlesin end Riiasse elama. Eemal, siin samas.
Aga eestis on kõik nii roheline ja värske ja rahulik ja samas ka tühi, täis ruumi. Ja need pikad valged õhtud ja varavarajased valged hommikud. Olin need unustanud. Ja linnulaul... kui allikavee sulin. Loodus on siin nii värske ja puhas.
Wednesday, June 9, 2010
Saturday, June 5, 2010
Palju Onne Synnipaevaks
5. juuni - Tanel Jan'i synnipaev.
5. juuni - Rahvusvaheline Maa keskkonna paev, sealhulgas Rahvusvaheline Tuumarelvastuse Keelustamise Paev
Siin on statistika viimasest uuringust, okoloogilise jalajalje esitosin:
| # 1 | United Arab Emirates: | 15.99 | |
| # 2 | United States: | 12.22 | |
| # 3 | Kuwait: | 10.31 | |
| # 4 | Denmark: | 9.88 | |
| # 5 | New Zealand: | 9.54 | |
| # 6 | Ireland: | 9.43 | |
| # 7 | Australia: | 8.49 | |
| # 8 | Finland: | 8.45 | |
| # 9 | Canada: | 7.66 | |
| # 10 | Sweden: | 7.53 | |
| # 11 | France: | 7.27 | |
| # 12 | Estonia: | 7.12 | |
Kuidas on voimalik, et pisike eesti on viies raiskaja eusroopas ja 12. kogu maailmas. Me oleme ju nii vaike riik ja meil ju nii vahe inimesi?
Viimasel kohal on Bangladesh:
| # 141 | Bangladesh: | 0.6 |
Eile Melbourne's tahistasime ka Tuumarelvastuse Keelustamise paeva. Klikka lingile. Selle ilusa mosaiigi all toimus performance, mul oli ka vaike tahtis ylesanne, ma juhatasin pealtvaatajad vaatamispiirkonda ja hiljem turvaliselt yle tee:)
Tuesday, June 1, 2010
Melbourne I feel U
Et mitte kirjutada Melbourne I need U, kirjutan pigem Melbourne I feel U.
Ma tunnen, et me kuulume siiski veel kokku.
Voi kes seda teab?
Aga natuke kurb olen juba kui paev paevalt laheneb mu aralend...
Natuke tundmatusse, natuke sinna samasse vanasse...
Eestisse
Tagasi Eestisse
Sinna, kust ma soovisin ara.
Tagasi sinna, kylastama
Onu Austraaliast.
Paras Noku.
Monday, May 24, 2010
Jarelevaade naitusele
Selline see meie Randomly Organic Composty Exhibition'i avamine valja kukkus:
Elke'i fotograafia
Kylastajaid igasuguseid
Key, naeratavad Jan & James ning Brett on seljaga
Jeremy'i tood esiplaanil
Jan suhtleb, roosade juustega tegelane on
Rhys - The Pink Head Poet
James jagab veini ja olut
Tanavalt vaade galeriisse
Kusagil seal olen mina, vestlushoos
Jeremy skulptuur
Kylastajad minu sekstiooni ees
Subscribe to:
Posts (Atom)