Live Riga!

Tagasi eestis (mul tuleb arvatavasti eesti õigekeele käsiraamat kätte võtta, sest ei mäleta enam, millises kontekstis kasutatakse eesti ja millises Eesti). Eks ta siiski üks pisike eesti ole.

Ah, lend on läbi. Mis oli kuni Berliinini lihtsalt suurepärane. Melbourne-Doha-Berliin liinil lennutas mind Qatar, mis on maailma ainus 5-e tärni lennufirma. JA SEE KOMPANII ON VIITE TÄRNI VÄÄRT! Lennureis oli tõeliselt mugav! Melbourne'st polnud väga kurb lahkuda, sest seal muutus ilmastik järjest külmemaks, aga see selleks... Viimane check-in oli seal väga sõbralik, mu paari päeva tagust sünnipäeva märgati, sooviti õnnegi.

Dohasse saabusime vara hommikul, peale 14 tunnist lendu. Seda pisikest kõrbelinna ümbritses ainult tühi liivaväli ja keset tühjust kerkis moodne Doha - klaasist, terasest ja betoonist. Ja juba vara hommikul oli 30 kraadine kõrbekuumus. Doha lennujaam oli küll ajutine, sest nad alles arendavad seal kogu oma lennundusprojekti, ja pisikene. Aga mulle meeldis sealne kosmopoliitne hõng - araablased, eurooplased, aafrikalsed, aasialased - kõik läbisegi seal rahulikult ootamas oma lende. Tõeline inimdzungel.

Berliin Tegel'i lennujaamas ma olen juba varem olnud. Oma äralennu ajal peatusin ka seal. Tol korral pidin äralendu ootama 6 tundi, ka sel korral. See oli natukene vaevaline, sest enam polnud nii põnev. Inimesed olid tuttavlikumad, hallimad, vaiksemad, rahulikumad, ka igavamad. Polnud enam kosmopoliitset segadust. Töötajad tegid oma tööd tõsiselt, passi vaadates uuriti sind ja ei mingit sõbrunemist. Saksa asisus ja tõsisus. Ainukest elevust, emotsiooni tekitasid neiud suitsunurgas, kelle keele järgi paigutasin vene rahvusest läti kodanikeks saksamaal. Jah, nemad olid väljapaistvalt emotsioonirikkamad.

AirBaltic lend Riiga nörritas mind natuke check-in's, kus mul paluti teeninduse eest tasuda 5 Eurot. Ma keeldusin. Seejärel tuli mul täita avaldus, millega sain AirBalticu liikmeks, nüüd oli mul check´in tasuta. See on see asi nende odavlennukompaniidega, pilet võib ju odav olla, aga kõik ülejäänud teenused maksavad: pagas, check-in, toit, jook. Seega oli tõeliselt hea lennata vahelduseks Qatar'iga. Jah, aga ma keeldusin maksmast check-in'i eest, mis on ju loomulik tegevus, kui soovid lennata. Ma oleksin ju nõus ka ilma check-in'ta lennukisse sisse astuma ja esimese vaba istumise hõivama. Aga muidu mulle AirBalticu idee meeldib, lennukompanii on ülevõtmas kogu baltikumi lennundust. Riia tõstab oma pead veel.

Riia sel korral mulle meeldis. Varasemalt pole see linn mulle sümpatiseerinud. Lennujaamast õhtul hilja välja astudes tervitasid mind kümned sääsed, kes tõesti olid väga näljased mu vere järele. Ehk tundsid nad ära värske vere saabumise?
Riia bussid oli uued ja bussides uus moodne elektrooniline piletisüsteem. Kuna see kõik oli nii uus, siis piletit ei ostnudki. Teesklesin rumalat turisti. Üle Daugava jõe suunduv raudteesild oli kenasti tuledes, bussijaam oli remonditud ja kohal olid elektroonilised infotahvlid. Areng. See kõik üllatas mind positiivselt, sest mõtlesin, et Läti on tugevas Masus. Mida ta ka on.

Öö Lätis veetsin couchsurfates kesklinnas. Enda võõrustaja ukse taha jõudsin 23.45 ja mu ärritamiseks, polnud kedagi antud aadressil kodus. Majast lahkudes mõtlesin, et olgu see viimane kord, kui Riias püüan ööbida, alati üks jama. Kogemused õpetavad. Soovides avada kortermaja välisust, sisenes sealt üks naine. Ütlesin talle tere ja tuli välja, et tegemist oli minu võõrustajaga. Ja ta oli väga tore naisterahvas, ristsõnadekoostajast liiva- ja jääskulptuuride kunstnik. Ma veetsin seal toreda öö. Jolanta oli nõus mind seal võõrustama lausa kauemaks, aga ma siiski lahkusin hommikul bussi peale.

Varahommikuses Riia bussijaamas pidin hommikusöögiks leppima moosipontsikutega, kuna see oli ainuke taimetoidu võimalus. Ülejäänud toit oli kõik lihaga. Raskem see taimetoidulise elu. Kehale siiski kergem. Ma soovin oma uuele toitumisele truuks jääda. Ma armastan ja avastan seda.

Jah, Riia mulle meeldis, need Art Deco majad... kujutlesin end Riiasse elama. Eemal, siin samas.

Aga eestis on kõik nii roheline ja värske ja rahulik ja samas ka tühi, täis ruumi. Ja need pikad valged õhtud ja varavarajased valged hommikud. Olin need unustanud. Ja linnulaul... kui allikavee sulin. Loodus on siin nii värske ja puhas.