Jarjest enam ja enam annab mu aju alla ja laseb mul lausuda eesti-inglise pudikeelseid lauseid. Yhel hetkel ma andsin alla, ma ei viitsinud enam peale oma viimasest kyll hea palgalisest, kuid halva tookeskkonnaga tookohast loobumise jarel uut otsida. Tundub, et ka aju andis alla. Voi mu vaim.
No tegelikult ma saatsin veel viimase karjena paar cv-d ja kaisin ka enda naitamas paaris kohas, aga tegelikkuses olin ma juba alla andnud. Aitab selleks korraks. Eesti suvi kutsub.
Kuid Elu veel siiski yllatab mind. Yhel paeval otsustasin minna kylla vanadele tookaaslastele pagariaris. Nii kui uksest sisse astusin, kallistati mind ja anti teada, et saaksin sinna tagasi toole, kui soovin. Soome tydruk, kes sinna mind toole oli aidanud, oli deporteeritud tagasi soomemaale. Kurb uudis, aga nojah, mis sa teed, ta ju valetas oigepisut ametlikes viisadokumentides. Ja deporteerimisega nalja ei ole. Ta peatati kinni Sydney's ning saadeti jargmise lennukiga soome. Ei lastud isegi Melbourne's ara kaija, et oma asjad kokku pakkida.
Kolm aastat on nyyd tal austraaliasse sisenemise keeld.
Ja mina votsin too, mis mulle pakuti, vastu. Kuigi olin sealt lahkudes lausunud: "Ei iial enam!".
Taaskord tuli mul oma napust kinni haarata ja muiata. Kui saatus pakub, vota vastu. Onneks ei ole seda tootamist enam nii palju jaanud. Lennureis ootab.
Melbourne - Doha-Doha - Berliin - Riia - Tartu
Ps! Lopetasin Patti Smith'i "Just Kids" lugemise. Yle hulga aja raamat, mille ma algusest lopuni ja huviga labi lugesin. Raamat kajastab Patti eluperioodi NY-s, kus ta kohtus juhuslikult-saatuse-poolt-maaratult Robert Mapplethorpe'i ning kus molemad nullist oma kunstniku eluteed rajavad. Toesti, taielikust nullist! Robert sureb kyll enneaegselt AIDS-i, see on ka raamatu lopp.
Patti & Robert NY-s
Patti esinemas
Robert'i foto
Autoportree Robert
Ps!! 1. juunil algab Austraalias talv.
