Friday, June 22, 2012

Sometimes I just feel like a Ghost

Mul just oli pisike sujuv rattaonnetus. Potkusin kokku taksoga. Olin teel proovipaevale kohvikusse Smooth, ja soovisin jalakaijate teelt yletada teed. Kusjuures Smooth kohvik oli just seal samas tanavanurgal, aga ma ei marganud. Tanaval seisis takso, algul motlesin, et soidan takso tagant yle tee, arvatavasti oleksin siis ka kohvikut nainud, sest see oligi kohe seal. Kuid murdosasekundi jooksul motlesin ymber ja otsustasin takso eest yle tanava soita ja samal ajal otsustas ka takso vasakpooret sooritada. See oli vaga sujuv kokkuporge, mu rattas lihtsalt vajus takso esiratta alla ning ma pisut nagu kukkusin vasaku polve peale, midagi muud ei juhtunudki. No siis ma seal seisin, ratas taksoratta alla ja taksojuht ei reageerinud kuidagi. Siis ma ytlesin talle, et oleg nyyd nii hea ja tagurdage, et ma oma ratta katte saaksin. :) Oeh, oeh...
No, mis seal ikka, vahetasime paar lauset jne, aga mitte tigedalt, sest me kumbki polnud kindel, kes see otsene syydlane oli... Ah, polegi oluline.

Igaljuhul, kuna ma ikkagi olin peale onnetust pisut segaduses, siis ekslesin kusagil tanavargastikus proovipaevast ikka eemale. Motlesin, et ei lahegi, kuna ei suutnud seda kohta leida. Motlesin, et annan neile vahemalt teada, et oli onnetus ja ei saa tulla. Kuid siis tuli valja, et ei saanud ka kohvikusse helistada, sest mu telefoni krediit sai just otsa. Helistasin Jamesile, sest temaga on meil vabayhendus - ta motiveeris mind edasi minema ja juhatas. Muidu mul on ikka seda allaandjat, et nii kui natuke raske on, kohe alla andmise kihk loob sisse ja valja. Joudisn vaid 3min hilinemisega kohale (3min pole midagi!) ja tegin proovipaeva ara ja pakuti ka tookoha. Ma loodan, et ikka sain, sest sel korral otsustasin kohe oma palgaasjad sirgeks raakida, selgitada. Esmaspaevaks oodatakse siiski mind sinna tagasi.

Peale proovipaeva pidin jalutama tagasi koju. Tiigi aares markasin yhte surnud veelindu, kes hulpis seal... Ei saanudki aru, et kas tal oli lihtsalt pea vees, kuna otsis toitu. Toukasin teda, aga ta ikka oligi surnud. Uppunud? Ara kulmunud, nalginud? Ei tea...

Siis hakkas vihma sadama, varjusin suure palmi alla. Nii kui oma selja vastu palmi nojatusin, soitis minust mooda auto kirjaga Smooth. Eks ma siis pyya nyyd enam rahulikumalt votta, enam sujuvamalt.

Kui vihm otsa sai, siis korjasin ylesse veel 2 suurt palmilehte, milled tarisin oma korterisse.

Oli ikka retk.

2 comments:

reelika said...

http://www.youtube.com/watch?v=5uth46E9Lfc

surnud lindu? mulle tuleb sellega alati see "tekst" meelde- suutsin selle jupikese leida, esimesed 40 sek. edasi ei pea vaatama, siis on juba muud teemad.

Tanel Jan said...

:) :)