Metsroos

28 aastat ootamist

Täna ema ütles, et see roos on õitsema läinud. See on esimene aasta, kui see habras metsroos oma õisi näitab. Ma mäletan, kui ma väikese lapsena, poisikesena, selle roosi, mis siis oli vaid üksik madal vars, leidisin me koduaeda ümbritsevast võsast. Mulle tundus see leid siis nii eriline, sest see oli ometigi midagi suursugust keset tavapärast. Meie aias polnud mitte ühtegi roosi ja nüüd ma olin leidnud ühe. Ma ei osanud isegi kujutada ette, millised õied sel veel oleksid, aga ma soovisin nii väga, et ma ühel päeval seda näeksin. Ma otsustasin oma leiu võsast välja kaevata ja oma toa seina äärde istutada, kahjuks ei läinud roos kasvama ja suri välja mu akna all. Kuid ta ajas uued võrsed vanast juurest võsa sees. Siis ma asusin roosi ümber kasvavaid oksi ja taimi eemaldama, et roosil rohkem kasvuruumi oleks. Kasvades muutusin ma julgemaks ning juurisin ja lõikasin lausa noori puid ja oksi roosi ümbert. Et ikka mu roos rohkem päikesevalgust näeks. Ja nüüd, kui ma olen tagasi, avas roos oma esimesed õied! Nii õrnroosad, tagasihoidlikud, lausa räbalad, nii eksinud sinna võssa ja nüüd piiluvad sealt välja.