NEVER EVER LET ANYBODY TREAT YOU Like Shit

Ma nagin Sind tana unes. Me olime eestis koos, alustuseks Ossu kylas, hiljem Tartu peal seiklemas. Sul olid pikad blondid olgadeni juuksed. See oli Su Emo valimus. Valjas oli porine sygis, hiljem talv. Me kohtumine oli nagu seiklusrada. Siis ma tutvustasin Sind oma isale, kes otsis puuriga maa seest vett. Sa ytlesid talle, et seal ei leidu enam vett, et Sa tunned asja. Siis tulid ema ja ode ja koerad koju ja koik said aru, et me oleme koos. Koerad hyppasid ringi ja tahtsid hullult mangida. Valjas oli vaga porine ja koerad said ka ruttu poriseks. Koerad tahtsid hullult jalutama minna. Siis laksime meie hoopis Sinuga jalutama. Talv hakkas tasapisi saabuma. Kondisime mooda maanteed ja paljad poisid ratastega soitsid meile vastu ja paljad tydrukud ka. Yks tydruk pyydis mind endaga kaasa haarata ja kraavi tirida, aga see ei onnestunud tal. Ja siis soitis vastu yks noormees, kel olid ujumispyksid jalas ja kes hakkas minuga konelema. Ta tahtis mind. Terve pold oli paljaid noomehi tais.Ujukatega noormees tahtis mind niisama, ta ei julgenud mind pariselt tahta. Siis Sa laksid ta juurde ja raakisid ja puudutasid teda. Ja Talle tuli jargi tema treener, kes ei lasknud tal olla tema. Me liikusime edasi ja nemad liikusid edasi. Siis tulid meile majade juures vastu neli tydrukut. Minu pohikooli klassioed: Dagny, Riin, Kristin ja Triin. Riin tundis mu ara ja hoikas mind. Nad said aru, et me oleme koos, sest me hoidsime katest kinni. Ma suudlesin neid koiki posele ja Triin ytles, et minust pole ammu midagi kuulda olnud. Mingi hetke kerkis meie vahele sein, mis eraldas nemad ja meie. Edasi algas hull tingel-tangel, hull takistus-seiklusrada. See koik oli siiski mang, lobus mang, kus kaks vastaspoolust voitlesid. Neid teisi, vastaseid me ei nainud, aga nad olid olemas. Kui yks mangusoda sai labi, algas teine. Mangus tuli pugeda igalt poolt labi. Yhel hetkel olime Sinuga eraldi ja meid hakati tulistama suurte punakate maskidega. Nende eest tuli hoiduda. Siis korraga taipasid meie pool olevad inimesed, et on avanenud salauks-tunnel. See oli labyrint ja koik suundusid sinna. See oli lahenduseks mangule, tuli labyrindist valja jouda. Otsides valjapaasu, olid Sina oma teed lainud ja mina oma teed, aga me olime minu motetes seotud. Otsides valjapaasu, otsisin ma ka Sind. Labyrindis oli palju peegleid ja tupikuid, mis valmistasid mulle nalja. Yhes nurgas kohtusin ma oma kursaode Karmelat, kes oli vaga kurnatud, aga ta jooksis ja voitles edasi. Mul oli tast kahju. Siis ma nagin Sind. Sa olid yhes toas ja vestlesdi yhe naisega, istusite teine teiselpool lauda. Ma ei seganud teid, lasin teil rahulikult vestelda. Ise liikusin ylesse edasi ja avastasin, et olen tippu joudnud. Labyrint oli nagu pyramiid. Ma vaatasin seda pyramiidi eemalt ja sain aru, et see on pyramiid, mitte labyrint. Mul oli tunne, et Sa oled toesti Jumalat nainud.

Ja tana ma laksin hommikul toole ja tulistasin. Unenagu sai reaalsuseks. Mina astusin vabadusse edasi. Ma olen Sulle vaga tanulik, et Sa unenaos mind ettevalmistasid.