Vahkkasvaja mu kaelal

Armastuse tempel punetab mu kaelal kui vahkkasvaja
mis ajab oma haigeid nakatunud koldeid mu soontesse
kus ammu on ootel olnud elektrishokk
mis levib kulutulena yle keha
kui uus tempel lajatatakse mu hellikule kaelale
ja selle tunneb kaugelt ara
et olen haige
sest need punased plekid paistavad kaugele teiste silmadesse
mistottu inimesed hakkavad sinust eemale hoidma
sest nad kardavad nakatuda
nad kardavad haigeid inimesi oma ymbruses
Jaa see on hea, sest selles haiguses ongi ruumi vaid kahele
Suurele Yhele

Marsirahvale

Head inimesed saadetakse Marsile
Oht on siiski, et salakavalad marketingi tibid jouavad jarele sooviga kommertsialiseerida Mars
nende sigaisased korporatsioonid on nad saatnud kaunile Marsile
Mars on Uus Maailm
Pahad inimesed jaetakse prygilasse elame, nad jaetakse Maale
Uues Maailmas on hasti varske ohk
meri on kristallselge
taevas on moneti tumedam kui Maal, sest paike asub kaugemal, aga see-eest on ohk nii varske
kaldad on pisut jarsevad kui Maal, kuid maastik on siiski sama kaunis
On vaid yks manner, suur saar, mis on ymbritsetud Marsimerega
See koik on vaga kaunis ning Marsiinimeste motted vaga puhtad
Kristallpuhtad
Loomi, linde ja taimi Marsil eriti pole
Neid enam kaasa ei anta
Kalu ka palju pole, moned siiski on
Palju on rohelist heina, mis katab suuri Marsialasid
Aga Marsiinimesed on siiski onneikud, nad oskavad olla onnelikud

Sajakaelistele

Sajakaelised on inimesed
neid on koikjal meie ymber
nad sagivad ringi toimetavad ymber sinu
korraldavad sind
Neid on koikjal
Nad tunneb ara, sest nad on koikjal aitamas
nad tahavad ainult head, sind aidata
Nende maailm koosneb abitutest
maailm on abituid tais
Ja neil on sada katt
ning kaks paari jalgu
ning yks syda nagu koigil meil
Sydant nad ei kuula, sest nad sagivad ringi, korraldavad
Aga neil on kaks paari jalgu ja yks syda nagu koigil meil
Loigake neil 99 paari kasi otsast
Siis jaab lopuks jarele kaks jalga, yks syda ja kaks katt
Nagu koigil meil inimestel
Siis on piisavalt, et iseendaga tegeleda
Ja vaikselt armastada

Apokalüpsis on siin

Puudel kõrbevad lehed
kui päike kiiritab neid 40-kraadises kuumuses
ning UVA ning UVB kiired tungivad osooniaugust
otse rohelisse loodusesse
külvates nähtamatut hävingut
Alles jäävad kuivanud rootsud
ilma värvideta sügisene kaduvik
Loodus hoiab inimesi kodudes kinni
et nad ei saaks rohkem kahju teha
Nõrganärvilistel ja hulljulgetel keeb aju üle
kui nad trotsivad loodust üritades olla asjalikud
Inimesed, minge mineva siit linnast
Loodus karjub meile kuuldamatus sagedusel, kas märkate
Ei lähe kaua aega kui tuleb üks hull ja süütab tiku
Siis põleme ja kõrbeme kõik ära
On üks suur lõpp ja kõrbe algus

Anna Karenina

Ma olen tunnetes nii nõrk
Kadestan kõiki inimesi, kes suudavad olla tugevad
Nad on nii tugevad
Mina ei suuda
Mina viskun rongi alla ja annan alla
Olen rumal nagu ahvipärdik
Ma ei õpi kunagi midagi
ikka jälle ja jälle kordan oma vigu
kuigi võiks tugev olla ja õppida
õppida tugevatelt
Olen loll nagu ahvipärdik
sestap ma hüppangi ühe juurest teise juurde
Tunded juhivad mind
Oleks rongitee mu lähedal
ma viskuks rööbastele ja jääks ootama rongi
Anna Karenina istub mu hinges

Igatsedes lilli

Ma igatsen maale, maatööle
Ma soovin rasket maatööd
Ma soovin lillefarmi
Soovin nuusutada lilli
et töö seal mu kondid murraks
et iga päeva lõpp oleks õnnistus
et ometi saab puhkama
et tööst väsinud keha kalli unega kosutada
Et unedes saaks näha lillilillillilli
Seda rasket päevatööd

Linn sa kaid mulle narvidele

Linn sa kaid mulle narvidele
Su tipptunnid
Su kosmopoliitsus
Su moodsus Su uudsus

Jah see koik on vaga tore
Su wifiga kohvikud
Su latte'd ja muffinid
Aga sa kaid mulle narvidele
Sa pole loodus
Sa pole korged maed
Sa pole kauged vaated
Sa pole soolane meri ja magedad jarved
Seda koike sa pole
ja selleks koigeks sa ei saa

Selleparast sa kaidki mulle narvidele
Sa kulutad liiga palju aega
Lammuta end laiali
tagasi loodusesse
lihtsama elu poole

Linn sinus on raske onne leida
Valikuvabadust on sinus nii palju
Looduses on vabadus