Friday, January 16, 2009

Mount Wellingtoni jalamil

Mount Wellingtonil
Seal ma soovisin Sind suudelda
siis kui me olime joudmas peaaegu tippu
et tippu polnud veel naha
kui ma tousin tippu Su seljataga
ja taevalaotus oli meie taga
ja ookean ja maalaotus oli me taga
ning ette me veel ei nainud
ei osanud naha

Aga laks teisiti

Me ei suudelnud
Sa ei teadnudki et ma seda tahtsin
Aga ma tahtsin Su huuli
Siis ma oleksin vallutanud Mount Wellingtoni
Suudeldes Sind koige korgemal tipus

Saatus pooras meile teise lehekulje
ja Mount Wellington kutsus meid taaskord
Seekord Sa juba teadsid
et ma soovisin Sind tol korral suudelda
Meie vahel olid saladused kadunud

Mount Wellingtoni jalamil taiskuu kumas
kaminalokke valguses kallasid Sa mulle veini kurku
Jaaa, ja kuu valgustas meid
Kuu nagi koike
tema oli ainuke tunnistaja
Soe pohjatuul ehk taipas ka midagi
kui me saime teineteisele vaga lahedale
Sina nagid mind
Mina nagin Sind
Kuu nagi meid

Mount Wellington korgus meie kohal
Oo tumeduses
Hommiku valguses
Ma armastasin Sind
Ja igatsen Sind
Su lammatavat haaret
Karedaid kasi
Su armastust

Ma kardan et me ei kohtu enam
Sul on Su elu
Minul olid Sina
Lahkudes Sa laususid Tsau
Ma ei oelnud Sulle midagi
teesklesin magajat

Aga ma vallutasin Mount Wellingtoni koige korgema tipu

1 comment:

Vidualoogia Seltsi professor said...

väga ilus. asjas on tunda uusi tundeid ja isegi pühjatuul

Soe pohjatuul ehk taipas ka midagi

jaaaaaaaaa see on ilus.palju ilusaid kohti väga siiras ja ilus. Isegi Tema arvas seda.

Edu! armastusluule on kõige ilusam sest ta on kõige siiram