Saturday, February 26, 2011

Kuldne valgustus


Tundsin, et kuigi oli (jätkuvalt on) stabiilne rahulik õnnelikus, ei olnud ma siiski harmoonias selle rahuliku pikalt kestnud olemisega, Kõik on hästi, aga tundisn eile, et mu vaim soovib edasi areneda, et olen jõudnud punkti, mis tuleb murda, leida endas julgus (?), soov ja tahe transformatsiooniks-muutuseks.

Et olen omandanud piisava tahte ja kannatlikkuse teenindada (teenida) sõbralikult teisi (eelkõige kliente kohvikus). Et tuleb astuda järgmisele "levelile". Ja teenida edasi.

Eile olime sõbra sünnipäeval ja üks külaline tõi sünnipäeva kingitusena kõikidele õnneküpsise. Ma sain kohe kaks tükki:)

Täna hommikul käisime taas St. Andrew'si turul. See on selline hipide, aga mitte ainult turukoht. Ma ajasin esiti sõrad vastu, et ei viitsi minna, et olen seal juba käinud jne. Aga...

Väga tore päeav oli. Sain turult prii raamatu, mida usinasti loen ja, mis mulle meeldib (arvasin esiti, et ega see ei hakka mulle meeldima, aga kutse vastu ei saanud), siis ostsin endale ühe kaelakee.

Ps! Sattusin täna juhuslikult paljajalu murule tantsima. Noh tegelikult sihilikult. Ühes pargis oli tasuta reiv ja kuigi vihma mõnusalt tibutas, läksime kohale. Kandsin plätusid ja tundsin, et pole üldse kontaktis maaga, ja muru oli nii kutsuv... Wow, ma sain nii palju energiat läbi jalataldade - see oli täielik energialaeng. Mis kestab siiani + uus kristalliga ripats + uus raamat.

Ma olen laetud :)

Ps! Ja hetkel, mil ma seda postitust kirjutan, kõlab raadiost: "Always look on the bright side of life" :)

Armastus, Rahu, Harmoonia
Armastus, Rahu, Harmoonia
We are all one in the infinite ocean of love...

----------------------------------

Veel huvitavaid juhtumisi:

James'i (meie) auto on omadega läbi, nii läbi, et mehaanik soovitas pigem uus osta. Ja pealegi sai autol otsa ka iga-aastane registreermistõend. Otsis James siis omale autot... No leidis ühe, mille hind oli 2000.- AUD, aga autol puudus paraku mingi tõend, mis maksaks omakorda kuni 600.- AUD. Sinna see idee selle autoga jäi, kuni sellel reedel helistas omanik ja ütles, et on nõus auto meile müüma 500.- AUD eest, kuna peab ise lahkuma ja tahab väga autost lahti saada. WOW - milline allahindlus! Täname! Nüüd oleme Daewoo, 1999 aasta väljalase, omanikud.

Täna võitis James läbi raadio piletid ühele kontserdile, kus esinevad tuntud bändid... Mina nende nimesid ei tea. Täname!

James'il läks tema väga vana telefon katki, nüüd on tal ka uus telefon.

James'i vana töökoht helistas talle ja pakkus lepingulist tööd kampaanias töötamaks uue looduspargi rajamise nimel selmet rajada lähedusse gaasitöötlemise tehas. Täname, ka selle võimaluse eest!

Minule on antud võimalus ametlikult töötada ning Medicare kaart. Täname!

Meil läheb koos hästi! Täname!

----------------------------------
Armastus Rahu Harmoonia - käsikäes

Thursday, February 24, 2011

Eesti, head Iseseisvuspäeva!


Alustasin Eesti Iseseisvuspäeva tähistamist sellega, et James tõi mulle voodisse tassi musta teed piima ja suhkruga. Siis läks tema tööle ja mina jäin koju. Kuna oli selline iseseisvuspäeva tunne, siis kuulasin Youtube'st Nukitsamehe laule "Raha laulu", "Hea ja paha" laulu, "Kodu" laulu ja "Päikeseratast". Siis vaatasin veel klippi "Mängida ja puhata", "Pingviinipoeg Lolo seiklusi" jne... Siis veel Ehala laulu lammastest... kui lambaks oled sündinud, siis lambaks ka jääd:)

Eile põletasin end päikese käes ära. Arvasin, et ehk on juba turvaline hilissuvine päike, aga ei miskit. Pune tuli kehale.

Ehk tõstab õhtupoole ka pitsi viina armsa kodumaa terviseks.

Palju Õnne!

Ps! Täna jõudis kohale ka eestist saadetud pakk raamatute ja etnosokkidega. Aitäh!

Saturday, February 19, 2011

Mis teil seal Euroopas toimub? Rahu Maale.


Mis teil seal Euroopas toimub, et multikulti järjepanu surnuks kuulutatakse? Ehk on tegemist vaid okasroosikese unega, mis ootab noore printsi suudlust.

Siin Austraalias elab multikulti jätkuvalt edasi, ka immigratsiooniminister astus siinse multikulti kaitseks välja, öeldes, et Austraalia poliitika ei põhine ainult odava tööjõu sissetoomises ning lisas, et tegemist on ainulaadse lähenemisega ja üldse mitte sarnane teiste riikide eksperimentidele. Vot nii ta ütles.

Eile olime James'ga tuttavate juures suvepeol. Seal oli igavesti kirju seltskond koos. Proovisin paari inimesega arutada multikulti probleemi, aga see tundus lausa kohatu olevat. James arvas, et multikulti surmakuulutused on lihtsalt sõnakõlks. Kusjuures ma ise arvan sama. Me meelest erinevused jätkuvalt rikastavad. Aga jah, tunnistan, et paljud sedasi ei arva.

Teise nurga pealt lähenedes, on tegelasi ehk, kes arvaksid näitlejanna Rita Raave võiks oma sünnimärgi eemaldada, teeb teist ainult erinevaks ja isikupäraseks. Vaja oleks ju enam kloon Barbie'sid ja Ken'sid. Kuid tegelikult on rikastav, et on nii Barbie'sid kui Ken'sid ning üks ja ainulaadne Rita Raave.

Arvan ise, et indiviidi isikupära ei lähtu vaid kultuurikeskkonnast, milles ta üles kasvab. Kuid keskkond võib soodustada või takistada individuaalsuse väljakujunemist.

--------------------------------

Austraalia valitsus andis mulle nüüd ka medicare kaardi (nö haigekassakaart). Nüüd on mul võimalus turvaliselt haigeks jääda:) Ptui-ptui-ptui üle vasaku õla.

Ps! Kõige parem integratsioon toimub armastuse kaudu. Päriselt, päriselt!

Saturday, February 12, 2011

Dear Mr. Palgi


Kallis Hr. Palgi

Õnnitleme, Austraalia valitsus on andnud teile õiguse töötada.

Nüüd ei pea ma enam kartma juhuslikke kontrolle, sest mul on lubatud alates eilsest ametlikult töötada. Suurepärane, seda enam, et tööloa saamine osutus ülimalt kergeks protsessiks. Avalduse siiseviimisest alates vastati sisuliselt 24h jooksul ja positiivselt.
Avastasin, et mul on ka õigus riigipoolsele ravikindlustusele, olen ju kogu oma Austraalias viibimise aja olnud ilma ravikindlustuseta. Nüüd tuleb taaskord täita üks paber, üks vorm ja suur tõenäosus on, et saangi omale ravikindlustuse kah. Siis on elu nagu hernes. Tea kohe mida uute võimalustega peale hataka - haigeks jääda või uus ametlik töökoht otsida.

Tahaks küll ametivahetust, aga ei suuda veel välja mõelda, mis tööd teha sooviksin... Kui ei tea, ei saa töökoht sinuni ju tulla...

Tean, et tahan aidata, kas siis inimesi või loodust. Aitamine võib olla ka väga lihtne - nt. klienditeenindaja kusagil. Sooviks ka suhelda. Inimestega. Kontori mugavus on ka kutsuv, aga... Sooviks, midagi aktiivsemat ja sotsiaalsemat. Nüüd on mul pähkel, mida pureda.

+++++++++++++++

Melbourne's tundub sügis olevat saabunud. Kuigi jätkuvalt on suvi. Kohati sobib mulle sügisene päikeseline jahedus enam kui segane ja muutuv suvekuumus.

-------------------

James'i töökoht korraldas esilinastuse filmile "Countdown to Zero". See on dokumentaal tuumarelvastuse avastamisest ja levikust Maal. Oli hariv ja huvitav ülevaade. Kui keegi soovib tuumapommi ehitamiseks tuumamaterjale, siis Venemaa on koht, kust seda otsida. Maailmas on siiani üle 22 000 tuumapommi, millest tuhanded on häireolukorras, et koheselt lendu minna. Peale külma sõja lõppu pole tuumarelvastuse vähendamiseks sisuliselt midagi ette võetud. Pole see ju selline igapäeva küsimus, aga fakt on, et selline üksik tuumapomm võib hävitada kogu maailma.

Peale filmi kõneles meile ka Austraalia endine välisminister Gareth Evans. Hea kõne oli temapoolt. Hiljem, lobby-ruumis, astus ta meie juurde kiirele small-talkile. Küsisin ta käest, et mida väike eesti saaks teha sellises suures küsimuses. Ta vastas, et meil on hääl, nii Genevas (konverents tuumarelvastuse keelamiseks) kui ka ÜRO-s ja muudes organisatsioonides. Lihtsalt oma häält tuleb kasutada.

Tuumaenergia kohapealt on huvitav, et Eestimaa Rohelised soovivad eestisse tuumaelektrijaama. Esiteks ülemaailmselt leiavad rohelised, et tuumaenergia ei ole "roheline" lahendus ning teiseks on alati oht, et tuumaenergiat võidakse kuritarvitada hilisemalt tuumarikastamiseks pommide eesmärgil.

--------------------

Dr. Mr. Palgi, loodan, et saad siis aru, mida sa soovid siin teha. Või siis U2-likult "I still haven't found what I'm looking for".

Cheers! Bottoms up! :)

Tuesday, February 1, 2011

Unenäod...

Tegelik elu: kaotasin paar nädalat tagasi oma J-kaelakee, mille James mulle kinkis... J-peal oli veel väike jänes. Ma ei tea, miskipärast olin viimastel päevadel oma suhtes pingesse läinud...

Unenägu: lebasin koduses Õssu külas. Mulle saabus sms - Liisu saatis selle mulle, andis teada, et on külla tulemas. Ma ei viitsinud sellele vastata. Aga ta saabuski... Ja soovis mind kallistada. Kuid iga kord, kui olin teda kallistama asumas, hüppas ta eest ja oli mind taaskord valmis kallistama. Nii mitmeid kordi järjest... See oli väga segadusse ajav käitumine. Hiljem ta ütles mulle, et see olen nagu mina ise, kaksik, et mul on nii palju nägusid ja muutlikku meelt, et minust on raske aru saada.

Hiljem olin hoopis Railiga Palmse mõisas (mis oli küll pisut teistsugune kui päris Palmse), seal oli suur-suur kunstifestival. Üks näituse avamine teise otsa. Kuid selle unenäo episood lõppes sellega, et siirdusime nö Aasia eksponaatide ruumi. Seal avati näitus, sai ka ise proovida kätt jaapanilaadses maalitehnikas. Seni kuni mina maalisin, tuli Raili mu juurde ja ulatas mulle J-kaelakee. Ma oln väga üllatunud, et ta oli selle siit ruumist üles leidnud (olin lootuse kaotanud), sest oma arust ma ei kaotanud seda siia... Ta ütles, et see on väga stiilne ehe, ja andis mõista, et see, kes selle mulle kinkis, peab ise ka väga maitsekas ja stiilne olema...

Tegelik elu: siis helises mu mobiiltelefon, just siis, kui Raili oli mulle kaelakee tagasi ulatanud. Oli aeg üles ärgata.