Tegelik elu: kaotasin paar nädalat tagasi oma J-kaelakee, mille James mulle kinkis... J-peal oli veel väike jänes. Ma ei tea, miskipärast olin viimastel päevadel oma suhtes pingesse läinud...
Unenägu: lebasin koduses Õssu külas. Mulle saabus sms - Liisu saatis selle mulle, andis teada, et on külla tulemas. Ma ei viitsinud sellele vastata. Aga ta saabuski... Ja soovis mind kallistada. Kuid iga kord, kui olin teda kallistama asumas, hüppas ta eest ja oli mind taaskord valmis kallistama. Nii mitmeid kordi järjest... See oli väga segadusse ajav käitumine. Hiljem ta ütles mulle, et see olen nagu mina ise, kaksik, et mul on nii palju nägusid ja muutlikku meelt, et minust on raske aru saada.
Hiljem olin hoopis Railiga Palmse mõisas (mis oli küll pisut teistsugune kui päris Palmse), seal oli suur-suur kunstifestival. Üks näituse avamine teise otsa. Kuid selle unenäo episood lõppes sellega, et siirdusime nö Aasia eksponaatide ruumi. Seal avati näitus, sai ka ise proovida kätt jaapanilaadses maalitehnikas. Seni kuni mina maalisin, tuli Raili mu juurde ja ulatas mulle J-kaelakee. Ma oln väga üllatunud, et ta oli selle siit ruumist üles leidnud (olin lootuse kaotanud), sest oma arust ma ei kaotanud seda siia... Ta ütles, et see on väga stiilne ehe, ja andis mõista, et see, kes selle mulle kinkis, peab ise ka väga maitsekas ja stiilne olema...
Tegelik elu: siis helises mu mobiiltelefon, just siis, kui Raili oli mulle kaelakee tagasi ulatanud. Oli aeg üles ärgata.
1 comment:
mina ja nii sügavamõtteline su unenäos? hämmastav.
aga..hoopis teise teemasse (lihtsalt tuli hetkel meelde), et meie nädalavahetusel "diskuteerisime" sinu üle Ihastes laua taga istudes (sest vanaema nägi sind telekas) ja jõudsime järeldusele, et sa "meeldid meile väga" (nt emme keelest tõlgituna tähendas see: su kirjutised on väga huvitavad)
Post a Comment