Arvamus Eesti Päevalehes

Euroopa vikerkaar tuhmub idas. Miks?

Eesti Inimõiguste Keskus on alustanud julget tänavakampaaniat ärgitamaks inimesi mõtlema rassisimi ja homoseksuaalsuse teemadel.

Eesti suuremates linnades on üleval plakatid, mis küsivad erinevaid küsimusi: „Aga kui sinu poeg tahab abielluda mehega?“ või „Aga kui sinu õde armub oma sõbrannasse?“. Hirmutav, eks?

Eestlastena meeldib meile mõelda, et me oleme tolerantsed, aga... Huvitava paradoksina lähtub meie tolerantsus põhimõttest vähemused võivad eksisteerida, aga ärgu tulgu tänavatele, aga ärgu näidaku end, aga ärgu tõstku häält, aga ärgu esitagu nõudmisi. Aga miks meil on see aga?

Kampaania on igati tervitatav, sest ei mäleta, et nii avalikult oleks rassisimi ja homoseksuaalsuse teemasid käsitletud.

ILGA-Europe (European Region of the International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans & Intersex Association) on välja töötanud indeksi, mis mõõdab riikide kaupa seaduste poolt toetatud tolerantset lähenemist erineva seksuaalsusega inimeste suhtes.

Viimased uuringu tulemused pärinevad 2010 aasta maikuust. Laias laastus tuleb tõdeda, et Euroopa vikerkaar särab kirkalt läänes ja tuhmub idas. Eestil ei ole mõtet end „vana läänega“ võrrelda, sest oleme riiklikul tasandil kaugel maas aksepteerimaks erinevusi või lausa loomaks võrdseid võimalusi seadusandluse toel.

ILGA-Europe uuringu põhjal on Euroopa tolerantseim maa Rootsi. Rootsi on taganud seksuaalvähemuste kaitse konstitutsioonis, kaitseb seadusandlikul tasandil töökohal, teeninduses ja kaubanduses, kriminaalkoodeks tagab seksuaalvähemuste kaitse verbaalse ja füüsilise vägivalla vastu.

Rootsi lubab homoseksuaalsetel paaridel abielluda, toetab vaba-abielu, lubab adopteerimist ning toetab lausa viljatusravi. Rootsile järgnevad Belgia, Holland, Norra, Hispaania ning rida-radapidi teised Lääne- ja Kesk-Euroopa riigid.

Tolerantne ilma „agadeta“

Eesti seadusandlus ei luba diskrimineerimist töökohal ning on keelustanud vihkamisele ja vägivaldusele õhutavad sõnavõtud ning käitumise. Endise idabloki lõikes polegi väga paha tulemus, sest meist tagapool on näiteks Läti, Poola, Valgevene, Ukraina, Venemaa.

Selles valguses oleks Eesti justkui tolerantne, aga meist tolerantsemad on Ungari, Sloveenia, Tšehhimaa, riigid, mis lubavad homoseksuaalsetel paaridel oma kooselu registreerida.

See viimane on kõige põletavam küsimus Eesti LGBT-kogukonna jaoks ning üks valus konnasilm me poliitikute taldadel. Viimasena astus sellele konnasilmale haridusminister Tõnis Lukas. Kevadet pole ümber kirjutatud ning kirjamees Luts lamab ikka rahus maa all ja pole ta seal ümber pööranud.

Sallivuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte edendamise projekti toetab 80 protsendi ulatuses Euroopa Komisjon ning väikeses osas Sotsiaalministeerium.

Euroopa Komisjoni toetus näitab, et soovitakse ehitada vikerkaaresilda üle Euroopa.

Teretulnud oleks, kui sallivuse ja võrdse kohtlemise projekti üle hakkaksid arutlema samuti me riigikoguliikmed ja valitsus, püüdes jagu saada eestlaste tolerantsuse „agadest“. See oleks suur samm valitsuse poolt edasi ning ehk lõpuks hakkaksid vikerkaare värvid kirkamalt särama ka eesti kohal, selmet peegeldusena Rootsist ja Soomest.

Kuidas siis vastaks lugeja küsimusele „Aga kui sinu poeg tahab abielluda mehega?“ ning „Aga kui sinu õde armub oma sõbrannasse?“. Mina vastaksin: „Jah! Lubatagu tal oma kooselu registreerida mehega.“ ning „Jah! Las minu õde armub oma sõbrannasse.“. Mina soovin olla tolerantne. Ilma agadeta. Aga sina?