Oleme eestis!
Perekond vottis meid vaga sobralikult vastu. Ehk aitas kaasa tolerantsuse kampaania, mis oli eestis just alanud. Kusjuures, toepoolest, me saabusime Tartu peale südaööd ja sõites taksoga koju nägin ma esimest plakatit "Aga kui sinu poed soovib abielluda mehega?". Esiti nagu ei suutnud seda uskudagi.
Tartus oli muhe, õde tegi meile pirukat ja kooki ning kolasime niisama ringi. Jamesile väga meeldis Genialistide Klubi. Kohtasime seal isegi ühte austraallast, kellega järgmine päev läksime Mökusse õlut jooma. Käisime isegi Pühajärve Spa-s ära. Ilus spa on seal, miljonidollari vaatega.
Nüüd oleme Tallinnas. Me õnneks maabusime mu sõbra korterisse, kes andis selle meie käsutusse terveks nädalaks. Elame hetkel Kalamajas.
Minu esmamulje Tallinnast peale 2.5 aastat oli kohutav. Baltijaam oma tuntud "headuses" tervitas meid kohe ka seekord. Uimased sovieti-kontingent tervitamas igat saabujat. Teine mulje oli taaskord neljapäevaõhtusest vanalinnast. Ega see Riia vanalinnast väga erine. Üks turistide (ka kohalike) lällamine igal pool.
Aga järgmise päeva kolmas mulje oli juba parem. Tallinn on tegelikult ilus, Baltikumi ilusaim pealinn. Kuigi jah, see kohutav vabadussõja sammas... Kas see natuke massiivne pole selle platsi jaoks? Noh, mis teha, seal ta on ja tuleb leppida...
Avastasime sellise toreda koha vanalinnas nagu East Gallery (omanik austraallane). Seal olid lahedad performance'd. Järgmiseks päevaks kutsuti meid ühte pool skvotti Kalamajas performace õhtule, see oli ka lahe. Ei teadnudki, et selliseid asju Tallinnas toimub.
Püüdsime tutvuda ka kohaliku gay-ööeluga, aga... see on kokku kuivanud. Kas tõesti on kõik gayd lahkunud ja kohad pankrotistunud?
Ainukest viha tekitab siiani vist ainult Tallinnale iseloomulik "membership" kaartide süsteemi vohamine. No tõesti, iga koha jaoks peab sul olema kaart, et saada odavamat piletit. Kui paks peab see rahakott olema, et kõiki neid kaarte sisse mahutada?
Ka James'i jaoks oli see midagi uudset. Sest ilma kaardita on piletihinnad väga kallid. No võrdluseks, Berliinis maksime ühe maailma suurima klubi pääsme eest 12 eurot ja see klubi töötab ilma kaardisüsteemita ning toimib kolmel korrusel, avatud 00.00-00.00. Ja siin tuleb maksta ilma kaardita pääsme eest 10-12.5 eurot, kusjuures kohad ise on pisikesed ja joogid seal samuti kallimapoolsed.
Tundub, et Tallinnlased on rikkad või siis arvavad, et mida kõrgemad on hinnad seda rikkam mulje linnast jääb.
Ega siis midagi, tuleb pidutsemiskes pangalaen võtta või vähemalt sms-laen.
4 comments:
Olen ise Tlnast ning mulle tundub, et see kallidus on üleüldine Eesti probleem, võib-olla on asi selles, et siin on turg lihtsalt nii võrd väike, sa ei täida supersuurt klubi/pubi sama rahvaga kogu aeg ära sest uusi asju tuleb ka juurde jne. Eriti ülemõistuse on majutuste hinnad.
kas perekond oleks võinud ka kuidagi mitte-sõbralikult vastu võtta?
Kusjuures...huvitav on see, et samal ajal kui sa oled Tallinnas, veedan mina aega Tartus..Siiani olen ma olnud pigem Tartu-vastane, selle linna kahepalgelisuse ja võltsi oleku tõttu. Täna jalutasin vanaemaga turul, käisin kohvikutes, vaatasin ülikooli, sahistasin jalgadega sügisestes lehtedes ja leidsin, et Tartu on tglt täitsa tore & ilus linn. Isegi et sõbralik? Vahelduseks
Tead Tanel, mul on sinu üle hea meel!!! :)
Post a Comment