Paikeseline Varssav

Ilm on meie kylastust siin soosinud, koik paevad on pakkunud hilissuvist paikesepaistet, harva hoovihma hoogusid. Tana oli lausa +17 ja tundsin, et ei viitsigi enam paiekse kaes vaga olla. Varjus on monusam, jahedam.

Voib-olla meeldib mulle Varssav see-tottu, et mu poola veri tunneb siin end koduselt. Oletatavasti on minu isa poolne vanaisa kolinud Setumaale Poolast. Ja arvatavasti on minu perekonnanimi enne eestistamist olnud Palginski voi Palginovski. Kysisin, kas sellistel nimedel ka mingi tahendus Poolas on, aga ei, lihtsalt nimi.

Ja mulle meeldib Varssav see-tottu, et siin on palju parke, vanad hooned on stiilsed, mitte kulla ja karra ning dekooriga yle kuhjatud. Arhitektuur on peenetundeline.

Loomulikult on siin palju nouka-aegset ja uut city arhitektuuri, aga see koik muudab Varssavi huvitavaks. Tegu pole muuseumiga vaid areneva, kasvava linnaga.

Kusjuures inimesed on siin lahked. Toiduportsjonid on vaga suured!

Oleme siin nautinud elu alates saabumise paevast.

1. paev - meie voorustajad (tattoo kunstnik ja tema taimetoitlasest elukaaslane - piercing-kunstnik) pakkusid meile olut ja taimetoitu. Neil oli korteris kass, koer, rott ja iguaan. Nende lemmikloomad olid teiste poolt hyljatud lemmikloomad.

2. paev - hommikul sightseeing vanalinnas ja keskuses, ohtupoole laksime juba valja. Eelnevalt kohtusime ka Varssavi queer-aktivistga, kes tutvustas meile Varssavi queer olustikku. Kylastasime temaga ta kontrorit ja hiljem ka yhte klubi. Hiljem suundusime edasi veel teise klubisse. Oos Kojuminek oli ka lihtne. Varssavis tootab suureparane oobusside systeem.

3. paev - kolisime uue voorustaja juurde, vegan-lesbi-greenpeace aktivist jne. Ta oli vaga tore. Ta oli korraladnud meile vegan-ohtusoogi, kuhu oli kutsnud ka Poola Roheliste erakonna juhi. Rohelised pole poolas kyll vaga populaarsed, nad tootavad selles suunas. Huvitav kohtumine oli see siiski. Peale ohtusooki suundusime TR-teatrisse yhele esikajargsele peole. Sinna kutsus meid teatriomanik ise, keda kyll ei onnestunud kohata seal peol. Uksest paasesime sisse marksona Austraalia abil. Seal oli palju tuntuid poola tele- ja teatrinaitlejaid, aga kahjuks ei tundnud ma kedagi ara. Kyll aga me voorustaja osutas yhe ja tese suunas. Kuna naitlejad pidutsesid suhteliselt vaiskelt, siis suundusime peagi ooklubisse Toro, mis oli kohe yle tee.

4. paev - vasimus annab juba tunda... laksime kunstimuuseumi. No pole ma igavamat muuseumi kylastanud - tais kristuse kannatusretke (Poola on ju katolistlik maa). Kristlik (keskaegne) kunst pole just minu maitse. Mulle maitseb enam kaasaegne. Muusem oli vaga igav ja nouks tosist ruumilist ymberehitamist. Ohtul kaisime veel me tuttava tuttava pisikeses pubis, mis oli vaga lahe! Join seal olu vaarikasiirupiga - see poola eripara! Maitses hasti.

5. paev - kondasime ringi, kylastasime Varssavi Vastuhaku muuseumi - see oli juba palju ponevam. Tegu oli elava muuseumiga. No see IIMS ajalugu Varssavis on ikka kole. Hiljem kohtusime veel Food not Bombs inimestega, kes jagasid taimetoitu kodututele ning kes elavad yhes skvottis Varssavis. Kutsusid meid sinna kylla yhele synnipaevapeole + ka oobima. Ohtu veetsime kodus, kus taaskord oli vaimustavalt hea vegan ohtusook!

6. paev - ma olen juba vaga vasinud. Kylastasime Praga linnaosa ning suundusime ara koju puhkama. Hiljem tahtsime minna spasse end kosutama, aga tuli valja, et spa oli esmaspaeviti suletud. Nyyd oleme taaskord linnas. James on kohtumisel Varssavi anti-tuumarelvade aktivistiga ja mina olen yhes vorratult stiilses Traffic Club nimelises raamatupoes. Pood on kolmel korrusel ja dekoor on art deco. Ilus, stiilne. Nagu Melbourne.

Igatsen natuke Melbourne'i. Tahaks juba toole, olen ju reisinud, puhanud, lihtsalt elanud nyyd kokku varsti juba 4 kuud! Voila! Justkui sisalik kivi peal peesitamas:)

Olen ka vaga rikas. Mu ymber on head inimesed, katus on peakohal, sook on laual. Ilus. Aitah!

Voib-olla homme rongidega Vilniusesse. Motleme, et eh ei jaa siia ootama seda synnipaeva pidu, alati on kusagil mingi pidu...