Head-aega Berliin ohtusoogi jargne hommikKirjutasin kyll esialgu pealkirjaks "Voib-olla valib lind sind...", tegelikult kolab see isegi paremini. Voib-olla valisid mind Melbourne'i linnukesed.
Olen tagasi. Peale 5 kuud eemalolekut. Peale 5 kuud puhkamist, Euroopas reisimist.
Kui onnelik ma olen, et mulle on antud voimalus elada, olla, tegutseda, tootada kahel kontinendil?
Austraalia pole midagi, mida on Euroopa. Melbourne pole Berliin ja Berliin pole Varssav ja Varssav pole Vilnius ja Vilnius pole Riia ja Riia pole Tallinn ja Tallinn pole Tartu ja Tartu pole Viljandi ja Viljandi pole Otepaa ja tingimata ei pea enne Nuustakul ara kaima kui on soovi reisima minna. Aga siiski voiks, kui aega ja tahtmist.
Lennukis tuli huulele kylmavill.
Pole oma eelmise elu jooksul nii palju ringi reisinud kui viimase poolaasta jooksul. Nadal aega tagasi olin veel Eestis Tartus ja Tallinnas, siis labi Riia taas Berliini ja sealt Doha kaudu Melbourne'i valja.
Ei, ma isegi ei punni Melbourne'le vastu, kuigi Melbourne pole Berliin ja Berliin pole Varssav ja nii edasi... Vilnius, Riia, Tallinn, Tartu, Viljandi, Otepaa. Need on koik linnad, mis sel korral leidsid kylastamist.
Ma nyyd elan siin.
Motlen, et jargmine kord soovin Euroopat ja sh Eestit kylastada talvel. Olen roomus, et nagin ja kogesin ilusat sygist, juba ka pisut lumist, lortsist ja halli. See oli tosiselt kosutav.
1 comment:
Juhhei!
Post a Comment