Motlen, et mis on siis viimasel ajal koige ponevamat, huvitavamat juhtunud.
Juhtusime yhele naituse avamisele yhel vihmasel reede parastlounal. Nimelt avati naitus kunstnik Vali Myers'st.
Galerii oli rahvast paksult tais, et ega seal lobus olnud. Ja Vali enda toid oli vaid yhes galerii ruumis. Ja neist toodest, mis valja oli pandud, oli originaale vaid kaputais. Aga rahvast oli toesti murdu.
Olin varem Valist kuulnud - kyll oma austraalia soprade kaudu. Nimelt on tegemist Austraalias syndinud kunstnikuga, kes seilas siit minema Pariisi ja hiljem elas hoopis Itaalias, kust kylastas ka New York'i. Oma elupaevade lopuks kolis ta tagasi Melbourne'i, kus James'il oli au temalt saada tema elu viimane intervjuu.
Minu ja James'i yllatuseks oli galerii seinal suurelt tsitaat James'i poolt kirjutatud intervjuust, mis andis kokkuvotva hinnangu Vali loomingule.
Naitusel esitleti ka Vali elulooraamatut, mida ma nyyd usinasti loen. Vaga meeldib! Sel korral asusin raamatut esimesena lugema selmet peale James'i lugeda. Ytlesin, et ei soovi olle "second best". Aga raamatu varastasime endile naituselt kaasa. James arvas, et Vali poleks seda pahaks pannud, sest ta ise olevat yks paganlik naine. Raamatu hind galeriis oli 39.99 AUD, kuid raamatupoes markasin hinnaks olevat 49.99 AUD.
Vali enda looming meenutas mulle oma loomu poolest eesti Wiiraltit.
====================================
Siinpool maakera on huvitav see, et ma ei ole huvitatud enam kirjutamisest. Kasi haarab hoopis paberi ja harilikupliiatsi jarele - juba 4 kavanditki valmis. Inspiratsiooni joonistusteks sain eile peale tood, kui ootasin rattaga valgusfoori ees ning pornitsesin maha ning nagin asfaltil varjudena kahte suudlevat nagu...
Olen signeerinud oma kavandid YAN NORMAN'i nimega.
====================================
Esmaspaeval ylesse argates oli mul vaga "sinine" olemine. Motlesin, et mida perset! - olen 28 ja oman magistrikraadi, aga pean toole minema kohvikusse, valmistama seal voileibu ja teenindama laudu. No ei ole aus. Toole joudes tundus, et ka teistel oli pisut "sinisem" olemine. Toopaeva lopuks oli paeva normaalne tonaalsus taastunud. Ma tootan koos vaga meeldivate inimestega. Tahaks vaga tookoha yle viriseda, vinguda, aga no ei saa. Lihtsalt ei saa, sest seal on vaga meeldiv ja armastusvaarne ohkkond.
Tahaks viriseda, no tahaks... kuid mu kaed on seotud ja suu lukus.
====================================
Tana oosel nagin ka huvitavat unenagu. Nimelt olin ma keskaegses Tartus, mis nagi imeilus valja. Tegelikult olin ma hoopis kaasaegses Tartus uuesti ylesehitatud keskaegsel keskvaljakul. Hooned olid valged vaid korruste vahed ja hoonete aared olid mustad (saksa stiilis). Selliselt sooviti rohutada keskaegse Tartu puhtust ja ilu. Huvitaval kombel juhtusin hiljem olema hoopis keskaegses Tallinnas, mis oli vastukaaluks Tartule varvikirev, olles kirkalt kollane, sinine, oranz jne. Vaga ilus oli viibida neis linnades.
====================================
Hingan Vali'ga hetkel yhes rytmis.
3 comments:
Huvitav, ma ka just eile mõtlesin, et olen samas seisus, kui sina (et 28 ja MA) ja olen lapsehoidja-koduabiline. Tegelikult on see esimene töö, millega ma üldse rahul olen (sest see on loomulik ja ei toimu mingis asutuses). Aga ausalt öelda ei tea ma siiani, millega võiksin veel rahuliku südamega leiba teenida. Ainult olen mõelnud, et kirjutamisega, kui.
Jah, mida tõesti?
Mis sest leivast teenida, seda saab poest ja kui poest ei saa, tuleb ise kypsetada:)
Post a Comment