Eile saabus esimest korda mulle eestis viibimise ajal masendushoog. Senise külastuse jooksul pole seda varem esinenud. Olen olnud küll vihane, aga olen selle viha suunanud mingiks tegevuseks, kuid nüüd saabus äng, masendus, jõuetus.
Võib-olla poleks pidanud eile õhtul ajalehti lugema ja kindlasti poleks pidanud kommentaariumidesse vaatama. Peale seda tekkis tõeline jõuetus ja soov siit lahkuda. Ma ei viitsi enam midagi siia panustada, ei viitsi isegi enam kirjutada arvamusi (mida ma ehk siiski teen, sest tunnen end juba paremini). Milleks? Tõepoolest milleks?
Mulle tundub, et homomehena tuleks mul eestis elada alaväärtusliku kodanikuna. Sest läbi kommentaariumide peegeldub eestlaste minapildina vihkamine ja soov domineerida hetero enamusena kõikide vähemuste üle (võib-olla isegi mitte vähemuste, aga kuivõrd ehk erinevate inimeste üle, kõikide üle, kes ei mahu mingisse eestlaste kujuteldavasse kasti). Mulle tundub, et eestlane aktsepteeriks mind just niivõrd palju, et ma peaks olema kuss ja vakka ning aru saama, et ma olengi pederast (millest ma saan aru ise ka!). Aga mul tuleb sellest aru saada sellises valguses, mis annaks hetero enamusele üleoleku tunde. Et nemad on valitsejad ja mina olen alam, sest olen pede.
Nojah, kas ei viiks selline teadmine jõuetusse olukorda, tekiks soov end ära tappa, sest sind ei suvatseta aktsepteerida. Milleks elada, kui sa oled mingi alam enamuse arvates?
Aga olles elanud 2 aastat Melbourne´is ja pisut ka väga vabameelses Berliinis, siis tõesti, milleks kannatada. Tulebki lahkuda.
Ja lahkungi kiiremini kui esialgu oli plaanis. 30 okt üheotsa pilet Melbourne´i tagasi. Koos oma mehega. Ümbermaailma reis jäi ära, aga see saab siiski hiljem toimuma.
Lihtsalt... sellised mõtted peale eilset ajalehtede lugemist.
Eestlased on nagu padakonnad soos, kes podisevad muudkui pot-pot-pot...
Elu veereb hernena...
Võib ju mõelda taaskord, et mida ma siin halisen, et mida see homovähemus soovib heteroenamuselt saada, et mida see suur enamus peaks meie heaks ära tegema?
Ehk piisaks esilagu alandavatest kommentaaridest loobumisest. Me oleme ka ju inimesed.
5 comments:
Lepi iseendaga, mis sa põed.
Kui iseendaga rahul oled, oled kõigiga. Tee midagi, saavuta midagi.
Muidu kõlad justkui vana viinanina, kes permanentse auru all soiub: kõik on süüdi ja kõik on nii halvad, mul pole midagi ja keegi mind ei taha. näu-näu-näu.
Oh, jõudiski kätte see, millest ma üritasin sulle vihjata tookord FB-s, kui sa hõisates Eestisse tulid.
Nukker muidugi, et sa pead sellepärast niimoodi lahkuma, aga teisalt saan väga hästi aru. Ma oleks täiesti võimeline siit isegi uttu tõmbama ainult sellepärast, et Eesti on üks kitsarinnaliste ahvide džungel, kus loeb võimalikult suur sarnasus kõigi teistega.
Pai sulle.
Ole uhke selle üle, kes oled ja tea, et kitsarinnaliste ahvide seas on ka palju neid, kes sinu üle uhkust tunnevad, armastavad sind just seetõttu, et oled SINA ISE, julged oma arvamuse välja öelda ega teeskle, et oled keegi teine. Pea meeles: "Milleks püüda sisse sulanduda, kui oled sündinud silma paistma!" ja sina oled sündinud silma paistma! Ära lase kommentaaridel end heidutada (lugesin ka enda kohta kommentaare ja nende põhjal peaks end põlema panema). Jätka samas vaimus!
Pole mõtet sul ka padakonnade pärast põdeda, kui nemad sinu pärast ei põe.
Igal oma elu.
Ma saan sinust täiesti aru, lääne yhiskonnas võetakse inimesi sellistena nagu nad on, oled sa siis hetero, bi või gay aga Eesti on veel osaliselt nõuka-aegse mentaliteediga, et erinevusi ei aksepteerita. Mina soovin sulle jõudu ja jaksu! Usun et Austraalia yhiskond sobib sulle palju paremini kui Eesti! Aitäh huvitavate artiklite eest, et julgesid gayringkonna eest välja astuda!!
Post a Comment