Dramarama

Jebediijee Ilmajaam.

Kevad on lõpuks taaskord kohal. Vahepeal saabus tagasi ka talveke, aga see on ju tüüpiline Melbourne'le.

Töötan kolm päeva nädalas ja naudin nelja vaba päeva. Sooviks ka uut parema palgaga töökohta, aga samas meeldib mulle mu tagasi võidetud vaba aeg.

Töö juures on üks vanem naine, kes on vaikselt otsustanud mind vist kiusama asuma... No ma ei tea... Vana naine, aga loll nagu lammas. Tema kommentaarid ja olek on lihtsalt tülgastavad. Ja ma ei saagi aru, mille kuradi pärast on ta minu nüüd sihikule võtnud. Tüütu on töötada koos tegelasega, kelle korralekutsumiseks tuleb ise muutuda samuti rõvedaks. Vastik, vastik, vastik.

Naudin oma vabu esmaspäevi, sest siis saan hommikuti ujumas käija. Suudan ujuda juba 22 rada - see teeb kokku 1100 meetrit. Tubli, tubli, tubli. Terves kehas terve vaim. Ja tervet vaimu läheb mul vaja, sest...

Sest alustasin ka oma vaimu harimist näitetehnika valdkonnas. Osalen 10 nädalasel koolitusel, et nuusutada näitekuntsi olemust ja sobivust minule. Olen õpilane The National Theatre Drama School Adult Short Course programmis. Esimesed muljed on - WOW! Senini on see kõik väga põnev olnud.

Näitekunst ja bassein on ka osutunud huvitavaks koosluseks. Nimelt olen kohanud ujudes kahe näitlejaga - ma mõtlen, et enam ma ujuma ei lähe ja kellegile silma ei vaata ning vestlustele "Täna on ilus ilm." kaasa ei räägi! :) Vaatame, vaatame, vaatame.