Eilne paev algas teatava tylpimusega Melbourne'st (Austraaliast?). Tark on mitte ajalehti lugeda. Neis ei kirjutada yldjuhul midagi head. Eilses ajalehes oli palju artikleid teemadel, kuidas ajakirjanikud on Austraalia peaministris ja uues valitsuses pettunud, kuna valitsuse poolt valitseb status-quo ning peaminister ei suuda rahvusvaheliselt end margatavaks teha. Kritiseeriti ka peaministri valjaytlemisi seoses Wikileaksiga, Julian Assange on ju Austraalia poiss, aga valitsus toukas oma poja ara. Ajakirjanikud palusid pressikonverentsil peaministril nimetada seadus, mida Assagne on rikkunud, sest ta ju kuulutati ka siinse valitsuse poolt kurjategijaks. Peaminister ei suutnud seda seadusepunkti nimetada ning jahus midagi fundamentaalsest alustalast, mida Julian on rikkunud. Lopuks suutis siiski nimetada, et Julian on rikkunud seadust USA-s. Ei tasu ajalehti lugeda, sest seal kohtab palju lollust (rumalaid poliitikuid!).
Isiklikku tylpimust tekitab veel Austraalia valitsuse status-quo gay-kooselude teemal ja kliimamuutusega tegelemisel. Esimese kysimuse on juba enamik laane riike ara lahendanud, aga Austraalia ikka veel ootab, ootab... Ja teises kysimuses lihtsalt ei toimu enam midagi. Teadlased siin vahepeal avaldavad uurimusi nt mis saab siis kui merevee tase touseb 1m, et kuidas see mojutab Brisbane'i erinevaid linnaosi jne. Ponev, aga ei mingit arengut. Voib-olla naeb valitsus selles pigeb kasu majandusele, sest kui hakkavad toimuma regulaarsed yleujutused, tuleb ju inimestel asuda ymberkolima, see tahendab, et hakatakse ehitama uusi maju korgematele kyngastele - kasu ju ehitussektorile, kolimisfirmadele.
Aga noh, jah...
Lugesin eile ka huvitavat uurimust teemal, mis seletas kuidas haide rynnakud inimestele on sarnase kaitumismustriga sarimorvarite kaitumisele inimsoos. Kui hai tahaks lihtsalt syya, siis oleks tal palju targem lihtsalt nottida hylgeid, sest nad on kerge saak, aga inimrynnakute puhul on tegemist planeeritud rynnakuga, kus hai valib valja ohvri, et see tappa. Hai valib inimkarjast ohvri valja, jalgib teda ning hiljem ryndab. Kuid kohutaie mottes oleks palju lihtsam hail hylgeid nottida.
Ohtul kasime ka peol - John party. Toimus see kesklinnas yhel katuseterrasil vaadetega ymbruse pilvelohkujatele. Ilus koht oli. Ilm oli kyll tsipa kylmavoitu, aga polnud hullu. Vihma ka sabistas, kui korraldajad olid varunud selleks tarbeks palju vihmakeepe, mida jagati tasuta. Vaga lobus oli. Korraldajad olid organiseerinud ka kunstlumesaju suvisesse Melbourne'i, mojus taitsa usutavalt. Minu plaan oli sel korral end tosiselt tais kaanida, sest - home is an heaven and orgies are vile, but you need an orgy once in a while. See plaan ka onnestus! Yhel hetkel asusime nappama teiste unustatud jooke:) Selliselt saab raha kokku hoida ning samas lisab see ponevust. Nagu hai rynnak inimestele, valid unustatud klaaside hulgast ohvri ja nappad ara. Peo loppedes suudlesin taaskord yhe mustanahalise naisega rikastades selliselt erinevusi.
Kusjuures tana hommikul liikus mu mote sellele, et kui huvitav oleks, kui ma kunagi saaksin isaks labi mustanahalise naise voi labi aasiast parineva naise... lihtsalt selline mottekaik.
Elu on taaskord tore ja usk Austraaliasse taastatud. Viis paeva nadalas tootamist on hea, aga paraku ei jata see aega tegeleda tahtsamate asjadega nagu joonistamine ja kirjutamine. Koik see muutub varsti, sest kohe on algamas kolm nadalat puhkust.
PS! Melbourne tabas just jarjekordne tormihoog. Myristas ja ladistab vihma.
No comments:
Post a Comment