Ho-Ho-Holiday!

Päike paistab, ilm on soe, ükski joodik ei jookse ümber poe.

Kuidas eesti küll seal lume all hakkama saab?
Küll ta saab. Pole hullu. Lõpuks sulab igasugune lumi alati ära.

Meil siin Austraalias on aga ägedad vihmahood, et kõikjal Queensland-s ja NSW-s jõed ajavad üle ja järved täituvad mageda vihmaveega. El Nino asemel välgutab säärt La Nina.

Kuna James sai isalt sünnipäevakingiks tuliuue I-Pad-i (mis on tõepoolest väga mugav leiutis!), siis saan mina nüüd palju vabamalt kasutada Apple Mac Book-i. Muustin ka sätted selliseks, et eesti keelele üleminek oleks ülimalt valutu. Tere tulemast tagasi täpitäed - eesti keele ja meele au ning uhkus. Õõõõ...

Minul on puhkus.

Ps! Eile aeda koristades, komistasin otsa pea kõige hirmuäratavamale ämblikule, keda ma siiani näinud olen. Oli teine selline 1-1.5cm suurune, must ning punane jutt jooksis üle tagumiku. Jätsin ta lillepotti edasi pesitsema.

Tema kuninglik kõrgeausus ise - emane Redback! Kõige mürgisem ämblik siinsel mandril, kes hiljem sööb oma armastatud isase.

Jess - joulud on labi :)

Jess - joulud on labi. Saab aega hingata. Kuigi pean ytlema, et mul pole varasemalt nii stressivabasid joule olnudki. Polnud kyll stressi, aga see-eest oli rohkesti suhtlemist. Kohe nii palju, et reede ohtul tundus, et annan otsad. Joulu-eelse aja teeb suhtlusrohkeks ka fakt, et James'il on 21.synnipaev. Sel korral oli tegemist kohe suurema numbriga - 40.

Joulude kronoloogia:

19 - pyhapaev - James'i auks ohtusook Normanide perekonnaga. Selle ohtusoogi eel olin ma kyll pisut narvis, nii narvis, et ei suutnud meenutada isegi James'i ema ja kasuisa nimesid (vahel voib malu ikka taielikult alt vedada!). Aga tegelikult oli vaga tore ohtusook ja tore oli kohtuda James'i perekonnaga.

21 - teisipaev - James'i synnipaevapidu Monkey baaris.

23 - neljapaev - Viimane toopaev, mis pakkus yllatuse. Olin kyll oma tookohas tootanud vaid 2 kuud, aga sain omanikelt kingituseks Mayeri 50$ vaartuses kinkekaardi. See oli toesti yllatus. Ohtul toimus orvukeste jouluohtusook Liisa-Triinu majas. Seal oli mul vaga lobus, sest oli palju uusi inimesi, keda ma polnud varem kohanud. Igasugune uus erutab mu meeli. Hiljem suundusime ka Jeremy majja paarile joogile.

24 - reede - Nyyd oli kyll mull juba vaike pohmelus, aga ohtul tuli jouda kahele kogunemisele. Esimene oli korraldatud Jamesi endise ylemuse Dimity majas, kus toimus pizzapidu. Hiljem suundusime me veel Katrina majja BBQ-le. Sinna joudes olin ma nii vasinud, et lihtsalt ignoreerisin pidu ja suundusin 30 minutiks ylakorrusele magama. Ei joudnud enam ei syya, juua, ega suhelda.

25 - laupaev - Otsustasin saasta energiat ja mitte osaleda jouluhommikusoogil James'i isaga. Saastsin energiat lounaks Normanide perekonnaga. See oli taaskord vaga tore joululouna. James'i ema on vaga hea kokk, sest tal tuleb ju kypsetada kolmele erinevale kategooriale: Jamesi vend on vegan, meie taimetoitlased, aga siis on veel ka traditsioonilised kalkuni soojad. Usun, et pole lihtne kokku panna menyyd, mis erutaks koigi maitsemeeli.

Peale joululounat soitsime kylla ka Raili ja Remeni juurde, et anda yle kaardid ja tervitada Victoriat. Seal me ei peatnud kauaks, sest nyyd oli Jamesi kord olla ylevasinud-suhelnud.

Suundusime koju puhkama ning hiljem veetsime toreda ohtukese hoopis koduse seltskonnaga - Paul, Robert, mina, James, Daniel, Markus ja Ulf - eks ole, sarnased-gei-karvalised kogunevad ikka kokku! See oli ilus lopp jouluajale.

Monus kogemus oli ka jalutuskaik me kodulahedases kloostripargis. See oli nii inimtyhi vaid puud ja loomad. Looduses olek puhastas ka moistuse kogu sellest joulutrianglist.

Liiliad oitsesid pargis, see viis motted eestisse, sest liiliad on justkui mu ema synnipaeva lilled. Igal aastal kinkis Rongus elav vanatadi emale synnipaevaks liiliaid. Onneks oli pargis yks liiliavars murdunud ja sain selle endaga koju kaasa votta. Oitseb ja lohnab teine nyyd koogis vaasis.

Joulu- ja uue-aasta soov

Ma motlesin pikalt, et mida soovida jouludeks (sest kas ma ise yldse usun jouludesse?!).
Tulek siia, Austraaliasse, on muutnud mu arusaamist maailmast... Austraalia poliselanikel polnud ju mingeid joule...
Budistidel pole joule, hindudel pole joule jne, jne. Joulud pole midagi universaalset. Labi kommertsilaiseerumise on joulud muutunud globaalselt universaalseks:)

Eile viibisime yhel joulueelsel kogunemisel, kus oli palju lapsi. Lapsed olid vaga siirad ja uskusid jouluvanasse. Room oli nende arevust jalgida.

Aga siiski, joulud ja aastalopp on hea aeg soovide edastamiseks. Leidsin selle foto austraalia rongast kandmas kuivanud oksaraagu - ehk symboliseerib see foto enam lootust planeedile kui valge tuvi oliivioksakesega.

Haid joule, head uut aastat. Headust, lootust planeedile! Siirust, lapsemeelsust.

Rikastades erinevusi

Eilne paev algas teatava tylpimusega Melbourne'st (Austraaliast?). Tark on mitte ajalehti lugeda. Neis ei kirjutada yldjuhul midagi head. Eilses ajalehes oli palju artikleid teemadel, kuidas ajakirjanikud on Austraalia peaministris ja uues valitsuses pettunud, kuna valitsuse poolt valitseb status-quo ning peaminister ei suuda rahvusvaheliselt end margatavaks teha. Kritiseeriti ka peaministri valjaytlemisi seoses Wikileaksiga, Julian Assange on ju Austraalia poiss, aga valitsus toukas oma poja ara. Ajakirjanikud palusid pressikonverentsil peaministril nimetada seadus, mida Assagne on rikkunud, sest ta ju kuulutati ka siinse valitsuse poolt kurjategijaks. Peaminister ei suutnud seda seadusepunkti nimetada ning jahus midagi fundamentaalsest alustalast, mida Julian on rikkunud. Lopuks suutis siiski nimetada, et Julian on rikkunud seadust USA-s. Ei tasu ajalehti lugeda, sest seal kohtab palju lollust (rumalaid poliitikuid!).

Isiklikku tylpimust tekitab veel Austraalia valitsuse status-quo gay-kooselude teemal ja kliimamuutusega tegelemisel. Esimese kysimuse on juba enamik laane riike ara lahendanud, aga Austraalia ikka veel ootab, ootab... Ja teises kysimuses lihtsalt ei toimu enam midagi. Teadlased siin vahepeal avaldavad uurimusi nt mis saab siis kui merevee tase touseb 1m, et kuidas see mojutab Brisbane'i erinevaid linnaosi jne. Ponev, aga ei mingit arengut. Voib-olla naeb valitsus selles pigeb kasu majandusele, sest kui hakkavad toimuma regulaarsed yleujutused, tuleb ju inimestel asuda ymberkolima, see tahendab, et hakatakse ehitama uusi maju korgematele kyngastele - kasu ju ehitussektorile, kolimisfirmadele.

Aga noh, jah...

Lugesin eile ka huvitavat uurimust teemal, mis seletas kuidas haide rynnakud inimestele on sarnase kaitumismustriga sarimorvarite kaitumisele inimsoos. Kui hai tahaks lihtsalt syya, siis oleks tal palju targem lihtsalt nottida hylgeid, sest nad on kerge saak, aga inimrynnakute puhul on tegemist planeeritud rynnakuga, kus hai valib valja ohvri, et see tappa. Hai valib inimkarjast ohvri valja, jalgib teda ning hiljem ryndab. Kuid kohutaie mottes oleks palju lihtsam hail hylgeid nottida.

Ohtul kasime ka peol - John party. Toimus see kesklinnas yhel katuseterrasil vaadetega ymbruse pilvelohkujatele. Ilus koht oli. Ilm oli kyll tsipa kylmavoitu, aga polnud hullu. Vihma ka sabistas, kui korraldajad olid varunud selleks tarbeks palju vihmakeepe, mida jagati tasuta. Vaga lobus oli. Korraldajad olid organiseerinud ka kunstlumesaju suvisesse Melbourne'i, mojus taitsa usutavalt. Minu plaan oli sel korral end tosiselt tais kaanida, sest - home is an heaven and orgies are vile, but you need an orgy once in a while. See plaan ka onnestus! Yhel hetkel asusime nappama teiste unustatud jooke:) Selliselt saab raha kokku hoida ning samas lisab see ponevust. Nagu hai rynnak inimestele, valid unustatud klaaside hulgast ohvri ja nappad ara. Peo loppedes suudlesin taaskord yhe mustanahalise naisega rikastades selliselt erinevusi.

Kusjuures tana hommikul liikus mu mote sellele, et kui huvitav oleks, kui ma kunagi saaksin isaks labi mustanahalise naise voi labi aasiast parineva naise... lihtsalt selline mottekaik.

Elu on taaskord tore ja usk Austraaliasse taastatud. Viis paeva nadalas tootamist on hea, aga paraku ei jata see aega tegeleda tahtsamate asjadega nagu joonistamine ja kirjutamine. Koik see muutub varsti, sest kohe on algamas kolm nadalat puhkust.

PS! Melbourne tabas just jarjekordne tormihoog. Myristas ja ladistab vihma.

Rahulikult souab, kaugele jouab...

Meie kodukandi Yarra nire on muutunud maslevaks karestikuks

Tana lubas Melbourne's maha sadada kuu aja normi. Mitte, et tanaseni vahe oleks sadanud. Siiani ongi ilm pigem kulgenud rytmis: vihm-vihm-vihm-paike-paike-vihm-vihm-vihm-vihm-paike-vihm. Melbourne'i ymbruse tammid on 52.4% tais (eelmisel aastal samal ajal oli see naitaja 39% - siis oli paanika, et Melbourne's saab vesi otsa).

Kuigi on sajune, pole mu elu ilmast tingituna vahem paikeseline. Paike paistab ikka ja koguaeg on lobus, kuigi vahel harva ei ole ka, eriti siis kui olen suhtlemisest vasinud.

Tool laheb suureparselt. Parim tookoht, mis mul eales Melbourne's on olnud. Vaga monus rytm on sisse kulgenud.

Viisapaberitega olen samuti pea-aegu yhele poole joudmas, kuid...

Kui mu unenaos nahtu ja elu tegelikkus kokku langeb, siis "hiirt korvast ja kana jalgadest" voib juhtuda, et elu poorab mind hoopis 180° tagasi 46°12′N 6°09′E lainepikkusele.

Seega, me pole kindlad, kas oodata lainepikkuse 100% toekssaamist voi esitada viisapaberid sisse.

Ehk poleks oige ka enneaegselt hoisata, aga miks mitte erutunud meelt teabe jagamisega rahustada.

Mina ise olen uuest kolimise ideest juba vaimustuses!

Koik on toesti tore! Aga... Yks aga siiski on. Koik on vaga tore, aga ma tunnen, et kuigi mul on tore, siis kuidas ma panustan oma toreduses nt maailma parandamisse. Mida ma teen selle heaks? See on see kysimus, mis ootab vastust.

Ps! Hoolimata vihmadest on esimene suplus meres tehtud.