Rahu

Sometimes I just feel like a Ghost

Mul just oli pisike sujuv rattaonnetus. Potkusin kokku taksoga. Olin teel proovipaevale kohvikusse Smooth, ja soovisin jalakaijate teelt yletada teed. Kusjuures Smooth kohvik oli just seal samas tanavanurgal, aga ma ei marganud. Tanaval seisis takso, algul motlesin, et soidan takso tagant yle tee, arvatavasti oleksin siis ka kohvikut nainud, sest see oligi kohe seal. Kuid murdosasekundi jooksul motlesin ymber ja otsustasin takso eest yle tanava soita ja samal ajal otsustas ka takso vasakpooret sooritada. See oli vaga sujuv kokkuporge, mu rattas lihtsalt vajus takso esiratta alla ning ma pisut nagu kukkusin vasaku polve peale, midagi muud ei juhtunudki. No siis ma seal seisin, ratas taksoratta alla ja taksojuht ei reageerinud kuidagi. Siis ma ytlesin talle, et oleg nyyd nii hea ja tagurdage, et ma oma ratta katte saaksin. :) Oeh, oeh...
No, mis seal ikka, vahetasime paar lauset jne, aga mitte tigedalt, sest me kumbki polnud kindel, kes see otsene syydlane oli... Ah, polegi oluline.

Igaljuhul, kuna ma ikkagi olin peale onnetust pisut segaduses, siis ekslesin kusagil tanavargastikus proovipaevast ikka eemale. Motlesin, et ei lahegi, kuna ei suutnud seda kohta leida. Motlesin, et annan neile vahemalt teada, et oli onnetus ja ei saa tulla. Kuid siis tuli valja, et ei saanud ka kohvikusse helistada, sest mu telefoni krediit sai just otsa. Helistasin Jamesile, sest temaga on meil vabayhendus - ta motiveeris mind edasi minema ja juhatas. Muidu mul on ikka seda allaandjat, et nii kui natuke raske on, kohe alla andmise kihk loob sisse ja valja. Joudisn vaid 3min hilinemisega kohale (3min pole midagi!) ja tegin proovipaeva ara ja pakuti ka tookoha. Ma loodan, et ikka sain, sest sel korral otsustasin kohe oma palgaasjad sirgeks raakida, selgitada. Esmaspaevaks oodatakse siiski mind sinna tagasi.

Peale proovipaeva pidin jalutama tagasi koju. Tiigi aares markasin yhte surnud veelindu, kes hulpis seal... Ei saanudki aru, et kas tal oli lihtsalt pea vees, kuna otsis toitu. Toukasin teda, aga ta ikka oligi surnud. Uppunud? Ara kulmunud, nalginud? Ei tea...

Siis hakkas vihma sadama, varjusin suure palmi alla. Nii kui oma selja vastu palmi nojatusin, soitis minust mooda auto kirjaga Smooth. Eks ma siis pyya nyyd enam rahulikumalt votta, enam sujuvamalt.

Kui vihm otsa sai, siis korjasin ylesse veel 2 suurt palmilehte, milled tarisin oma korterisse.

Oli ikka retk.

Korraldan oma elu

Olen ette võtnud taaskord oma elu (tegelikult töötamise) ümberkorraldamise.
Peale USA reisi toimus nii palju muutusi (taaskord). Ei olnud ju mul tööd enam, sest lahkusin (kuigi see vana kohvik helistas mulle korduvalt tagasi ja palus kaaluda taastöötamist seal) oma vanast kohvikust jäädavalt. Sain küll lootustandva tööotsa Trunk nimelises restoran-baaris, mis maksis hästi, aga korraga kadusid seal vahetused ja üldse sügise saabudes kadus klientuur. Inimeste mõttes oli tore koht, aga mul olid vaid õhtused vahetused, mis lõppesid pahatihti peale ühte öösel.

Siis leidsin endale töökoha ühes toredas shokolaadi kohvikus, selle kohaga tundus, et lõpuks ometi leidisin midagi maitsvat hingele. Aga appikene, shokolaad või sitt, vahet pole. Ma pole veel nii nõmeda korralduse ja ülemustega kohas töötanud. Alguses ma ei saanud aru, et miks seal kõik nii imelikult vait ja asjalikud on. Siis taipasin, et igalpool on turvakaamerad. Paaril korral ma mõtlesin, et mida see ülemus mulle taha ruumi järgi kobiseb kui ma seal midagi korrastan - siis sain aru, et seal puudus turvakaamera, ju siis arvati, et ma niisama passin seal. Tuldi kontrollima.

Aga siis ma ka veel mõtlesin, et ju siis need vaheülemused on pisut imelikud, aga lõpuks tuli välja, et tegelikult selle koha omanik on hoopis täielik kontrollifriik ja tema äri on tema impeerium, mida ta hirmuvalitsemise all hoiab. Oh isver, peale omanikuga kontakti soovin sealt lihtsalt minema saada. See koht on nagu natside koonduslaager, et töö teeb sind vabaks, kiiremini ori! ja orjad omavahel suhelda ei tohi. A ma olen seal ka pisut salaja uurimistööd teinud ja arvan, et kui ma sealt nüüd välja saan, siis kohtusse ma nendega ka lähen. Nõuan kõik oma seadusejärgselt mitte makstud palga välja. Niivõrd kõva eestlasest austraallane ma olen juba küll.

Ja teine suur muutus oli, et me pidime oma vanast elukohast välja kolima. James oli seal ju elanud kokku juba 8 aastat. Oligi aeg kolida. Koduga oli õnne. Üks pühapaev, nii poolteist kuud tagasi, ärkasime ülesse ja mõtlesime, et oleks aeg siis uut kodu otsida. Läksime vaatama ühte Art Deco stiilis korterit St Kilda linnaosas, see mis merele lähemal. Korter meile meeldis, andsime avalduse sisse ja saime selle kohe endale. Korter on tõesti ruumikas, vana ja hea!

Üks pilt kah kodu ukse eest, me elame teisel korrusel ja korter on rõdu ja kaminaga! Väga uhke! Kõigi mugavastuega.

Tere, ma olen tagasi.

Tere, jah.
Olen tagasi.
Paus on labi,
Ja pole yldsegi habi,
viibides eemal.
Olin vasinud.

Blogimine vasitas.
Aga nyyd olen tagasi, kuid millise intensiivsusega, seda veel ei tea. Kord nadalas? Kord kuus? Kord kvartalis? Kord aastas? Kord yhe dekaadi jooksul - no see viimane oleks arvatavasti liiast. :)

Ja olen nyyd 30, igavesti 29.

30 on tore olla. Motle, kui ma elan vaid 60 aastaseks, siis pool elu on labitud.;) Arvestades eesti mehe lyhikest eluiga vorreldes eesti naise elueaga, siis poelks ju imestada midagi. Loodetavasti Austraalia paike pikendab mu eluiga vahemalt 120.

Aga tagasi 30seks saamise juurde.

Voiks ju kysida, et 'is it only love that he wants'? Siis see oli mul labiv otsing 20ndates. Uskumatu, aga ma leidisn selle. Tundsin ara ja andusin tingimusteta armastusele - ja see ongi minust teinud kosmilise kinkepaki vaariliseks. Arge alahinnake armastuse vaartust. Maailm vajab armastust.

Kuid veelkord tagasi 30seks saamise juurde.

Mmm... nyyd on kaes aeg, Aeg. Vaidetavalt 30ndad on parim aeg su elus. Oled 20ndatest labi tulnud, tead enam, selgroog on tugevam, haal valjem, oma haale kola ilusam. See tuleb panna teenistusse. 30ndad saavad olema eneserealisatsiooni ajaks.

See koik tuleb.

Tere, ma olen tagasi.



Yks foto kah peost. See ongi me uus korter, kaminaga! :)