Nii naljaks, aga nii see on.

On rohkemat...

Peab ütlema, et viimasel ajal, nii kolmandat aastat, pole aega koristamiseks. No pole aega. Koristamine tundub ajaraiskamine olevat. Ei jõua seda korda koguaeg hoida. On meeldiv kaos. Vanasti oli aega. Oli aega koristada... Oli aega kaenla alt karvu raseerida... Nüüd mühiseb seal mets. Pole aega. On palju looduslikum. Tolm ja karvad.

Broneerisime järjekordse puhkuse (mida me alati väärime) Sunshine Coast'le, üks ots oli 1 dollar, tagasisõit oli küll 69 x kallim. Aga siiski... Pole seal kandis käinud, kohe hea meel on minna. Pealegi me sõber abiellub ja meil on kutse pulma - seega saime kolm ühes pakkumise osaks: 1) lennukompanii sooduskampaania 2) me sõbra pulm just samal ajal kui lennukompanii sooduskampaania 3) puhkus. Abielluvad Sarah de Vries ja Willem de Jong. Tore. Naine saab ehk kandma nime Sarah de Vries de Jong?

Töötan nüüd 5-l päeval nädalas. Ideaal oleks 4 päeva. 5 päeva on liiga palju või teisisõnu üks päev on liiast. Aga ega töö konti murra. Samas usun, et üleüldine 4 päeva töötamist ja 3 päeva puhkust mõjuks inimestele tervikuna hästi (ehk oleksid kõik õnnelikumad?) ning võtaks hoogu ka majanduskasvult maha.

Mul oli siin igemetega probleeme. Palusin emal targast raamatust abi saata, et mida see probleem tähendada võiks. Vastus: Võimetus seista oma sõnade ees. Elu on muutunud lahjaks. Kui igemed veritsevad, siis sa ei tunne rõõmu otsustest, mida oled oma elus langetanud. Raviks on - oled otsusekindel inimene, viid asjad lõpuni ja su armastus enda vastu toetab sind.

Mhm, huvitav. Sest juba kaks kuud, kui minu käest on küsitud, et kuidas mul läheb, olen vastanud, et hästi, rahulikult, elu on tasakaalus, on töö ja on kodu ja on armastus, aga.... ei soovi lihtsalt sellise ideaaleluga leppida, tahan enamat. Aga hetkel ei saa, sest viisa lubab mul olla vaid nö stand by'l ja töötada ning oodata vastust. Aga mina olen vaimselt valmis enamaks - taaskord õppimiseks. Et oleks midagi veel. Põnevust. Kuid mitte PhD. Midagi loovat. Olen enesekindel inimene, viin oma mõtted ja plaanid lõpuni, armastan end. Oma otsuseid ma kahetsenud ei ole.

Aga igemed on ka juba paranemas. Sain ruttu hambaarsti juurde - kohe järgmisel päeval (keegi inimene oli oma aja üles ütelnud). PS! Arstid on siin väga sõbralikud! Arstidega on mul siin olnud vaid head kogemused.

Eile läksime kinno. Kinos oli taas õnne (meil Jamesiga koos on väga tihti õnne). Hakkasime piletit ostma, kui korraga üks inimene pöördus me poole sooviga oma pilet maha müüa. Siis pöördus teine inimene mu poole sooviga oma sõbra pilet tasuta lihtsalt ära anda. Saime kinno tasuta pileti ja mõlemad tasusime veel ühe poole pileti maksumuse. Väga tore. Täname! Ja film oli ka hea.

Selles mõttes, et elu ongi tore. Tänan.

Paneb naeratama.

Ps! Pole kirjutanud, et paar nädalat tagasi otsustasime spontaanselt linnast välja ookeani äärde sõita. Wow. Ookean on ikka vägev. Liigagi vägev. Lained olid nii tugevad, et kui püüdsin lained püüda, siis laine lihtsalt väänas mu käe välja. Mitmeid kordi ma sain lihtsalt uhutud kaldale. Sel korral olid lained tugevad isegi Jamesi jaoks, kes tõmbas 2 suutäit ookeanivett makku ja pidi oksendama rannas. Aga tõesti, lained on siin võimsad.

Jaapani katastroofi tuumavalguses

Pean kirjutama, et ma olen häiritud teadmisest, et Postimehe küsitluse järgi 60,3% pooldab jätkuvalt tuumaelektrijaamade rajamist.
Meil leidub isegi arvamusi, kes julgevad öelda, et Eesti oma tuumajaam tuleb nii-kui-nii.

Ma pole tuumateadlane, kuid humanitaarsest vaatevinklist olen tuumaenergia vastu. Kohutav, eks ole.

Vaatasin ükspäev saadet, kus jutustati lugu veest ja sellest, kuidas iidsed tsivilisatsioonid tekkisid sinna, kus oli vesi. Ja kadusid sealt, kust vesi otsa lõppes. Samal ööl oli unenägu, mis näitas, et tänased tsivilisatsioonid peavad kolima sealt, kus on toimunud tuumakatastroof, liigne radiatsioon ei lase piirkondades enam elada. Kuid see oli ainult unenägu. Reaalsuses on vaid hetkel Tsernobõl see koht, kus elada ei anna. Ja teine koht võib-olla on tekkimas - Jaapanis.

Ja tuumajaamad peavad olema vee lähedal, sest reaktorid vajavad jahutamist ja sellele kulub palju-palju vett.

BBC-s toodi Wikileaks'i kaudu välja, et Jaapani valitsusele anti 2 aasta tagasi hoiatus. Hoiatuses öeldi, et tuumajaamad ei pea suurele maavärinale vastu.

Eestis maavärinaid ei esine, kuigi...

Väljavõte EPL 30.dets.2010 artikklist /... vaid 30 kilomeetri kaugusel asuva Osmussaare põhjatipus registreeriti 25. oktoobril 1976 maavärin, mille võimsus oli 4,75 magnituudi Richteri skaala järgi. Tõenäosus, et midagi sellist Suur-Pakril kordub, on aga ääretult väike... /. Ja nii me jäämegi lootma selle väikese tõenäosuse mitte juhtumise peale.

Aga, see on vaid üks osa tõenäosusest. Tõenäosus õnnetuseks võib olla ka lihtne inimlik eksitus,tehnika altvedamine, terrorismiakt vms mida keegi ette ei oska näha.

2010 oli meedias ka sellise pealkirjaga uudis: "Haruldased liblikad takistavad Pakri poolsaarele gaasiterminali rajamist".
Ma tõesti loodan, et midagi sama haruldast ja imelist leitakse ka Pakri saartelt. Ka liblika tiivaripsutus võib katastroofi põhjustada.

Elu juhuslikkusest

Life is just full of intriguing accidental happenings... Isn't that just continuously surprisingly interesting.

Elu on täis intrigeerivaid juhuslikke juhtumisi... Kas pole see jätkuvalt üllatavalt huvitav.

Eile mõtlesin selle peale ja täna sain taaskord kinnitust, et juhslikkus ja üllatuslikkus jätkuvad jätkuvalt.

Olin mõelnud, et mul tuleks leida omale ka teine tööots või täiesti uus tööots, sest kolm päeva nädalas töötamist on hea ja stressivaba, kuid säästmist see ei luba (no õige pisut lubab). Mina kui uskuja igasugusesse posimisse ja unenägudesse palusin saata endale unenägu, milles saaksin veenduda, millisel suunal tööd otsida. Ja nii kurb kui sa ka polnud, unenäod ei näidanud midagi. Mitte midagi.

Aga täna öösel vastu hommikud oli siiski unenägu. Nimelt pakuti mulle tööd, öeldi, et tule meie juurde. Töökoht oli kohvikus, aga see kohvik oli palju suurem. Kutusujad olid mu sõbrad, kuigi ma neid ära ei tundnud. Ma olin unenäos ka pisut pettunud, et mulle kohta kohvikus pakuti - nimelt töö kätteõpitud lihtsuse tõttu.

Hommikul mõtlesin, et näed sa, tea, kas see tähendab, et pean uue töö kohvikusse leidma.

Aga siis läksin tööle ja tööpäeva lõpus soovis omanik minuga rääkida. Ta andis teada, et naine, kes hetkel töötas 2 päeva, soovib töötamise seal lõpetada, ning nad soovivad esimesena täistööaega mulle pakkuda, aga ainult siis, kui ma seda ise soovin, sest äkki ma soovin siiski jätkata 3 päeval nädalas.

Sünkroonsus universumis. Ma arvan, et ma võtan selle täistööaja vastu, sest see pole sugugi väsitav E-R 9.30 - min. 14.30 max. 15.15.

Muidugi võib kurvastada, et ma ei liigu suuremat ajupotentsiaali kasutamist lubava töö suunas, aga usun, et küll tuleb ka see aeg. Hetkel olen ma tööga kaitstud sealses kohvikus.

Aitäh!

Ps! töötutele... kui tööots tuleb sinuni suhteliselt lihtsalt ehk isegi suunalt, kust sa ei ole otsinud (kui siis alateadlikult), siis ehk tasub see vastu võtta. Kuna me pole hiromandid, siis me ei tea, mis edasi hakkab järgnema... Võib järgneda ainult head.

World Naked Bike Ride (sisaldab fotosid alasti inimestest, nõrganärvilistele hoiatuseks)

Eelmine pühapäev toimus World Naked Bike Ride.
Teema: loomulikkus, keskkonnateadlikkus, patsifism (sõja ja vägivalla eitamine), jalgrattakultuuri toetamine

See oli tõeliselt lahe sündmus, kui on võimalus, soovitan osaleda.

Melbourne'i rattasõidul osales kokku 145 julget ratturit. Alastus polnud sugugi kohustuslik, see oli võimalus, mida paljud julgesid kasutada. Võimalus oli ka värvidega eelnevalt oma keha kaunistada või/ja kirjutada sõnum, mis on sulle oluline. Mu sõnum oli "Nude is Cute" (Alastus on Armas) ja "Love not CO2" (Armastus mitte CO2). Sõnumitest meeldisid mulle veel "Dream Green" ja "You wish You would be as free as me".

Tsitaate

William Yang'i fotograafia, fotol on Pekingi olümpiavõitja vettehüppes austraallane Mathew Mitcham, kes tuli kapist kah välja.

Käisime Wheelers Center's BIG GAY WEEK'i raames toimunud kohtumisõhtul queer-kirjanikega. Kaks tsitaati kirjanik William Balke'i suust:

"Kasvades ülesse Cairns'i nimelises linnakeses, mõtlesin ma, et maailmas on vaid 4 homoseksuaali: Michelangelo, Leonardo da Vinci, Oscar Wilde ja mina.";

"Kõik armastavad esile tõusvaid kunstnikke, kui kunstnik on esile tõusnud, saab sellest lugeda eilsetest ajalehtedest.". Ehk kõlab viimane inglise keelsena paremini: "Everybody loves emerging artist, but when the artist has emerged you can read about it on yesterdays papers.".

Wheelers Centre on kirjanduse keskus, mis asub Melbourne's. Loodi see keskus, kuna Melbourne on UNESCO poolt ametlikult valitud kirjanduse pealinn maailmas.

Veel üks tsitaat filmist All That Jazz, peategelase Joe Gideon'i suust: "I don't believe in love, but I believe in saying "I love you"".

Kaader filmist

Ps! lõpetasin ühe kuni 3000 sõna lühijutu, mille kavatsen saata ühele konkursile. Hea tunne oli lõpetada, nagu oleks õlgadelt koorem laskunud.
Ps!! asetasin õlgadele uue koorma. Esimene lause mu esik reisi- ja fantaasiaromaanist enne 30. eluaastat kõlab "I was born in USSR.".