Thursday, July 23, 2009

Kunsti nimel

Mul on tunne, et mul tuleb iha 
omada salajast armukest sublimeerida kunsti! 
Milline loovjoud on iha! Mitte igapaev pole mul seda iha. 
Ihata Liha!
Varsket Liha!
Karnaalset Rahuldust!
Pahupoole pooratud elu.
Rapasust, moraali vabadust.
Elu melu.
Kunsti!

Koige tahtsam

Ema, Palju Onne!
Helistasin ka sulle. Jah, eks see kone olegi selline katkendlik, aga siiski seda vaart:)!

Palju Onne! 

Mida ma teen ehk olulised asjad ennem

Nokin siin ja nokin seal. 

Tana on minu ema synnipeav. Helistan talle hiljem ja soovin onne. Ikka hiljem, venitan koige tahtsamaga. Kogu aeg venitan. Mingi harjumus on venitada, oodata veel, natukene. Oodata kohalejoudmisega. Mitte astuda autost kohe valja vaid istuda veel autos, oodata, kuni ma valmis olen. Kuni ma valmis olen uude episoodi astuma. 

Ma ei teagi, kas ma olen. Sest tana kaisin Ylikoolis vestlemas, et kuidas ma sinna sisse saaksin astuda. Ei viitsinud isegi midagi eelnevalt uurida, et naida targemana, et nagu ma juba teaksin, mida ma tahan jne. Midagi ma ei tea. Ja eilse paeva vedelesin maha, uurimuse suhtes. Plaanisin minna raamatukokku ja lugeda yhte ja teist kultuurikorraldusest ja jatkusuutlikust majandamisest, aga... plaanid muutusid voi neid ei olnudki paeva algusest peale. 

Olen uhke enda yle, sest eile kaisin ujumas. Ujusin 20 x edasi ja tagasi. Keha oli vaga onnelik. Laksime James'ga ka spa'sse, kuum mullivann oli nii hea. Ma oigasin seal, sest see oli nii hea. Niii hea!! Kuid siis tuli yks tadi ja palus meil viisakalt lahkuda, kuna meil polnud kaepaela. Aga nii hea oli ka veidikeseks ajaks. See oli plaan, minna ujuma. Aga see juhtus ka siis, kui me ei plaaninud ja niisama kollerdasime. Ja peale ujumist ei viitsinudki enam midagi uurida kultuurikorraldusest ja jatkusuutlikust majandamisest. Ja polnudki vaja, sest see ei tulnud tana ka kone alla. Kui tore. Hoidsin energiat kokku. 

Peale ujumist kaisid meil ka kylalised. Yks oli vasitav. Ta ei tea, kas tunded, mida ta tunneb on ehedad... Keegi ei saa teda aidata. See vasitab. Motled, et ta voiks juba lahkuda, et mida ta jorutab, jokutab, mokutab, jobutab, kas ta on idioot! Ei ole, seda kindlasti mitte, lihtsalt filosoof. Kellele neid filosoofe vaja on. Elada nad ei moista. Tunda nad ei moista. Sest moistus ei vota.

Ylikooli jalutasin monuga, tekkis ka ajavaru. Sain juua kohvit. Palusin endale teha yhe very weak latte, ja saingi yhe sellise. 15 minutit tekkis ajavaru, et juua oma kohvi ja valmistada end ette kohtumiseks "tulevase Phd juhendajaga". Ajavaru jai isegi flirtimiseks. Kohvikioskis oli tool, arvatavasti oli tema esimene paev, yks tydruk. Ta oli paris kena ja siis ma motlesin, et ma flirdin temaga natuke. Et joon natuke uimaselt kohvi ja kirjutan motlikult midagi oma musta markmikku - justkui oma uut romaani voi miskit, kus tema on uus peategelane. Ja vahest naeratasin talle, justkui talle voi siis justkui temast kaugemale, temast labi. Et ta on tegelikult minu jaoks vaid ohk, et meie lugu ei saa kunagi juhtuma... Et tema on naine ja mina olen mees ja et meie lugu ei saa kunagi juhtuma.

Eile flirtisin ka. Flirt on nagu pogus vihmasabin. Toesti ainult sabin, kiire seenevihm, mis voiks alust anda puravike, pilvikute, kukeseente tekkeks... aga sellest sabinast jaab natuke vaheks. Tugevat hoovihma on vaja. Kuid mina olen juba vihma kaes. Seega ma saan vaid salaja sabistada. Olla naiivne. Noppida koiki neid voimalusi. Lubamatuid voimalusi.

Eile kaisin naituse avamisel. Olles yleeile joonud punast veini, join eile kunsti keskel valget veini. Siiski vaheldus. Vaheldus ka teenindajale, sest valja oli kallatud vaid punast veini. Ja seal olid need noored kunstnikud, kunstihuvilised boheemid, koik nii huvitavad ja mina. Toesti, kunst on huvitav. Yhest pilgust areneb tere, terest vestlus... Moni pilk jaabki ruumi. Igatsema. Moni tere saab teada toe, et ma olen juba vihma kaes ja siis sabin vaibub, kaob. Justkui polegi enam huvi minu vastu, jaab vaid kunst. 

Tana on minu ema synnipaev, ma helistan talle hiljem.

Wednesday, July 22, 2009

Avamised

Peale veini
motetes madalal
pooled otsimas oma kunstnikku
pooled leidmas oma muusat
pooled sublimeerimas
pooled saavad kokku
Valget veini?
Punast veini?
korged kunstid on seintel
naitus on avatud!

Tuvi

Yks tuvi istus prygikastide juures
markasin teda seal nukrutsemas juba mitmendat paeva 
rabaldunud, hall ja rapane
nokkis sealt mis sai
mulle tundus
et ta ei saanud lennata
sest ta saba oli vaga rabal
Seal oli ta kodu
inimtegevuse ylejaakide juures
tema toidulaua juures
elutuba, magamistuba, peldik
Ykspaev viskasin prygikonteinerisse leiba ja saia
mitte vanaks lainud leiba ja saia
lihtsalt toopaevalopu ylejaake 
ei nainud, et tuvi istus prygikonteineri aarel
viskasin talle prygikotitaie leibade-ja-saiadega pea-aegu vastu pead
Prygikott lendas tema poole teele, hilja markasin...
motlesin, et liiga hilja markasin...
Aga tuvi tousis Lendu!
Lootus!

Monday, July 13, 2009

La dolce vida

Toik on see -
koigile maitsevad kommid.
Lollypop'i maitse on suus, magus, lutsutud,
mis sest, et ma elan -
Matused,
mis toimuvad nii kui nii -
ootamata.
Koik, kes veel elavad
on kutsutud.

Saturday, July 11, 2009

Tuulepesad

Alus
kaunis tuuline ilm
on pealise koik ara ulunud
Kaunis
on koik hirmu ara uhunud
haigutav hall vihm
Seemned
mis ei ole ara madanenud
idanevad
Tuultepesades

Thursday, July 9, 2009

Paike

Oh, lopuks ometi

Palju Onne! Palvisin teise aasta working-holiday viisa s.t. mul tuleb riigist lahkuda 15.aug.2010.
Palju Onne! Sain endale osalise tooajaga tookoha.

Tana oli proovipaev, minu edasilykatud proovipaev, sest jain esimese proovipaeva toimumise ajaks haigeks. Seagrippi noh! Aga pole hullu, terve Melbourne poeb seda seagrippi. Voib-olla pole see kah seagripp, voib-olla on lihtsalt gripp. Olgu neetud see talv, igatsen kevadet!

Toole sain lihtsalt. Ptui-ptui-ptui! Teadsin, et saan toole pagariarisse, mis tootab ka kohvikuna. Nagin seda unes, kui hakkasin tagasi Melbourne tulema Dunoonist. Aga ok, see selleks, sellistest juhtumitest hakkab mul pea valutama, sest ma ei kontrolli selliseid juhtumeid. Jagasin siis erinevatesse kohtadesse oma cv-d, ka kahte pagariarisse. Kusagilt ei vastatud. Yks hommik tegi James ootamatu liigutuse ja viis mu hommikusoogile Smith streetile. Tavaliselt soome nadalavahetustel hommikust Lentilsis, kodu lahedal, seekord mitte. James vottis ka mu cv-d kaasa, et koos jagada. Jagasimegi siis erinevatesse kohvikutesse. Ja kui hakkasime Smith streetilt ara soitma, siis markasin, et meie hommikusoogi kohviku vastas on yks tagasihoidlik pagariari. Olin autosse istumas, kuid tuletasin endale meelde oma unenao ja viisin cv sinna. Samal paeval helistati ja kutsuti intervjuule. Siis anti proovipaev, mille ma palusin edasi lykata ja nyyd anti ka tood. Ja too ongi selline, nagu unes nagin. Pagariaris tegemas erinevaid asju. Leti taga kliente teenindamas, kohvisid valmistamas, voileibu tegemas (siin syyakse suuri voileibu) jms. Mulle meeldib. Vaga tavaline lihtne kohake. Ja ma saan seal palka ja syya ja juua ja voin koju viia nii palju saiakesi kui vaid soovin, sest tanase paeva kypsetised enam homsesse ei kolba. Iga paev uus kraam. Jah, naljakas, sest varem kartsin nii voileibu valmistada kui kohvisid teha, aga nyyd teen molemat ja see veel lihtsam kui pidev laudade teenindamine ettekandjana. Mis mulle veel meeldis - pisikesed prussakad seal. Yliarmas, pretensioonitu. Ja minu ristimine sinna kohta toimus ka ara. Nimelt paluti mul ylemustele kohvid valmistada. Tegin ja asusin siis neid ettevaatlikult teisele korrusele kabinetti viima, hoides pingsalt pilku kohvidel, et ykski tilk maha ei kukuks. Ma olin kabineti uksest sisse astumas kui kais ootamatu kolakas vastu mu pead ja yks kohvitass lendas kabinetti sisse. Koik hakkasid naerma, sest ma nii pyydsin, aga ei marganud, et uksepiit oli vaga madal, et ilma kummardamata sisse ei paasenuks. See oli viimase aja yks naljakamaid juhtumeid.

Ah-ah-haa. Ja siin riigis on kirikud myygiks. Kes tahab, tulgu ostku. Void kirikuga teha mida tahad: restorani, hotelli, luksuskorteri.

Wednesday, July 8, 2009

Paine

Liiga palju informatsiooni on seal
koikjal
kondisin ja vaatasin vaid teed
jalge ette maha
lihtsalt asfalti - motte vabadust
aju ei suuda seda toodelda mis seal koik on ette soodetud
kuumeneb yle
Raske on hakkama saada uues kohas
Nagin unes, et vihas murdsin oma mobla pooleks
ei joudnud edasi kondida ja mul oli nii palju tavaari kaasas
niisama saadud, igaks juhuks, et akki laheb vaja
pyydsin ema katte saada, et ta mulle jargi tuleks
aga ei suutnud ema numbrit yles leida
ja vihas murdsin telefoni pooleks
Siis arkasin ylesse
Olin hullult palju higistanud
T-sark oli higist marg
Ei taha informatsiooni
ei taha ka igaks juhuks
Ma ei suuda nimesid meelde jatta -
andestage mulle!
iga kaheksakymne minuti jarel kustutab mu malu koik
ja ma ei maleta midagi
ei taha ka igaks juhuks

Monday, July 6, 2009

Olek Minek

kui elada siin ja nyyd
kas on siis perspektiivi
kas sa usud
et on
IDEE ON
siis tuleb edasi minna

Fyysika seadused

koik volad, mis on yleval
peavad tulema alla
koik voo-laad, mis on y-le-vaal
pea-vaad tu-lee-maa all-laaa
koik volad
mis on yleval
peavad
tulema
alla

KURBUS

Veel leinan oma arvutit taga
ohkan
Sobral varastati maja eest uus auto
Miks? Miks sellised asjad juhtuvad?
Miks ma pean oma aia kinni myyrima?
Miks ma pean akende ja uste ette trellid panema?
Miks ma pean enda kodus tundma nagu vanglas?
Miks? Siin... Linnas!
miks...
Miks on nii palju vardjaid seal valjas?

MA KUULUN KORVALE

MA POLE YLDSE VIIMASEL AJAL TOOTANUD
TYDIMUS TULEB PEALE
ELUTYDIMUS
ELUS PETTUMINE
MITTE MILLESTKI
MIDAGI POLE TEHA
MA POLE SOTSIAALNE

be active!

ma kuulun korvale
korvaltanavatele lonkima
tuules vihmas paikeses
lonkimas
igavlemas
ma pole sotsiaalne

MAKE YOUR DREAMS COME TRUE!
graffiti - autor tundmatu

Sunday, July 5, 2009

Ma armastan oma fisherman pykse. Need on nii head jalas. Eile sidusin nad endale jalga, kuigi oli kylm. Aga James ostis mulle kindad. Need hoiavad mind soojas. Unustasin enda kindad, milled ostsin endale synnipaevaks, kusagile. Vist unustasin nad Aaroni ja Steve'i yhisautosse. Nad ostsid kahe peale auto. Jagavad seda. Kord soidab yks, kord teine. Vastavalt vajadusele. Ja mu synnipaeva kindad on voib-olla seal autos. Aga James ostis mulle sellised kindad nagu tal endalgi, ainult teist varvi. Meie kindad on ilma sormeotsteta. Saab raha rahakoti vahelt lihtsalt valja votta.

Kaisin eile Lentil as Anything' is vabatahtlikuna tool. Oh, seal oli hea. Raha ei maksta, saab syya ja juua. Inimesed on seal vaga toredad. Ja saab teha asju omas tempos.

Siis kohtusime Jamesi vanima sobraga, Tomi ja tema tydrukuga. Kaisime valjas soomas ja joime palju veini ja laksime kusagile Laohoonesse performanceid kaema. Seal oli huvitav crowd. Hiljem laks peoks ja peoks ja peoks.

Oh pidu, oh elu. Oh Armastus.

Friday, July 3, 2009

Fooniks

Pyhin laualt tolmu
niiske lapiga tomban yle laua
loon uut pinnast...

Asun raamatut lugema
leht lehe jarel uus tekst, uus!
Ootan raamatu loppu - labiloetud lugu
vanavara...
Kas ongi motet lopuni lugeda?

Napud kylmetavad kylmas ruumis lugemisest
Koolnukylmus
peatykk peatyki jarel lahemale
ette teada ju...

Minu uus elu

Minu uus elu. Uus algus. Uuesti...
Koik algab uuesti.
Ma armun uuesti. Sinusse.
Siin ja nyyd.
Kui tuled koju ja avastad, et su toas on moobel ymber tostetud.
Tuba on uus.
Puzzletykkidest on moodustunud uus tervik.
Jogi on uuristanud uue voolutee.
Linnupessa saabuvad uued linnud.
Sa kannad uusi riideid. Uhiuusi.
Sa armud uuesti oma linna oma partnerisse.
Sa oled uus.
Sinu uue elu algus. Uhkelt.