OUT OF RANGE!

ROADTRIPPING!

BE AWARE!

GAY GUYS ON ROAD:)

Villis polenud jalad

Eile oli mul paha tuju... Ometigi nii palju head on viimasel ajal juhtunud (siiski ka huvitavalt halba).

Jamesi synnipaev oli, mis oli vaga tore. Suur pidu oli. Viimased kylalised laksid tuttu paiksetousu ajal. Mina sel ajal juba magasin.

Ja majas on tormid raugenud... kuigi... Mis juhtus? Ah, ei midagi nii olulist, et viitsiks kirja panna... Voib-olla laheb sedasi, et jaanuaris kolin sinna, kuhu pidin kolima kolm kuud tagasi. Tegelikult juhtus see, et inimesed tegid suu lahti ja palju informatsiooni, mis oli varjatud, paiskus valja. Ohk sai puhtamaks. See ikkagi ju shared-house.

Aga eile oli pisut paha tuju. Hiljem moistsin, et pean tegema neid asju, mida ise tahan teha ja mitte laskma end Jamesi vooluga kaasa minna. Ta vottis mind eile enda too juurde kaasa. Ta tootab lisaks ACF-le (Australian Conservation Foundation) ka ICAN-is (International Campaign Against Nuclear Weapons). Aga tundsin, et raiskan oma aega seal ja lahkusin. Jalutasin Melbourne Ylikooli juurde, avastasin yhe maja, mis eestis kannaks lossi tiitlit. Lossihoovis kasvas suur puu, siis vedelesin seal puu all pool tundi ja motlesin. Motlesin valja, et ma olen koike osaliselt:

1. osaliselt kunstnik

2. osaliselt kirjanik

3. osaliselt korraldaja-organiseerija

4. osaliselt naitleja

5. osaliselt teadlane (PhD mottes)

Et mind huvitab koik osaliselt. Kaleidoskoop. Enne rahu ei saa, kui...

Siis asusin koju jalutama, kuid mu jalanou hakkas mind hooruma. Motlesin, need on nagunii juba nii vanad, et viskan nad yldse minema ja jalutan koju paljajalu. Yhel oli juba ju auk talla all pikemat aega.

Mu kolm aastat tagasi Madriidist ostetud jalanoud leidsin eile oma lopu Austraalia prygikastis. Rahu.

Aga mu paljajalu jalutuskaik koju loppes poletusvillidega taldade all. Asfalt oli kuradima kuum!

Eile sai veel ka ujumas kainud, St.Kildas ohtusoogil, paikeseloojangut vaatamas ja kodupiirkonna pubis ollet joomas.

Ps! Mulle ei meeldi vaga ratsionaalsed inimesed. Tunne on nagu pea oleks kruustangide vahel.

Kruustanginimesi voib kohata vanema polvkonna esindajate seas, aga ka noorte hulgas.

Mehele

Ma kummardan Mees su ees

Su ees laskun polvili

Olen alasti

ja suu ammuli

Oo ma ootan

Ootan

Ootan

Haara mu pea

Suru mu ego maha

Ma ootan

et saada vabaks

Heia, heia, heia...

Eile sain toredaid komplimente.

1. olime yhes laohoones synnipaevapeol ja laksin baarileti aarde ollet ostma ning asusin yhe noormehega seal arutama, et tea, mis see olle ka maksab... Ta midagi vastas ja siis ytles, et mu nagu on nii selge, klaar ja silmad nii saravad (Your face is so light and eyes so bright), et ta pole isegi veel hapet (acid) tarvitanud. Paris ilus kommentaar vohivooralt.

2. laksime gaybaari suitsuruumi, ma avasin ukse ja koperdasin natuke, yks mees tuli mu juurde ja ytles, et ma olen nagu Guy Ritchie, kes astus oma uue filmi esilinastuselt valja.

3. 2x kogu ohtu jooksul tulid vohivoorad mu juurde ja parisid, kas ma olen prantslane. Vb seetottu, et ma kandsin soni, see ju nii prantsuslik.

Kuid jah, meiga oli sel ohtul kaasas ka yks prantslane, Jean-Francois. Bernardo juures tutvusime ka yhe hispaanlasega, kelle nime ei maleta, aga nii ilus oli kuulata kuidas Bernardo ja ta kylaline hispaania keelt raakisid. Hispaania keele kola meeldib mulle, see on vaga voolav, mahe.

Eile oli ka mu viimane toopaev, nyyd 3 nadalat puhkust. See tootamine tyytaski ara juba.

Vahepeal olid siinpool me eukohas ka suured draamad. Nyyd on draamad labi.

Hammastunud, aga kaos ei hammasta mind

hei, jah, hammastunud

kaos toesti ei hammasta mind

ja kaose all motlen ma midagi, mida sa ei saa kontrollida, miski, mis on korrastatuse all nagu jaal kondimine, sa ei tea, kas jouad teisele kaldale voi vajud pohja...

Aga ka paris mitte, sest kaos ei vajuta mind pohja. Kui hakkan vajuma, tean, et jaan pysti.

Kaos pinna all.

Kaose all on pind ja tegelikult on see lift, mis soidutab sind kiirkorras korgemale tasandile.

See on vaga huvitav, sa oled teadlik. Jalgid. Lahed kaosega kaasa. Nagu rokk-kontserdil. Rahvamassi sees. Kaoses.

Lopp on taaskord lahedal...... vardjalik lopp

Tana oli too juures raske paev. Ka unenagu eelneval ool oli raske ja tunne oli, et ei taha toole minna. Et on aeg... muutuseks.

Unenaos saabus me ouele Ossukylas tuleviku helikopter ja tahtsad mehed astusid valja (justkui soda oleks kainud). Mehed tulid automaatidega me elutuppa. Naljakas oli see, et toas mangisid Marleen ja Markus (ehk?) vanaaegsete pyssidega. Ma ise olin narviline. Mehed tulid tuppa ja teatasid, et nad otsivad taga yhte pogenikku. Koik asusid pogenikku ouest taga ostima... Tadi, ema, ode - kogu perekond ja ka tahtsad mehed pyssidega. Mina vaatasin seda koike koduukselt. Olukord oli pinev, kuid lopuks pyydis tadi pogeniku kinni. Pogenikuks osutus lastekodu laps. Aga... ta oli vard. Ja tegelikult mulle tundus, et tegemist pole lapsega vaid vardjaga, kes naeb laps valja, kuid pariselt on juba vana inimene. Ametnikel oli hea meel, et see vard ametlikult yles leiti. Tahtis auto soitis me maja ette (numbrimark oli varjutatud) ja mehed autost teatasid, et see vard on nyyd meie mure, sest nemad on ta yles leidnud, seaduse ees on koik korras. Ma sain nii tigedaks sellise suhtumise peale, et votsin selle vardtegelase ja virutasin ametnike poole teele. Vard kukkus kividele. Siis laksin ma elutuppa tagasi. Ametnikud kadusid, aga mind hairis teadmine, et see vard on ikka veel vaba ja ma tunnetasin, et sel vardil on kurjad plaanid, samas hairis mind ka ametnike suhtumine. Ma polnud kindel, kas kividele kukkumine ta tappis voi ehk ametnikud votsid ta kaasa voi jatsid hoopis vabadusse. Elutuba muutus kohvikuks (tookohaks, kus ma hetkel tootan) ja mul oli kaks klienti, kes olid esitanud tellimused. Mul oli aga nii kiire ja nii palju segajaid, et ma ei saanud kuidagi tellimuste taitmisega hakkama. Yks klient oli noormees, Alain (prantslane, kellega tutvusin kohvikus istudes ja kellega oli tore vestelda, kuid kes kunagi ei lasknud end posele suudelda, selmet ulatas kae tervituseks - see hairis mind tema puhul, sest olen nii harjunud posele suudlema ning seda ilma igasuguse seksuaalse alatooniga), teine klient oli yks naine, kes kylstab me kohvikut (kylastas ka tana ja ta ei saanud oma tavaparast voileiba, kuna olin yksi tool ja polnud joudnud voilevabaari veel avada). Ma ei saanudki nende tellimustega hakkama, sest ma olin yksi tool ja koguaeg tuli midagi muud ja tahtsamat vahele. Igaljuhul jargmisel hetkel oli saabunud oo ja koik magasid. Minu ode ja ema olid jatnud klaasuksed lahti, mille vahelt lehvisid ootuule kaes kardinad, ning mina kartsin, et see vard tuleb veel tagasi ja labi lahtise ukse on tal vaga kerge midagi oudset korda saata. Ma olin enda peale nii tige, et ma seda vardjat ara ei tapnud. Kujutasin, endale unenaos ette, et havitasin selle vardja, visates ta sillalt kuristikku, mida katsid altpoolt korgpingeliinid ning millesse see laps-vanainimene-vard koigepealt takerdunuks. Aga ma ei teinud seda, sest see vard kadus teadmatusse. Yhel hetkel jalutasin tigedalt koduteel ja ode tuli mulle vast ja palus taevasse vaadata. Taevas olid igasugu erineva kujuga UFOlaevad, mis liikusid ootaevas tahtede vahel ringi. Vahepeal need laevad olidki justkui liikuvad tahtkujud. Kondisin koju ja tundsin, et tegelikult see vard pole yldse nii oluline... See vard tegelikkuses on nii vaike ja tahtsusetu vorreldes kosmosega.

Ok. Laksin toole ja motlesin, et oli ikka yks imelik unenagu. Tool oli justkui koik alguses korras, koik kulges tavaparaselt. Kuigi, seekord ei aidanud mind koogipoisid ega koristaja (tavaliselt nad aitavad pyhapaeval), olin toodega yksi. Yhel hetkel avastasin, et meil pole klaaspindade puhastamise vahendit. Otsisin ja mitte kusagil pole. Ja keegi midagi ei tea ka. Asusin pindu puhastama seebiveega. Seda nagi manager, kes palus mul mitte seda teha ja klaaspindadepuhastamise vahendit kasutada. Ytlesin talle, et meil pole seda. Ta vaatas oma pilguga ka ning samuti ei leidnud. Siis palus ta mul poodi minna ja see osta, andis rahagi, siis motles ymber, vottsi raha ja toi mulle selle vahendi. Ok, aga koik see jamamine tekitas ajalise nihke. Siis hakaksid juba kliendid tulema, keda ka manager pidi teenindama, lisaks pidi ka ta pindu puhastama, sest mul olid muud tegemised. Lopuks tuli yks klient, kes ostis 3.50 maksva saiakese ja ulatas 50 dollarise. Avasin kassa ja meil polnud piisvalt vahetusraha. Manager oli seal juures. Tekkis mone sekundiline mottepaus. Siis kysis manager mu kaest, nahes, et hoian 50 dollarist rahatahte, kas soovin vahetusraha. Vastasin jah, ta laks oma kabinetist seda tooma. Vahepeal aga andis klient mulle tapse raha, sest ta nagi situatsiooni ja seda, et meil puudus kassas vahetusraha. Manager tuli tagasi, pani raha kassasse ja lausus mulle: "Teinekord, kui raha pole, siis ara seisa seal nagu idioot". Ma ei saanud tapselt aru, mida ta ytles, aju justkui ei regeerinud sellisele lollusele. Palusin korrata. Manager tuli tigedalt minu juurde ja lausus valjul haalel selle sama lause kliendi ja teiste tootajate kuuldes. Aga nagu koer kylale nii kyla koerale. Ma karjusin talle vastu, et teinekord garanteerigu, et vahetusraha on olemas ja, et tema teenindas kliente enne mind, nahes selliselt samuti kassa seisu (ja varem pole kunagi mingit jama olnud vahetusraha puudumisel, me lihtsalt jatame kliendi ootele ja toome selle). Yhesonaga sellega sai pinge ohku kruvitud. Ahjaa, kusjuures manager ise tuli tana veel toole tunni ajase hilinemisega.

Motlesin, et kuidas ma edasiselt reageerin:

1. lahkun kohe ja paevapealt, sest see tookoht on nagunii korrumpeerunud, makstes oma tootajatale narust palka ja seda seadusi eirates + kohvik ja pagariari on nii rapane, seal jooksevad ringi prussakad ja ka hiir, kui tahaksin saaksin seetottu endale seadusekaitse

2. raagin juhtunust omanikule ja seda manageri juuresolekul, teatan, et mulle ei meeldi, kui mind idioodiks kutsutakse, kehtestan ennast nende silmis

3. ei reageeri, sest planeerin nagunii tootada vaid yhe lisanadala selles kohas

Otsustasin kolmanda variandi kasuks, kuigi sees keeras, sest tahaks kogu sellele korrumpeerunud pesale vastu keerata.

Aga paev pakkus poneva pyandi. Nimelt enne minu vahetuse loppu tuli yks tootaja mu juurde ja teavitas, et on minu poolt selles loos, mis juhtus. Et manager oli talle raakinud, kuidas Jan oli jatnud tana koha avamata ja koik oli yks suur kaos. Aga tema kui tootaja on minu poolel, sest ta teab, et pole voimalik yksinda kohvikut avada: lauad paigale sattida, leivad valja panna, klaaspinnad puhastada, saiakesed valja panna jne... + samal ajal teenindada kliente. Kuid mind yllatas hoopis see, et manager oli suutnud nii rumal olla, et laks teisele tootajale, kes on minuga samal toopostil, mind laimama. Nyyd tegin otsuse, et lahen ylemuste kabinetti arutama seda situatsiooni.

Tulemus oli see, et omanik ei andnud sonaoigust ka managerile vaid vabandas minu ees. Kuid miks ta vabandas? Selleparast, et ta teab, et koik seal kohas on ligadi-logadi seadusevastane... Kuid me koik mangime seda mangu kaasa... Raha parast! Kui tekkis minu naol leek, siis tuli see ruttu-ruttu kustudada, et ari edasi kestaks... See ongi see vard mu unenaos. See, et sa ei saa sellest lahti, see on liiga suur, see suhtumise vardjalikkus.

Ja loppkokkuvottes, kas ongi see minu ylesanne valismaalasena voidelda yhe korrumpeerunud pagariariga? Elu on ju palju suurem... Nyyd mangis elu mulle katte hea eelise tookohalt lahkumiseks...

Aga siiski, vard jaab...

Hoia moistus selge, kell on veel vahe

Armukadeduse hapus piimas

hulbin

logane kaltsium minu ymber

haisev

kui surnult syndinud vasikas

pyyan mitte juua

mitte juua yhtegi soomu

haput piima

Lihtsalt varsket piima

Labi korbe

Kihutame 200 km tunnis

meil on kiire - torm on saabumas

Tuluke paneelil vilgub

Auto kiunub: bensiini, bensiini!

Kiirust juurde, adrenaliini

Haaletaja!

Ei, sel korral ei, ruumi autos on vaid kahele

missest, tagaiste tyhi, ootab

Jah, haaletaja, sina jaad see kord vahele

Lehvitame sulle

kas markad meid

oh ei, su nagu anub paastmist

me ei peatu, vaid kihutame mooda teid

Oo ei, kas tuleb jaam voi ei tule

auto kuumuses vappub - ei joua enam

ees laeb pimedaks

Korbeliiv see varjutab paiksetule

Ees vaatan - see on miraaz!

Labi liiva valgus kumab

vajuta nyyd pedaali, anna gaasi

see tuluke on me vahepeatus, me jaam

Peatus, hetk...

Sa lased bensiinipaagi tais

Kas torm on selleks korraks labi?

Ohkame kergendatult

See oli korbetormi vagi

Punased silmad ja Deja Vu...

Deja Vu...

Eile tuli James koos Chris'iga koju. Meie yhine vaba paev kujunes sedasi, et veetsime enamuse ajast toimetades omi asju. Aga jah, mind nahes kysis Chris, miks mu silmad punased on. Kuna olin paeval basseini aares vedelenud, siis pakkusin, et kloorivesi on silmad punetama pannud. Hiljem kysis sedasama James ja oli pisut mures mu silmade parast. Seekord laksin peegli ette asja uurima. Jep, mu molema silma ymber oli punane laik nagu panda karul. Nyyd sain asjale pihta. Ma peesitasin ju paikese kaes ja ainuke piirkond, kuhu ma paikesekreemi ei maarinud olid silmaalused ja -laud. Mu silmade ymbrus oli taiesti polenud. Seekord ei kasutanud silmade kaitseks ka paikeseprille. Ohtul maarisin koduaija aaloet silmadele. Tana on pisut parem.

Tool pakuti mu punetavate silmaymbruste kohta jargnevaid lahendusi:

1. tugev pohmell

2. olen peksa saanud

3. olen palju nutnud

Paikesepoletust ei osanud keegi pakkuda, tundus liiga absurdne.

Austraalias olles olen kogenud vaga palju deja vu-sid. Ka eile, kui vedelesime Jamesiga voodis ja vaatasime lapakast John Safran showd (see on vaga naljaks!), tundus koik juba varem kogetuna, nahtuna. Motlesin, kas oleme varasemalt sellises situatsioonis olnud, aga ei. Me pole koos voodis olles lapakast filmi vaadanud.

Tana laksin toole ja seades valikohviku piirdeid paika teadsin oma vaimusilmas, et yks kindel piire kukub tana toopaeva jooksul yhel hetkel ymber. Ma teadsin milline piire peaks kukkuma, sest olin seda juba eelnevalt kogenud. Kui votsin endale hommikusoogi pausi, istudes akna all ja vaadates aknast valja, kukkuski see piire ymber. See oli taielik ja vaga tugev deja vu. Voib-olla see polnud deja vu, voib-olla nagin ma lihtsalt ette...

Lykkame aga takka!

Tere tulemast!

Tana kaisin Per Square Metre galeriis ja 'bookisin' oma esimese naituse tarvis aja. Maksin ka 250.- aud-i ettemaksu. Hurraa!

Naitus saab toimuma ajavahemikus 28.aprill-9.mai 2010. Olete oodatud kylastama:)

Tegemist saab olema grupinaitusega. Panen kokku 4 kunstnikku, igayks saab yhe seina. Siis on odavam ja ruumi on seal ju nagunii ning mitmekesi on lobusam.

Ja ma ise korraldan selle, kasutan oma kultuurikorralduse magistrikraadi:)

Kusjuures, selles galeriis jain ma rasedaks mottest, et ma voiksin ise naituse korraldada selmet koguaeg teiste naituste avamistel viibida. Aga siis hakkasin ma tahtma rohkemat ja vaimustusin C3 galeriist, kuhu ma ruttu avalduse saatsin. Vastus oli siiski stiilis, kahjuks peame teile teatama sellel korral... See mind eriti ei kurvastanud, sest omanik ju mainis, et 20% 100%st kunstnikest saab seal naitust korraldada. Aga kuna rent oli seal habematult odav, tahtsin siiski proovida. Nyyd tuleb rent sama odav, sest kulud lahevad jagamisele.

Kaasan vaid need kunstnikud, kes ytlevad koheselt Jah ning on koheselt ka nous tasuma osa ettemaksust. Kui keegi ytleb Jah ja hiljem, et arutame, siis jaab ta mangust valja. Mul pole aega arutada ja masseerida. Aeg on nyyd!

NB! kui ma korraldan siin, Austraalias naituse, siis saab minust rahvusvaheline kunstnik :)

Absoluutselt Koik

The Love Revolver

Koik on voimalik

Absoluutselt koik

Tylid Lobud Janud

Naljad Sojad Roomud

Armastus

Liblikate parv touseb veeloigust lendu

Ah, Kui ylev!

Lendlev!

Mida need liblikad korda on saatnud?

Kas touseb nyyd soda

Voi saabub rahuaeg

Liblikate tiivaloogid saadavad teele vibratsioonid

Absoluutselt koik on voimalik!

Kuradi kapitalism!

Shaun, Jan & James

Vedelen voodis. Valjas sajab vihma. Hommikul kella kaheksa paiku hakkas sadama ja sajab siiani. Kell on pool kaksteist. Kass lebab ka mu korval. Terve oo magas ta mu kylje all.

Akna taga oitseb yks puu. Oied on ornroosad, kuid puu nime ma ei tea. Kohalik. Fotoaparaati ei ole, pilti ei saa teha.

Eile kaisime kinos. Mulle ei meeldinud ylde see film. Ei maleta isegi pealkirja. Film raakis loo yhest tegelasest USA-s, kes tootas suures korporatsioonis ning saavutas edu labi valede, kuid hiljem laks yheksaks aastaks vangi, kuna vottis 9 miljonit dollarit (voi rohkemgi) altkaemaksu. Film pohines elus pariselt aset leidnud lool. See oli lugu ameerikalikust edu mudelist, kus inimene laheb peast lopuks lolliks.

Vahepeal suhtelsime siin ka yhe USA neiuga ja sain teada "ponevaid" fakte "vaba maailma" elust. Naiteks pole USA elanikel tervisekindlustust, mitte mingisugustki (kui sul on raha, siis saad lubada arsti juurde minekut)! Ja najakas on moelda, et inimesed seal voitlevad Obama tervisekindlustuse reformi vastu. Nad kardavad seal koike, mis on natukenegi sotsialistlik, riigi poolt juhitav. Huvitav fakt oli ka see, et USA-s pole inimetele ette nahtud puhkust. Kui sa tootad taistooajaga, siis saad votta aastas 10 paeva puhkust, aga enamik ei vota, sest see naitaks, et sa pole hea tootaja. 10 paeva aastas puhkuseks!? Mille nimel nad rabavad seal?

Kohati tundub mulle, et austraallased pyyavad saada edukamateks kui USA-lased. Statistika ytleb, et nyyd hoiab austraalia korgeimat kohta majade suuruse edetabelis. Varem olid suurimad elumajad USA-s, nyyd siin. Huvitav fakt on ka see, et austraallased lykkasid USA ylekaaluliste esikohalt teisele kohale.

Kohati tundub, et Austraalia soovib kompenseerida midagi, mida tema suur vend USA on ammu juba korda saatnud - end tais soonud ja inimesed suurtesse kastidesse surunud.

Oma maja on austraallaste jaoks nagu aamen kirikus. Selles suunas kaib vaga tugev propaganda, ka valitsuse tasandil. Eesmark on jouda 'first home buyers'-teni, nemad on turg. Noored, kellele tuleb varakult selgeks teha, et oma maja teeb neid vaga onnelikuks. Ja mida ongi muud elult vaja kui vaid elukaaslast, kolme-nelja autot ja maja. Nagu seal filmis, mida vaatasin, mehel oli kaheksa autot, millest kolme ta polnud kordagi kasutanud.

Ma pole veel aru saanud, kas ma hakkan muutuma (voi olengi) roheliseks voi sotsialistiks (voi on need yks ja seesama). Taimetoitlane ma juba olen (soon kyll kala).

Reedeohtune peolkaik: James & mina

Ka laupaeval oli synnipaevapidu ja ka pyhapaeval oli synnipaeva piknik. Sotsiaalne kalender on tihe-tihe...

Kunagi oli reede ja 13

Mina ja Chris

Kunagi oli reede ja 13 ja oli pidu. See oli stiilipidu Reede 13. Ma ei muutnud oma stiili... mul viskavad need stiilipeod juba nii yle. Kas tavalisena ongi enam voimalik peole minna? Ma olen nii laisk, ei viitsi riietuda, see votab ju kohutava aja:) Aga siiski, pildil on naha, et olen oma stiili muutnud, ylemine osa on Jamesi oma. James kannab ka minu riideid, eile oli tal enda omad vaid jalanoud, aluspesu ja sokid.

Pisikene fotoklops minust ja Chrisist peol.

Kusagil on kaarid...

Kaisime vaatamas filmi 'AntiKristus'. Pean ytlema, et olin eelnevalt filmi kohta kuulnud nii head kui halba - kinosaalist valjakondivatest kriitikutest kuni aplodeeriva publikuni... Ise kogesin sarnaseid tundeid, soovi valja jalutada, tundes, et see film oleks pidanud jaama filmimata, kuid samas ka onne lopuni vastu pidamise tottu. Ja tuleb oelda, kui vagiina kaaridega loikamise stseenini vastu pidasin ja stseeni ise yle elasin, olid oudused selleks korraks labi.

Minu jaoks oli see film pigem psyhholoogiline thriller kui oudusfilm. Psyhholoogiline mojutamine, sellel mangimine on minu jaoks kahtlemata oudsam kui labane veristamine ekraanil. Lars von Trier sai sellega hakkama. Film on ilus, kunstiline.

AntiKristus - mina ise

AntiKristus - kristluse vastane (voi ytleme siis nii, et koige selle vastu, mis ajaloos jargneb kristluses kymne kasu vastu: vagivald, tapmine, ahnus jne)

Minu jaoks oli AntiKristus filmitud feministlikust paradigmast lahtudes. Millisena peabki end naine tajuma, kui mitte kurjusena. Piibelgi seab, et naine on patt (seks), kes loodud mehe kyljeluust ja kes ahvatles Aadama ja seetottu viis kogu Eedeni allakaigule.

Aga, Me peaksime Piiblit lugema kriitilisest vaatepunktist, mitte tulihingeliselt paisutama koike, mis seal kirjutatud on. 10-st kasust piisab.

Minu jaoks avanes see film sellisest, peale mida ei tundunud isegi vagiina ara loikamise stseen enam oudne. Ka plakat on kujundlik: kaarid, mille sormikuteks mehe ja naise pea. Kahtlemata on meeste ja naiste vahel kaarid.

Voib-olla ponevam kui film ise (kaasaegsuse kontseptsioonist lahtudes) oli filmile jargnenud ohtusook Tim-i juures. Tim on 'squatter' ehk ta on hoivanud tyhja maja Melbourne's, kus elab oma sopradega ja kus voorustab 'couchsurfers'eid'.

Ma olin yllatunud, et ta sellise korraliku maja elamiseks oli leidnud. Igas toas oli 'king-size' voodi ja vesi oli ja ka elekter. Majal oli korralik aed. Suureparane koht. Ok, lisaks 'squattimisele' tegeleb ta ka 'dumpster-diving'ga' ehk siis toidu korjab ta endale (ka teised majaelanikud) prygikastidest.

Eilne ohtusook oligi prygkasti visatud toidust. Mmm ja pean ytlema, et soin oma elu parimad taidetud munad. Varasemalt ma taidetud munasid ei armastanud, mu meelest nagid nad jube jalgid valja, aga nostalgiast pistsin seekord yhe nahka ja yhele jargnes veel kolm ja lahkudes veel neljasgi. Toesti, elu parimad taidetud munad ja tulid seekord prygikastist.

Prygikasti toidust ehk parim-enne-homme-labi sai soonuks 12 inimest!!!!! Ja kui palju on maailmas nalga?! Ja kui palju viskavad supermarketid, pagariarid, kohvikud, restoranid igapaevaselt parim-enne-homme-labi toitu minema?

Kusagil on kaarid.

Ja siis on meil seadused, mis ei luba asutustel toitu ara anda voi seadused, mis kasivad prygikastid lukku panna.

See 'squatter community' on prygikastidest leidnud endale ka muud meeleparast - hygieenitarvetest kuni kohvimasinani valja.

Me korjasime eile endale tanavalt uue vana-teleka, 'squatter' elanikud said endale saagiks diivan-voodi. Koik need kuulusid araviimisele prygilasse.

Kusagil on kaarid.

Idee 'squatter'ist'

Koik koosneb molekulidest

:D Eile juhtus viimase aja koige naljakam-absurdsem lugu.

Peale lounat sain Jamesiga Black Cat'i nimelises kohvikus kokku. Ta oli toolt palju varem ara tulnud. Molemad tundsime teatavat sorti kolmapaeva-parastlounale omast igavust... Jaurasime natuke aega Brunswick tanaval, hiljem ostsime suure siidri ja suundusime koju, kus jaurasime monusalt kahekesi edasi.

Kodus olles helises mu telefon, kus mu manager teavitas, et tegelikult ei pea ma homme toole tulema. Mis oli hea uudis, sest mulle meeldivad mu vabad paevad. Nyyd sadas yks lihtsalt kaela... Samas teadsin, et tahan ohtul valja minna, sest muidu ei kuluta ma oma energiat ara.

Laksime Jamesiga sooma. Sealtmaalt hakkas spontaansus end yles kerima. Meist moodus Jamesi tuttav, teavitades, et suundub naituse avamisele, et kas me ka sinna poole laheme. Loomulikult ju - tasuta vein ju! Seekord ka vahuvein.

Lahendasime molemad paar klaasi kihisevat ja valget naudiskledes kunsti ja juhututtavaid. Alkohol vaid lisas soovi enda ohtuga edasi minna... Otsustasin kylasatada Railit ja Remenit. Soitsin rattaga neile kylla.

Barkly tanaval toimus monus koosviibimine ollede ja veiniga. Join neli olut. Ma arvan, et jain paris-natuke purju. Lahkudes laususin oma kuulsad sonad: "Love is the gratest drug Mother Earht has us to offer.", eelnevalt olime arutanud narkootikumide teemat ja seda, kuidas keemia me peas muudab taju valismaailmast molekulideks.

Ja nyyd hakkas saabuma minu jaoks pyant. Koju joudes laksin vannituppa kusele. Tavaliselt kusen ma pysti seistes, aga seekord otsustasin potile istuda. Ajal kui seadsin end kummardades vetsupotile monusalt istukile, loin oma pea vastu kraanikausikapi aart ara. Pommdi! Veri valjas.

Kui oleksin olnud laksu all, siis oleks koik koosnenud molekulidest, mu pea ja kraanikausikapi aar oleks saanud yheks. Mu pea oleks lihtsalt kraanikausikapi aarest labi vajunud. Kuna ma olin lihtsalt purjus, pidin tegelema verise tagajarjega.

Kogu situatsioon nais nii absurdne, et ma lihtsalt naersin sydamest viisteist minutit ja hiljem voodiski olles.

Kui tihti juhtub seda, et sa lood enda pea vastu kraanikausikapi aart ara, samal ajal kui soovid end kergendada!?

Tana on basseini ja raamatu paev.

Raamat, mida loen, algab sellise tsitaadiga:

"Home is heaven and orgies are vile,

But you need an orgy, once in a while."

(Ogden Nash)

Menage-a-trois

Mul on see nadal vaid kaks vaba paeva. Ma ei ole mitte midagi teinud. Ma tunnen igavust ja tydimust. Viis paeva tootamist vasitab mu lihtsalt nii ara, et tahangi vaid vedeleda ja igavleda. Kuigi mul pole kunagi tapvalt igav, alati leidub tegevust. Ma naudin isegi oma igavust. See on kaega loomine, alla andmine, rahu. Igavene igavlemine.

Eile otsustasin, et ei vaata aega. Lasen ajal kanduda. Kui aeg kandub, siis pole stressi. Pole kiirust taga, et justkui peaksin kuhugi oma paevaga joudma. Ei joudnud kuhugi. Kirjutasin, lugesin, soin ja join, pesin pesu. Olin tubane. 

Ei viitsi isegi enam basseini aarde minna. Igav on vedeleda ja igav on raamatut lugeda. Ma ei saa hasti lugeda basseini aares, sest mul on silmad peas, ma tahan ringi vaadata. Aga ma olen seal juba vedelnud ja seda koike nainud. Ma ei viitsi basseini aarde minna, sest siis teised naevad ka mind, ehk ihalevad? Nagu yks paev, noormees tuli kohvikusse ja ma teenindasin teda. Ta tegi yllatunud nao ja lausus, et nagi mind ykspaev basseini aares. Siis tutvustas ennast. Kui igav. Hiljem nagin teda suurel naituse avamisel, aga enam ta juurde ei tulnud - olin ju kasikaes koos Jamesiga. Kui igav.

Eile laksime siiski kinno. Peale kino sooma. Silmasin yhte noormeest, kes silmas ka mind, just vahetult enne Vegie Bar'i minemist. Me ei teadnud, et me molemad suundume Vegie Bar'i, aga suundusime. Vegie Bar'is silmasime teineteist uuesti, tema istus juba laua taga, kuid meid Jamesiga suunati ootejarjekorda (kuigi me leidsime endile kohad). James hakkas protestima, mis on talle nii vaga omane mille peale ettekandja alla andis ja tegutsema asus. Meid suunati istuma noormehe korvale, keda olin eelnevalt silmanud. Istus ta ju yksida neljases nurgalauas. See koik juhtus koik kiiresti, silmamised, ettekandja, meie suunamine noormehega lauda... Ohus oli, et me leidsime endale uue sobra voi vahemalt vestluskaaslase ohtusoogi ajaks. Aga vota napust. Noormees ehk kohmetus, aru saades, et ma olin koos Jamesiga. Pyydsin kyll vestlust alustada, aga noormees jai sulgunuks... Kas pahvatas teda hirv menage-a-trois ees...?

Kuulge, kelleks te meid peate, me oleme siiski tsiviliseeritud inimesed!

Abbotsford'i klooster

Vaade aijast 

Sygise(talve) vaade sisehoovile

 Yks abihoonetest - meenutab eestimaa moisaid

Yksik nurgatorn

Selle kloostri vahetus laheduses ma elangi. Ja meie maja, kus ma elan, on olnud eelnevalt nunnade eluase. 

Kloostril endal on olnud huvitav ajalugu. Kloostri tegevus oli eelkoige suunatud abivajajatele naistele (yksikemad, vagivalla ohvrid jne). Kui kloostri paevad said loetud, jai see lihtsalt ripakile... ajakatte ootele.

Yhel hetkel avastasid kinnisvara arendajad, et see suurejooneline ehitis on suureparane voimalus luksuskorterite ehitamiseks. Kloostrit ymritseb ilus avar roheline aed (park), mis oleks jaanud vaid majaelanike kasutusse - eramaaks. Jah, ja kinnisvaraarendajad ostsidki maja valja. Kuid siis joudis uudislugu kohalike elanike korvu, ning nemad ei olnud sellega nous, et see vaartuslik hoone koos pargiga oleks jaanud vaid kaputaie rikkurite eralobuks. Kohalikud elanikud asusid koguma allkirju, et omavalitsus keelaks kinnisvaraarenduse kloostris ja et hoonele tootataks valja avalikku kasutust toetav kontseptsioon. Piirkonna elanikud voitsid ning omavalitsus oli sunnitud kloostri valjaostma. 

Valjavote Wikipediast: The Abbotsford Convent is located in Abbotsford, Victoria, an inner city suburb of Melbourne, Australia. The Convent is in a bend of the Yarra River west of Yarra Bend Park, next to the Collingwood Children’s Farm. During the 19th and part of the 20th century the 6.8 hectare site was a convent. Today the site and it's buildings are used as an arts and cultural hub, the grounds, historic buildings and gardens are occupied by and host artisans; community and cultural events and cultural institutions, a community classical music radio station, live music performances, a gallery, theatre, markets, bakery, bar, cafe and organic, vegan, pay-as-you-feel restaurant. 

There are 11 buildings on the site; the Convent, Convent Annexe, St Euphrasia, Providence, Rosina, St Mary's, Mercator, Magdalen Laundries, Sacred Heart, Industrial School and St Anne's.

Kloostri lahedus on yks pohjuseid, miks me ei soovi oma elukohta vahetada. Siin on lihtsalt nii hea ja ilus.

Avalikud tanusonad

Avalikud suured ja sydamest tulevad tanussonad minu emale ja Rongu vanaemale, kes on mind aidanud rahaliselt, kui olen olnud maksuvoimetu. 

AITAH!!!

Nyyd, aasta hiljem, olen saanud omale jalad selliselt alla, et olen kustutanud ara koik eestimaal hingitsevad volad (loomulikult oppelaen tiksub oma rahulikus rytmis edasi oodates oma loppu). 

Tana tegin viimase makse. Olen no. volgadest prii. 

Uus algus voib alustuseks viia ka pohja, nii see minu puhul kais. Kui nyyd saan lubada endale 10.- dollari eest hommikusooki, siis maletan aegu, kus kogu nadala soogiraha oli 20-30 dollarit.

Jah, ja pean tanama ka Kajat, sest olid siin ajad kui minu eelarve oli 0.- dollarit. Voi siis koos eesti volgadega tugevalt miinustes. Voib-olla saatus punus sedasi, et Kaja oli minu korval siis, kui mul midagi enam polnud.

Tunnen, et uus algus on alles nyyd end loomas. Tegelikkuses end loomas. Enda lammutamise protsess on labi. 

Ma soovisin seda kirjet nii vaga kirjutada, kuid pidin kolm paeva ootama, sest Swedbank on kehtestanud 3000.- kroonise paevamakselimiidi. Ja nyyd saan hoisata! Olen vaga roomus!

Ahjaa, tanan ka Jamesi, sest labi tema toetuse sai mul rahakogumine olema palju lihtsam! Palju-palju lihtsam. Jamesi ja minu teekond kestab edasi...

Room. Koige ja koigi yle. Voib-olla see koik peab nii olema, voib-olla keegi seal kusagil, miski seal miskis juhib... Mina lihtsalt usaldan.

Ps! finantsraskused pole vahendanud pisemalgi maaral seiklusi:) Huvitav on kogu aeg olnud.

 

:) sulle mu jumal! :)

Vihm on room

Yksikud vihmapiisad sajavad taevast alla

soidan rattaga mooda ohetavat musta asfalti ja olen roomus

Yksikud piisad tabavad mu nagu liitudes higipiiskadega

Inimesed ruttavad poodidesse, kohvikutesse 

pakku vihma eest 

Rohi seab end peoks valmis

Lill rohus naeratab

Biking around

Fitzroy avatud ujula 

(talvel soojustusega, 

elekter vee soojendamiseks tuleb paikesepaneelidelt)

Yks vaga suur pohjus, miks mulle Melbourne's meeldib, on see, et vaga lihtne on siin linnas inimestega kontakti saada. Punkt.

Nt. tana, kui soitsin rattaga basseini aarest tagasi koju ja olin pidama jaanud foori taha ning kui teine rattur oli saabunud minu korvale, lausus ta mulle ootamatult: 'Hei, sinu esiratas on tagurpidi'. Ma ei osanud midagi arvata kui vaid suuri silmi teha. Siis lausus ta, et voib selle siinsamas mu eest ara parandada, sest tal on tooriistad kaasas. Jah, tuligi valja, et minu rattal oli esiratas koik-see-aeg tagurpidi. Hiljem tuli valja, et mitte ainult ratas ise vaid ka rattarool oli mitu korda tagurpidi. 

Mehe nimi oli Rob ja ta oli pool-hungarlane ning vahete vahel tootavat ta Ceres'i keskuses, kus parandab rattaid. Milline kummaline juhtum.

Aga mitte ainult. Tana laksin basseini aarde (onneks olid pilved taevas ja ei pidanud end paikesekreemiga kokku makerdama, sai lihtsalt ujuda... eile olin basseini aares 2h ilma paikesekreemita, istusin kyll varjus, aga pisike punetus jai ikka), tahtsin rahu ja vaikust ja lihtsalt ujuda, aga enam ei saa. Ukse ees oli Bernardo, basseini aares Jeremi, siis saabus sinna noor James, siis tutvustati mulle kaht uut inimest - ah, kas saab kusagil ka lihtsalt olla?

Kui aus olla, siis oli koiki tore naha, sest tana ohtuks tuli kutse Bernardo juurde BBQ-le ja 17.dets'iks noore James'i synnale. 

Olin tana tubli - imesin tolmuimejaga kogu meie elamise puhtaks!

Vaba paev

Melbourne St.Kilda'st vaadatuna

Tana olin nii laisk voi siis vaadates teise matta otsast, nii rikas, et otsustasin hommikust syya Gluttony's. Minu hommikune menyy:

1. weak flat white (lahja kohv piimaga)

2. scrambled eggs with pesto sauce, mayo sauce and on olive bread (munapudru pesto kastme, majoneesi kastme, oliivileivaga)

Seda koike 10.- dollari eest!

Kui oled Gluttony's kord soonud, siis tunduvad koikide teiste kohtade hommikusookide hinna, portsu ja kvaliteedi suhe vaga nigel. 

Eilne ohtusook oli ka super. Phoenix ja tema partner Ben korraldasid oma korteris St.Kildas ohtusoogipeo. Phoenix oli/on suureparane kokk. Menyys olid:

1. tofu juust ja krevetid kastmes

2. adru

3. rostitud spargel

4. merekarbid

5. riis

6. magustoiduks erinevad aasia maiustused

Ohtusook toimus suurel rodul, kus vaade oli Melbourne pilvelohkujatele... 

St.Kilda iseeneset on nagu Parnu Melbourne'is, sest linnaosa on aaristatud lahega. Elustiil on seal ka 'Parnu suvelik' - pisut jouka keskklassi maiguline, kus endid demonstreerivad kenad sportlikud Ken'id ja Barbie'd.

Ma meeldin Phoenix'le ja tema partnerile samuti, sest mulle tehti ettepanek kolida nende korteri kylaslistetuppa, kus mul oleks oma rodu ja 10 min jalutuskaik randa. Ma saaksin osa luksuslikust elustiilist, aga voib-olla peaksin maksma ka mingit hinda... kuid mitte yyri.

Loomulikult ei koli ma sinna, vahelduseks on seal tore kylas kaija ja miljonidollari vaadet nautida juues kallimat sorti veini. Minu syda tuksub Smith tanava rytmis rohujuure tasandil. Kuigi pean todema, et tomme 'rikaste ja ilusate' elustiili juurde on olemas... Kuid, jah, lihtsalt St.Kilda iseenesest on pisut pealispindne ja igav. 

Tana, omal vabal paeval korrastasin oma rahaasju, kylastasin kolme galeriid, pesin pesu ja motlen, et kuna taevas selgines ja blogi on peetud, tuleks minna rattaga basseini aarde.

Lugupidamisega:)

Smith St. Gertrude St.'i poolt vaadatuna

Attitude

I have too much attitude that maybe it's too much. 

Yhel paeval kylastas meid Aaron. Mina, James ja Aaron istusime koogis, vestlesime... laua peal oli Sport & Style ajakiri (suunatud meestele - kas pole mitte sellel ajakirjal tore pealkiri!), Aaron asus seda lehitsema ja yhel hetkel naitas ta meile yhe naistennisisti pilti ja ytles, et see on Tanel Jan. Me tahtsime teada, miks ta sedasi arvab. Aaron vastas, et naisel sellel pildil on 'attitude' nagu Tanel Janilgi. Nyyd ma tean, millisena mind Aaron naeb. Noormehena, kellel on 'attitude". 

Hoiak, poos, seisukoht, suhtumine - need kaunid omadussonad iseloomustavad mind teiste silmis. 

Voib-olla on mul seda suhtumist isegi liiga palju. Voib-olla monikord peaks kummardama, teenima, kuuletuma...?

Aga pigem olen ma suhtumisega kui ilma suhtumiseta. Fuck it all or don't fuck it at all! 

Kellele meeldib poolkova? Mitte mulle. Kui kellegile meeldib, siis on ta nork. See on juba suhtumine - ja voib-olla on seda monikord liiga palju, sest kui on poolkova siis peame tungima poolkovaduse taha. Miks, mis seda pohjustab? Millised on psyhholoogilised tagamaad?

Kirjutamise hetkel istun kohvikus, ryypan olut, kuna on liiga palav. Naudin oma kirjatykki ja naeratan vahetevahel ja see koidab tahelepanu. Moned mooduvad noormehed haaravad mu pilgu, naeratavad vastu, vaatavad tagasi, naeratades, samal ajal kondides edasi. 

See on elu, see on suhtumine.

Eile kulges paev toesti toredasti

"The Hashish Club probably met no more than eight or nine times. Nor is there any evidence that Baudelaire himself tried the drug more than once or twice; in any event he compared it unfavorably to wine, which he thought was more 'democratic' because cheaper and more widely available (like Oscar Wilde, Baudelaire was both a 'socialist' and an aesthetic snob). To be precise, he praised both wine and hashish for promoting 'the excessive poetic development of mankind', but he pointed out that wine exalts the will, hashish annihilates it. Wine is a support to the body, hashish is a weapon for suicide. Wine makes people good and friendly, hashish isolates. One is hard-working, so to speak, whereas the other is essentially lazy. Why would anyone bother to work, to plogh, to write, to make anything at all, when with one blow he can attain paradise? Wine is for those people who work and deserve to drink it. Hashish belongs to the category of solitary pleasures; it is made for unhappy idle. Wine is useful, it produces fruitful results. Hashish is useless and dangarous." (Edmund White, The Flaneur - A Stroll Through the Paradoxes of Paris).

Eile loppes ohtu laohoones reivi kylastades. See oli minu ajaloo yks parimaid pidusid siin Melbourne's. Kella ~5 paiku hommikul tuli politsei sisse ja sulges peo. Inimesed olid eriliselt sobralikud ja roomsad. Pidu oli ohus. Tuttav suudles mind ootamatult ja saatis keelega mulle suhu pooliku ecstasy tableti. Olin eelnevalt otsustanud mitte proovida, aga selline lahenemine ja minu roomus meel ja uudishimu panid pilli alla neelama.

Olgu oledud, et pole harvad juhud, kui minu poole poordutakse sooviga pille osta. Tuttavad on oelnud, et see tulenevat minu roomsameelsest ja vabast kaitumisest.

Aga mida ma siis kogesin...
1. tantsimine muutus lihtsamaks
2. kui inimesed mu vastu puutusid, siis tundus see sobralik zest olevat, mitte otsa koperdamine
3. inimesed tundusid sobralikumad, ma ise sobralikum, lihtsam oli suhelda ja puudutada
4. puudutused muutusid sensuaalsemaks
5. energiat tuli juurde

Jah, koik see on saavutatav ka ilma pillita.

Jargmine paev soovisin, et see lainetusetunne ja keemia mu kehast kaoks. Aga vahest haru-haru-harva 1x aastas monusal peol, miks mitte... voib-olla, voib-olla mitte.

Eile kui istusin kohvikus ja kui oli tore paev ja kui ryypasin paevasel ajal veini

Tuhast ja tolmust

Kui jalakaijad astuvad yle tanavate
siis on igal sammul oma minek
kuulsusrikka tuleviku suunas
miljardilises rosoljes
kus iga komponent
segab maitset
toustes tahtede suunas

Langev taht on lihtsalt
kosmose tolm

Tuhk ja tolm
mis kandub edasi jalakaijate taldadel
edasi joudmata
saamas tagasi tuhaks ja tolmuks


Naistele

Kui ma oleksin mees
kui ma oleksin hetero ja siiski mees
siis mulle meeldiksid naised
sest nad on ilusad
kahtlemata mitte rumalamad
kui meie, mehed
Mulle meeldiksid nende rinnad
nende erisuurustega rinnad
Ma oleksin nagu koer
nuuskimas koonuga nende rindu
taga ajamas nende rindu
sirtsutamas oma territoriaalsust nende rindadele
Aga ma olen koer
nuuskimas ringi
otsimas omasuguseid krantse


Voib-olla midagi pidi juhtuma
et midagi saaks juhtuda

Isegi tema saapad on liiga ilusad
uued ilusad saapad
et tahaks oksendada kogu selle ilu peale
ja siis ta solvuks ja votaks oma saapad jalast
paljastades oma varbad
mida lutsida oleks hea

Mis tuli valja: saapaid polnudki vaja
koik, mis oli vajalik
olid paljad varbad
koik
mis armastamiseks oli vajalik


Porikarbseid on ymberringi, aja voi karbselapatsiga taga

Nad tulevad ja lendavad
nagu karbsed
halvimal juhul nagu porikarbsed
porisevalt arritades
aplausi saatel lendavad nad kaootiliselt mooda tuba ringi
Aplaus saadab neid
loob neid
havitab neid
ja taas tuleb uus Idee...


On huvitav kuidas armastuse ja huvi tunneb ara.
Nt: Ei tunne ara


Virr varr

Ta tuleb, hoiab kohvi kaes
ei midai erilist - armas nagu.
Suht murdja pilk,
siiski vaike ollekoht,
1x oleks lobus, aga las laheb
Vaikus,
kedai ei tule.
Paar hoiab kaest kinni,
50.ndates.
Kolm inimest, yks paar
yks peletas karbseid eemale,
ehk olematuid,
on ta rahulolematu?!
Siiki olid tal prillid - erudeeritud?!
Laheb, arimees - ei mingit huvi.
Laheb, rahulikult - puhas boheem, ei mingit huvi.
Tuleb - nagu on ja nagu pole
suitsetab... siiski kenad kohnad pikad napud
tellib midagi baarileti aarest - olu, keskpaeval?!
Jah. Ta ootab kedagi.
Pole minu maitse
tellinuks ta veini, ehk.
Tuttav - kunstnik
ei myynud yhtegi maali oma viimasel naitusel
keeras nurga taha
Tuli tema, ajalehega
sodin tema ajalehte
Tema: Kas sa?!
Elan temaga koos.
Tulevad nemad, ehk paar
peenikesed, heledad, kenad.

Triikrauda pole vaja

Ohtutuule kaes viigitud linad

laotatud vooditele

kus armastajad

need taas ara

kortsutavad

Ja kass nurrub armastajate vahel

jalgade vahel

eraldades neid

Muru niitmisest ja muust...

Ma arvan, et muruniitmine on igavene stressiallikas. Mis motet on seda muru niita. See kasvab nagunii tagasi. Mis motet on looduse vastu voidelda. Ah, ilu ja kord tahaksid moned vaita. Pohhui see ilu ja pohhui see kord. Loodus on ilus nagu ta on.

Meie majaesine siin on lihtsalt nagu ta on. Kuna roheline on haruldus, siis pakuvad silmale ilu ka umbrohud. Ja need on vaga ilusad. Need korrelised ja muud. Kui lasta neil kasvada taiskasvanuiks, siis on nad vaga ilusad. Ei kitku neid valja!

Meie inimesed peame suutma elada ka linnas nagu looduses. Kui loodus tahab linnas vohada, siis las ta vohab. Mida on vaja seda muru koikjal niita. 

Ma ei kasuta enam shampooni - harva, korra kuus, kui tahan ekstra ilus valja naha. Dushigeel kuulub ka minevikku. Minevikujaanukid on mu parfyymid, mida kasutan, sest need on mul lihtsalt vaja ara kasutada.

Kas mu juuksed on mustad, salkus - ei ole!

Kas mu keha haiseb mustusest - ei haise!

Ma kasutan siiski naokreemi ja paikesekreemi. Miks. Kardan ma kortse, kuivavat nahka, paikesepoletust, vahki. See voib tosi olla kyll, miski hirm voi nooruse instinkt on mu sees.

Vanadus on ka ilus. Aga mitte vanapimedus, et nyyd olen vana ja enam ei sobi elada. 

Aga kass nurrub ikka edasi, temale meeldib paikese kaes meie esiaia rohelisuses oma elu mahamagada.

Ootamatused, takistused

Panen  need read kirja yhe hingetombega, olles joonud pisut veini. Reede ohtu ju ja toopaev labi ning pidustused algamas.

Igaljuhul juhtusime kolmapaeval C3 galeriis naituse avamisel olema... seal soovin ma ka naitust korraldada. Raakisin omanikuga, olin talle juba maininud, et sooviskin seal naitust korraldada. Ta kysis, et kus mu projekt on. Ma vastu, et just kirjutasin valmis. Ta vastu, et jutt polegi nii oluline kuivord kavandid. Ma siis kohe laenasin naabrilt fotoka, et saaks ylesvotteid teha... Aga... siis tundsin huvitavat elamust... 

Kui projekti esitamise tahtaeg oli nii lahedal ja vaja oma tood "kapist valja" tuua, olin yhtakki ymbritsetud hirmumyyriga:

1. et mu tood pole tegelikult yldse huvitavad

2. et mu konseptisoon ei kolba kuskile 

jne.

Peale tuli taielik soov koik loodu ara kortsutada ja minema visata. 

Siis hakkasin joonistama uusi kavandeid ja parandama vanu ja ikka tundus, et ei sobi ja pole veel taiuslik jne....

Loomine ja havitamine. Ok, ega ma midagi ei havitanud. Otsustasin hoopis esitada paris kavandid. Mitte fotod, sest fotod ei anna edasi paris tundmust, mida voib tabada joonistustel. 

Now I have to get my shit together & do it! :D

Tana varastasin toolt posu pruuni paberit, mida kasutame voileibade pakkimiseks. Kolbab joonistamiseks paremini;D

Aga ok, vaatab, mis saab.

Ootamatused, takistused - mina ise - hirm.

Tehtud!

Peale eilset sissekannet koondasin oma jouvarunatukesed ja kirjutasin valmis naituse projekti. 3 tundi kirjutasin seda. Pole tykil ajal end selliselt toole sundinud, et moelda kontseptsioon ja eesmargid jne jne. Polnudki nii hull. Arvasin, et enam selliseid asju paberile ei pane, aga nae, elu (ma ise) sundis takka. Ei suutnud enam enda sees pakitsevale soovile midagi enamat teha, peale logelemise, vastu panna.

Aga muidu oli ka paev tore, sest kaisin basseini aares paikest votmas ja ujumas. Tana on paikese pohmakas. 2.5 tundi esimese korra kohta oli ehk liiga palju... Aga tulemus on see-eest juba naha:D Seega eesmark pyhendas abinou.

Kohtasin eelmine nadal naituse avamisel vana tuttavat, keda polnud 100 aastat nainud, ta ytles mulle, et ma olen vaga kahvatu, et kui Austraaliasse tulin, olin ma paevitunud ja jumekas. Vot siis. Aga teda oli hea naha, sest ta on kunstnik ja seega teen talle varsti-varsti ettepaneku koostooks.

Melbourne on vaikeseks muutunud. Nt eile laksime Chrisi juurde kylla ohtusoogile, mis muutus spontaanseks BBQ-ks, ning yhel hetkel astus aiavaravast sisse Nick. Ma motlesin veel, et tuttav nagu ja hiljem tuli valja, et olime kohtunud paar nadalat tagasi yhel naituse avamisel, kus ma temaga juhuslikult tutvust tegin. Milline kokkusattumus, et ma valisin taiesti juhuslikult tema valja, et suhelda ja nyyd kohtusime taaskord.

Eile oli huvitav rahvusvaheline seltskond meie spontaansel gei-kogunemisel:
Mina - eestlane
Nick - itaallane
Bobi - ameeriklane
Bernardo - mehhiklane, kel taani kodakonsus
Nasa - sakslane, kel austraalia kodakonsus
James - austraallane, Melbourne'st
Chris - austraallane, Perth'ist
Ryan - austraallane, Melbourne'st
Aaron - austraallane, Victoria'st
Yks tydruk oli ka - hetero:)

Aaron ja Bernardo on paar. Nick ja Ryan on paar, mina ja James oleme paar.

Tana nagin unes, et olin Tallinnas. Vaga selge unenagu oli. Pidin kokku saama Kaidiga. Ootasin teda Baltijaama taga, seal kus traamid suunduvad Kopli poole. Pidime minema koos ohtusoogile, aga tuli valja, et meie kohvik oli suletud. Hiljem soitsin trammiga teise kohta ohtusoogile, Kaja oli ka trammis. Ka see teine koht oli teisipaeviti suletud. Loo moraal: olin kyll Tallinnas, aga soovisin taaskord vaga tugevalt tagasi Austraaliasse.

Minu jaoks pole eestis kohta. Eile vesteldes selle rahvusvahelise seltskonnaga, avaldasid koik arvamuse, et nad on kogenud oma kodumaal vooraks olemise tunnet, voi et neil on olnud juhtumeid, kui neid on kodumaal valismaalastena koheldud. Jah, ka mul on seda juhtunud, kus olen baarist jooki lainud tellima ja mind on teenindatud inglise keeles. Kui kysisin miks, siis vastati, et arvati, olen valismaalane.

Tehtud!
1. naituse projekt on valmis kirjutatud
2. paikese kaes on peesitatud

Voib ju oelda, et Universum raagib igayhega

Mida siin linnas siis teha?! 

Minu numbrijadade seeria 999 on asendunud 000 -ga ehk Universum tahab mulle teada anda, uus algus on kaes, hakka pihta!

Millega?

Ykshommik juhtusin raadiost kuulama saadet, kus astroloog annab inimestele nou, pelgalt nende synnipaeva jargi. Yks naine helistas ja ytles, et tahab USA-sse soita, aga pole kindel. Astroloog siis vastas muude lahenduste seas, et kui lahed, siis ara mine lihtsalt reisi enda parast, muuda see reis endale rohkem kasumlikuks. Ja siis ma tundisn, et ta puudutas ka minu korvu. Seiklen siin Austraalia ringi ja naudin elu, aga mida veel...?  

Ma tean ju mida ma tahan veel:

1. oma naitust

2. kirjutada raamatut

3. ehk veel midagi:D

Nyyd on kysimus, et kummaga peale hakata. Syda tahab naitust ja sellega hakkangi peale!

Naitus saab syndima! 

Sydamele jargi!

Kaisin linnast valjas...

Eile tulin tagasi... ma ei tea, kui juba linnast valja saad ja ookeaniga kokku puutud ega siis enam nii lihtne linna tagasi saabuda pole. Laupaeval soitsime Daylesfordi, enne seda kylastasime ratastega projekti 360 (vist oli sedasi). Igaljuhul voitles see projekt kliimasoojenemise vastu. Daylesfordis oli 2 synnipaeva - molemad olid suht igavad voi-ma-ei-tea-kah. Esimene oli nagu perede piknik ja teine oli nagu kordame 10 aasta tagust vagevat pidu, mida enam ei olnud, sest koik olid muutunud. Ahjaa - molemal peol oli suur loke, seega tahistasin mina Jaanipaeva. Tunne oli selline. 

Tore ja hingekosutav oli looduses olla - koikjal oli nii roheline! Uskumatu! 

Pyhapeava hommikul jaurasime Daylesfordis ringi. Hull tuul oli - tahtsime turgu kylastada, aga see ei olnud sugugi meeldiv tegevus, sest tuul puges igaltpoolt sisse ja tagasi valja. Tahtsime ka hommikusooki syya, kuid ei leidnud sobivat kohvikut. Lopuks laksime pisut yuppie-maigulisse kohta. Tellisime kahed scrambled-eggsid ja kohvid. Tegime kylma arve. Kulus ara sellele yuppie kohale, sest hinnad olid kallid tavaparase toidu eest. Jah, ja tuju laks ka paremaks.

Siis soitsime Daylesfordist valja Great Ocean Roadi suunas. Ilus tee oli sinna ja Great Ocean Road ise oli ka ikka vagev. Ja uskumatu, et Melbourne'i ymbruses sellised kaunid rannad on. Muidu kuuled ikka, et Sydney kaunid rannad jne, aga natuke Melbourne'st valja ja oledki ookeani lainetes. Jaime peatuma Jamesi venna suvekodusse Great Ocean Roadil asuvas kylakeses. Majal oli miljonidollari vaade. Nojah, kui vend ja vennanaine molemad on advokaadid, siis saab ju miljonidollari vaatega maja endale suvekoduks lubada. Mina oleksin nous olnud sinna majja nadalaks jaama, aga jah, jargmine paev suundusime tagasi linna - koikidel vaja ju toole minna.

Esmaspaeval vaatasime veel vaateid rannikule, joime kohvit majaka juures ja suundusime Bells beachi suunas (yle maailma kuulus surfibeach). Onneks oli ilm meiega. Ma kaisin isegi suplemas ara. Wow! Ookean on ikka vagem. Seekord mollasin rohkem kaldal, sest lained olid ikka vaga suured ja kallas ise oli suhteliselt jarsk, mis muutis tagasiminema laine eriti tugevaks  - noh selle laine, mis sind jalust ookeani tahab tirida. Ookean on lahe.

Ja linna saabudes saabus minule peata olek. Mida siin linnas teha!? 

Kaisime ka kinos Julie & Juliat vaatamas ning ehk andis see film mulle inspiratsiooni jatkata oma idee osas... Meryl Streep oli suureparane, lihtsalt nauditav! Oscari vaariline rollisooritus.

Muide, Woody Alleni film Whatever Works on ka vaga hea!

Mida siin linnas siis teha peale aja surnuks loomise? Raske on saabuda tagasi linna, kui oled looduses ara kainud. Aga kyll ma hakkama saan!

Kaisin Tartus

Nagin tana unenaos, et olin Tartus. Olin Raekoja platsil ja lumi oli maas ning kuusepuud olid seal. Ja ma tundsin end seal hasti, sest see oli vana linn. Unenaos juhtus veel muudki. Kuid, kuigi ma tundsin end Tartus hasti, igatsesin hinges tagasi Austraaliasse. Tagasi Tartus oli kosutav olla, kultuur-sotsiaalne keskkond tundus oige. Lihtne oli suhelda, polnud keelelist takistust. Kehaliselt, keeleliselt, linnakeskkonna mottes oli hea tagasi olla, aga vaimu moistes igatsesin Austraaliasse, siin saab mu vaim vabam olla.

Eile jalutasin Jamesi tookohta, et teda yllatada (yllatus osutus minu yllatuseks, sest ta oli juba lahkunud), ning motlesin et Melbourne'is voi tegelikult yldse planeeritud linnades ei ole hea jalutada, ekselda. Mida sa ikka jalutad ja eksled, kui tanavad on joonlauaga tommatud. Ei ole voimalik ara eksida. Seda igatsen ma vaga, kaanlevaid tanavaid, et ei nae, mis nurga taga on, et on yllatusi. Jah, ka Melbourne pakub vahest selliseid elamusi, et naed uut vaadet, aga yldiselt on koik sirgjooneline ja lihtne. Selleparast meeldib mulle Tallinna vanalinn. Tartu tanavad said ka ju sojajargselt sirgeks tommatud - pole voimalik ekselda. Kuigi Tartu saab olla uhke, tal on Toomemagi keset linna - milline rikkus.

Jah, eile motlesin, Melbourne meenutab mulle nii Tartut, Tallinnat, Viljandit kui ka Parnut. Kuigi jah, Haapsalu idyll on puudu... igatsen Haapsalu. Seda voib kohata vaid vanas Euroopas.

Vedeleda ja lasta ajal kanduda... 

Melbourne on suur vaikelinn. Linn on nimetatud lord Melbourne'i jargi, kes oli kuninganna Victoria armastatu. Jah, ja linn on ju Victoria osariigi pealinn. Sydney on saanud oma nime lord Sydney jargi. 

Jah, kui moelda, et kogu osariik nimetati kuninganna jargi ja pealinn kuninganna armastatu jargi ning kogu linn ehitati viktoriaanlikus stiilis, siis tolleaegsed elanikud olid ikka truud alamad oma kuningannale. Kuninganna voim oli suur. Voi tahtsid nad lihtsalt pugeda.

Kui sain teada, kust on parit nende linnade nimed, olin isegi pisut pettunud - liiga lihtne lahendus linna nimedele, ei mingit mysteeriumit.

Kirjutades vihmast

Viimasel ajal sajab vaga palju vihma. Moned linnad on 'water restrictions'-i nr 4-lt alandanud yhe peale. Aga Melbourne's kehtib 3a, sest veehoidlad on siiski tyhjad. Need taituvad aeglaselt, sest yhe kuu vihm ei suuda taita 14 aasta kuivusest pohjustatud tyhjenemist. Jah, Victoria osariigis kestis poud 14 aastat!

Toesti, vihma on palju. Maletan eelmisest aastast, et vihma polnudki. Kui oli, siis oli selline seenevihm, aga nyyd kohati ikka ladistab. Koikjal on roheline.  

Kui oled selle kirjutise lopuni lugenud, siis on Melbourne'i kolinud juurde 1 inimene. Linn muudkui kasvab. Ma motlen siin, et Austraallased peaksid uue linna ehitama, sest populatsioon kasvab immigratsiooni arvel. Ja see uus linn tuleks ehitada sinna, kus loodus pakub ka ressursse, eelkoige vett.

Sygisel saab kirsse

Moningaid kirsse siit ja sealt 

noppida on hea

Kui pakud mulle purgitais kirsse

siis ytlen ei

moningaid kirsse 

noppida on hea

siit ja sealt

Sigarikuutolm

Mingeeeeid huvitavaid tundmusi on olnud

Jaaa, et ma ei kuule siia

oma korva

olen vooras

kuigi palju on tuttavlikku

moningaid sirelipoosaid

mis oitsevad

kust onneoisi pole ma leidnud

kuuluvad need ju euroopasse

moningaid tuvide kruugutamisi

mis mind kandnud rahulikku Rongu

vanaema alevikku

tahti taevas voib naha ka eestis

mis ma olen siin?

A.K.-le

Eestis on yks noormees, kes kirjutas luuletusi pyhendusega mulle, siin, austraalias on yks mees, kes kingib mulle seiklusi... igatsen luuletusi

Hajuv tuhk

Kui kurikuulsusega kuulsaks saada

siis poletan end ara

et kurikuulsana lahkuda

ilma lahkamiseta

lihtsalt tuhk

Patjades on kevade lohn

Noormees lamas noormehe korval

noormees luges raamatut

ja noormees lamas patjadel

ja ta tundis padjas parfyymi

seda tuttavat lohna, mida ta tundis eelmisel paeval tutvudes uue noormehega, kes kylastas nende kodu, kui teda kodus polnud ja ta sai aru

TEDA ON PETETUD!!!!

Koik sobitub kokku

Ta tuleb sulle too juurde kylla ja see sama noormees juhtub sealt ka mooda astuma, nad vahetavad paar repliiki, otsustavad hiljem kohtuda... ta lahkub su juurest rutakalt...

ta tuleb sulle hiljem too  juurde autoga jargi, kuigi sa tulid sel korral toole rattaga. ta teeb sulle kodus teed ja toob tee su juurde lauale ja laheb ostab poest piima. laheb ostab seda ise, mitte ei ytle sulle, et mine osta. ja voodi on tehtud, esimest korda taiesti korralikult. ja sa naed kondoomi pakki voodi korval. 

Ja te lebate koos voodis ja sa tunned parfyymi. 

ja ta ytleb, et see on kevade lohn patjades

Kevade lohn patjades???!!!

Ja sa nuusutad ta kaela ja sa rahuned, sest parem pool kaelast ei lohna ja 

VASAK POOL KAELAST LOHNAB SAMA PARFYYMI JARELE

Ja ta ytleb sulle, et see koik on monstrum sinu peas

Ja sa ei tea mis on reaalsus ja mis on ulme

Ta ytleb sulle, et ta armastab sind, selleparast ta tuli sulle autoga too juurde jargi, selleparast on ta voodi ara teinud, selleparast laks ta poodi piima jarele, selleperast tegi ta sulle teed ja toi selle su juurde...

Selleparst, et ta sind armastab

ja patjades on vooras lohn

Omadega metsas

...tuleb jatkata elamist

Ta on nii tugev selles

elamises

kuradi tugev Puu

jatkame...

las kirves roostetab kuuris...

Ecosexual

So we all know the story by now - the planet's as hot as our girls on stage and the seas are rising faster than the blood pressure in the front row.

But dont't get your knickers in a twist - Ecosexual is here to examine the comedy within today's environmental and social tragedy.

Ecosexual is an engaging one hour performance featuring a host of beautiful and bizzare characters that push traditional performance boundaries through a combination of burlesque, cabaret, circus, dance and song.

Are you an Ecosexual?

Presented by Generation Oh!

Kaisin eile seda showd kaemas. Pole tykil ajal nii palju naernud. Vaga vaimukas tykk. Lugu bordellist, kus tootab 4 naist, kupeldaja ja kus mangu ilmub Botox-Bitch, kes soob vanakooli 4 naist valja, kuna Botox-Bitch toob rohkem raha sisse. Traditsioonilised vaartused ei loe enam, sensuaalsus ei paelu, pornot nakku ja ping-pongi palle pepust valja - seda soovib nyyd publik.

Kuid Mother Earth (4-naise kollektiivi juht) ei noustu looga ja asub voitlusesse Botox-Bitchiga. Lopuks annab kupeldaja otsustuse publiku katte, sest kui publik on nous maksma Mother Earth show vaatamise eest, siis on kupeldaja nous vana show'ga edasi minema, sest talle loeb ainult raha, kuid kui liisk langeb botox-bitchi kasuks, tuleb Mother Earth kollektiivil bordellist lahkuda. Publik valib loomulikult Mother Earthi, sest au sees on recycling, hoolimine ja loomulikkus, mis on publikule etenduse kaigus seksuaalselt selgeks tehtud. 

Loosse oli paelutud veel erinevaid vahe-etteasteid. Vaimukaimast vaimukam etteaste oli seksikas kontoriplika, kes i-pod peas rattaga toole ruttas... Mhm... mida koike ratta peal teha saab... 

Seks myyb ja labi seksi saab myya ka Ecoseksuaalsust - taaskaitlust, rattaga soitmist, energia saastmist, hoolimist ja loomulikkust. 

Pilv ja muus

Ah, kuis tahaks muusade juurde... 

tana kirjutan... 

vaid kirjutan 

ja ei logele niisama... 

ei logele

enam ei logele

sest joudu ei ole 

Annan alla ja logelen

Pilved liiguvad rahumeeli mooda

moodudes minust

Doktor, palun aidake...

Tana kaisin arsti juures. Ei midagi tosist, lihtsalt yks synnimark on hakanud suuremaks kasvama ja see pani mind pisut muretsema. Austraalia UVB ja UVA indeksid on midagi muud kui Euroopa omad. Kasutame siin ju paikesekreemi alates 30 faktor. Ja ma olen viimasel ajal liiga laisk olnud paikesekreemi kasutamisel.

Kuna mul pole tervisekindlustust, siis laenasin Jamesi Medicare kaardi ja laksin sellega, lootuses, et ehk annab 1970 aastal syndinud ilmakodanikuks olemise valja. Nojah, eks ta andisgi. Voi mine sa tea, ehk lahen veel vale isiku kasutamise ja allkirja voltsimise parast kohtusse. Tegelikult ma arvan, et arst sai ka aru, et ma pole James, aga kuna mu mure polnud teab mis tosine, siis ei tehtud sellest valja. Ning vastus oli ka hea - muretsemiseks pole pohjust.  

Peale arsti juurde reisi oli vaga lobus olla, sest see oli nagu mini-naitemang, kus mina mangisin Jamesi ja doktor mangis doktorit.

Muidugi lootust on, et varsti ei pea austraallased enam UVA, UVB kiirte parast muretsema, kuna hiljutised uuringud naitavad osooniaugu kahanemise marke. Aga see muutus votab veel aega. 

Muutused, muutused, muutused - need ei joua kunagi lopuni.

Pidin ju Abbotsfordi majast valja kolima, kuid nyyd tunneme, et ei taha ja ei ole ka vajadust seda teha ning mida siis nyyd teha? Ah, vaatab... Saab nii ja saab naa.

Peale tood jain koju

Tere,

Peale tood jain koju. Tootasin tana kokku 10 tundi. Homme alustan 6.30 hommikul. Olen vasinud - hea on yksi kodus olla. James laks sobraga valja, seda juhtub harva, kui me eraldi oleme. Mina olen koos kassiga voodis, valmis magama minema. Joon kummelitee ara ja siis keeran tuttu.

Kassi nimi on No-Ovaris ehk Ilma-Munarakkudeta. Kassil pole ka veel nina otsa. See opereeriti ara, sest kuumast paikesest tekkis sinna nahavahk. Austraalia asub osooniaugule vaga lahedal ja paikese pahad kiired on ohtlikud ka loomadele. Muidu on kass vaga sulnis ja armas. Nurrub ja kiindumuse margiks hammustab pehmelt su nina. Ma arvan, et ta tajub hetkel, et kirjutan temast, sest tal on nii rahulolev muie.

Vestluses tookaaslastega tuli valja, et neile meeldib avamine ja mulle sulgemine, siis tulebki asjad sedasi korraldada, sest hommikune uni on magusam kui ohtune vara magama minemine.

Ja tuleb kuidagi korraldada, et Jamesiga koos hakkaksid puhkepaevad yhtima... Voi tuleb koos kuhugi ara soita - Indiasse! 

Jalutuskaik joekaldal

Mis on petmine?

motles noormees

Armastus

vilistas lind

Ara

Noormees jattis lauale kirja

must tint valgel paberil

Lahkusin

naasen 1-3 kuu parast

ara kaota lootust

Armastan Sind

Nii lihtne see ongi -

vabadus

motles ta. 

Maa tuumapommidest vabaks

James Norman & Bill Williams: Stars align in quest to rid the world of nukes

Kas on see usutav tulevik? Tuumapommidevaba maailm?

Loo kriitikud ytlevad, et artikkel on liiga positiivne. Ja, et ei keskenduta Austraalia rollile antud kysimuses. Austraalia asub selles loos huvitavas positsioonis, sest toesti, Austraalial endal pole yhtegi tuumapead. Austraalia on USA tuumavihmavarju kaitse all. Austraalias asuvad ka USA sojavaebaasid. Samal ajal ollakse Briti kuninganna valitsemise all. Kumb joud kaitseb ja valitseb enam?

Asutraalia on huvitav maa, sest see on ju ka koloniaalmaa - brittide poolt loodud maa. Kuid mida enamat olid britid vordluses NSVL-du voi misiganes muu suurriigi vallutuste ja julmustega. Ka Austraalia ju allutati brittide juhtimisele, kultuurile, elule. Tasmaanias (maa-alalt Eestist pisut suurem saar) tapeti kogu kohalik elanikkond - saar konniti liinis labi ja iga ettejuhtuv aborigeen tapeti. See on ju genotsiid vaikerahva suhtes, sest Tasmaania oli Austraaliast eraldi, seal elasid teised hoimud, rahvused. Samasugused tapatalgud leidsid aset ka emamaal - suurel saarel. Voi kultuuriline allutamine, sotsiaalsed eksperimendid. Kui julm saab olla voim vottes aborigeenide vanematel lapsed ara, sest aborigeenid ei suutvat, oskavat lapsi kasvatada. See on terve polvkond ilma paris vanemateta yleskasvanud lapsi. Praegused taiskasvanud, kes ei tea, kes on nende vanemad. Voi reeglistikud, mis keelasid aborigeenilastel avalikes basseinides ujumise ilma eelneva pesemiseta samal ajal kui sisserannanute "puhtad" lapsed tohtisid ilma pesemata ujuma minna. Voi kogu see kolonialistik arhitektuur, mille hingust sa void tunda. 

Jah, yks suur erinevus on - Austraalia on vabandanud oma ajaloos tekitatud kuritegude eest.

Armastuse nurr

Ja ta ytleb mulle Ma armastan Sind

Ja ainult Sind ja Sind ja Sind

Ja ma ei taha midagi vastata...

ei taha vastata Ma armastan Sind kaa...

Ei armasta

Armastan

Ja kass nurrub meie voodis

Ja ta ytleb mulle 

Sa ei peagi midagi ytlema

Sa nurrud oma sudames

Muutused, mitte et sa oled muutunud vaid sa saad rohkem iseendaks

Kylastasime pyhapaeval High Sounds Festivali. Tootasin kyll eelnevalt ja kaalusin koju magama minekut... aga James tuli autoga mulle too juurde jarele. Autos olid veel Raili ja Remen, William ja Sarah ja veel yks tydruk. Ka mina mahtusin autosse. 

Festival kujutab endast peatanava sulgemist yhel Melbourne linnaosas, kus koik baarid, galeriid ja muud asutused tulevad valja oma programmiga. Koikjal toimub midagi... ka kirikutes. Koos Jamesiga viibisime yhe festivali jooksul galerii tagaaias peol, kirikus gospelkontsertil, baaris ska bandi kuulamas, sopradega hangimas ja lopetuseks reivil. Me ei joudnud isegi tanava loppu mitte. See oli tore festival, sest mitte ainult erinevad peod festivali kaigus vaid ka erinevad inimesed meie elus... Ja see William... voluv noor kunstnik.

Kui avatud saab olla suhe? Seal on ju alati ruumi uutele inimestele... see on ju energia. Elu energia. 

William on huvitav. Aga meie suhtes on ka teisi inimesi nn. meie "boyfriendid". Chris ja Philip... William on aga liblikas, lind. Chris on praktilisem, tema soovib ehitada majale iseseisvat elektrijaama, Philip on lihtsalt sober, kauni naeratusega.

Aga see William... voolav vesi. 

Ja see James... kuum tuli.

Ja see mina... maine maa.

Ja koos on see koik ohk. Lendlev ohk... Koikjal ja mittekusagil. Koik ja mittemidagi.

Maja on nagu karp. Mida koike sa teeksid majast valja astudes. Seda koike tulebki teha. 

Think outside the box.

Usun, et ilu paneb nutma...

Eile kylastasin Victoriat, peale toointervjuud, kuhu ma ei soovi tegelikult toole saada.  Soitsin rattaga linna poole ja avastasin end lahedal olevat oma vanale kodule. Motlesin, et oleks tore Victoriale kylla minna, kuid motlesin ymber, et ah, mis ma ikka... Minut hiljem tundus see mote mulle tobe ja keerasin ratta taaskord ymber, et Victoriale kylla soita ning teda yllatada. Paarkymmend sekundit hiljem hakkasin omaette arutlema ja kahtlema, et akki oleks ikka tarvilik enne kohtumine kokku leppida - keerasingi otsa ringi. Siis tundsin, kui tobe mu mottekaik oli ja keerasin rattaga tagasi South Yarra suunas Victoriale kylla. Ja ta oli kodus ja tal oli suur room mind naha nagu minul tedagi! Ta kypsetas meile juustu, mida serveeris pirni sektoritega. Joime kohvi. 

Ah, ja kui suur room oli tema korteris tagasi olla profesionaalse kunsti ja antiikmoobli keskel keset vaikust ja rahu! Jah, ma tundisin, et ma voiksin nutta, sest see koik oli vaga ilus.

Ja Victoria on raakinud mulle, et kui ta astus Itaalias sisse yhte pisikesse katedraali, siis ta lihtsalt hakkas nutma, sest see oli nii ilus - ylev.

Ja teiselgi korral on mulle raakinud yks noor kunstnik, kuidas ta kylastas Itaalias Roomat ja kuidas voorustajaid talle autoga linna naitasid ja kuidas ta istus yksinda tagaistmel ja lihtsalt pisarad voolasid, sest see koik oli nii ilus - voimas. Ja voorustajad ei saanudki teada, et ta tagaistmel nuttis linna ilu parast. 

Austraalia on uus maailm.

Victoria juurest lahkudes olin justkui armunud  - ilusse, rahusse ja vaikusesse.

Pea-aegu, et ringiga alguses tagasi...

Jah, yks huvitav juhtum taaskord. 

Eile kaisime vaatamas minu uut tuba ja mulle meeldis see. Roosa lagi, heleroosad ja helekollased seinad - ilus! Kaks nadalat tagasi ostsin ma endale roosa hambaharja, mis vahetas valja minu kollase hambaharja. Yleeile soovisin osta endale roosat kyynelakki, jai siiski ostmata. 

Huvitav juhtum oli see, et tydruk, kes elab hetkel seal toas, on parit Tasmaaniast Hobartist. Siit tundus mulle kohe jutulong hargnevat ning ma ytlesingi, et olen seal viibinud, et elasin Black Rose sexpoe kohal Rose'i nimelise kunstniku juures. Ja Voila - kunstnik Rose on selle tydruku sober!  Rose'i juurde juhatas meid Victoria, kelle juures me Kajaga elasime ja Victoria juurde sattusin ma elama tanu Railile, kes saabus Austraaliasse enne mind ja kes peagi on abiellumas Victoria poja Remeniga. 

Siin ei olegi midagi enam kommenteerida vaid toepoolest mitte eesti pole vaike vaid maakera on ymmargune. Kui suur saab olla toenaosus, et Melbourne'is, mis on ~4 miljoni linn, kohtad sa kedagi, kes tunneb kedagi, keda sinagi tunned, Hobartis, mis on Parnu suurune linn? 

See juhtum pani mind igatsema Hobarti jarele, sest Hobart on vaga ilus linn.

Nb! Taiendan eelmise kirje motet: Universumis liigub koik vahima vastupanu osutamise suunas (path of least resistance).

Hoiskan enne ohtut...

Jah, hoiskan enne ohtut, sest taaskord on koik tore:) Pean ju oma elamisest Abbotsfordis valja kolima, kuna toa, mida yyrisin, elanik naaseb Euroopa-Aasia reisilt tagasi. Siis motlesin, et see on ikka jube stress kyll, et hakka nyyd veel uut kohta otsima ja yyrid on nii kallid ja siis veel kuhu ja kellega. Otsustasin asja nimel mitte pingutada, et peab tulema lahendus, mis on koige lihtsam. Universumis liigub koik koige lihtsama lahenduse suunas. Jarelikult pole motet pingutada. 

Jah, mulle meeldib elada Abbotsfordis, aga samal ajal ei meeldi ka, kuna myra on liiga palju - korvaltanav on yks peatanavaid ja kogu aeg on automyra kuulda. Aga mina soovin rahu ja vaikust. Ja tore oli elada koos oma kallimaga. Elasin koik-see-aeg ju temaga siiski koos - tema toas, mitte yyritavas toas. Kuid hada nende shared-house'ga ongi see, et nii lihtsalt sa sisse elama jaada ei saa, kuna koik elanikud majas peavad uue situatsiooniga nous olema ja kui keegi on uue elaniku vastu, siis jaab ara. Usun, et minu vastu ei oleks keegi, aga maja saaks lihtsalt ylerahvastatud. Kuid see pole oluline. Oluline on minu uue elukoha lahendus. Selliseid kulgevaid, voolavaid lahendusi on mul siin Austraalias olles ikka kogunenud palju-palju. Aitah!

Yhel hetkel soovisin ma minna toole yhte raamatupoodi, kus tootas yks eestlasest tydruk Liis. Sinna ma toole siiski ei lainud, kuna leidisin, et ei soovi nii vaga tootada, pigem naudin oma kolme vaba paeva yhe vaba paeva asemel. Kuid seal poes kohtusin ma poe manageriga, kellele ma vaga meeldisin. Tema kutsus ming ja Jamesi endale kylla. Kylas tegi James tutvust Chrisiga. Labi Jamesi sain minagi Chrisiga sobraks. Ja Chris elab ka yhes shared-houses Brunswickis. Nii moka otsast ytlesin talle, et kui saaksin, koliksin sinna majja, sest maja oli lahe ja inimesed ka. Kahjuks oli nadal aega tagasi koik toad kinni. Kuid tana teavitas Chris Jamesile, et yks tuba saab ootamatult vabakas ja Jan voib sisse kolida, kui soovib. Ma ei pidanud mitte midagi tegema. Pidin vaid Jamesiga tuttavaks saama:) James James James...

See on yks pidev ahel... Jamesiga seotult.

Nb! Ja yyr on seal habematult odav!!!!!  

NB! KEVAD ON SIIN

HOISKAN ENNE OHTUT

Saladused tulevad avalikuks

Noormees avas ukse korvalruumi

sest maja oli laibahaisu tais

jareldus sai olla vaid yks

Korvalruumis elaski enesetapja

Noormees avas ukse korvalruumi

ja 

ruum oli tyhi?

Kust see laibahais siis tuleb?

Mis pauk see siis oli?

motted tiirlesid peas

Ruum oli korrastatud

vaga puhas

koik asjad olid omal kohal

midagi ei reetnud

et korvalruumis voiks elada enesetapja

... kuid elamine oli siiski laibahaisu tais

Ma kirjutan, kirjutan, kirjutan

...kuidas sa mulle riisi nakku viskasid

meie yhisel ohtusoogil

kus toit maksis 10 dollarit nakku

mis sai odava veiniga alla kugistatud

ja ylejaak mulle nakku visatud

sest ma olen passiiv-agressiiv

ja sina oled aktiiv-agressiiv

viskad mulle riisi nakku

ja oled lapsik

ja ei hooli

et restoranis on teisigi

kes selle stseeni tunnistajateks

ja ma ei pyhi riisi oma naolt ara

seda teed sina

...ja ma andestan, andestan, andestan 

Uppumine ja paastmine, uppumine ja paastmine

Noormees otsustas ujuma minna

alasti

ta sammus ujula poole

paike sillerdas tema valgel kehal

Ujulas vottis ta eelnevalt dushi

sest reegel ytleb, tuleb votta

Korval dushikabiinis vottis dushi noormees

ka tema keha vajas enne ujumist reeglikohast puhastamist

Noormees laks ujuma

korval rajal ujus noormees

Noormees laks sauna

saunas vottis leili noormees

Noormees laks mullivanni

kuid mullivannis polnud mulle

Noormees tuli saunast valja 

ta vajutas rohelist nuppu, mis kaivitas mullitamise protseduuri

Noormees ja noormees olid mullivannis

Noormees vajus yleni mullitava vee alla

Midagi ei toimunud

Korraga tostis noormees noormehe veest valja

Noormees viskus mullitava vee sisse, yleni

Mullivann mulises edasi

Midagi ei toimunud

korraga tostis noormees noormehe mullivannist valja

Neil olid molemil heledad kehad

nad markasid seda